Iluõu­na­puu Keh­ras sün­di­nud õpe­ta­ja AUGUST VAGA auks

AN­NE ORUAAS

Au­gust Va­ga sün­dis 15. märt­sil 1893 Keh­ras ja su­ri 11. det­semb­ril 1960 Tar­tus. Ta oli bo­taa­nik, kuns­ti­tead­las­te Alf­red Va­ga ja Vol­de­mar Va­ga vend, bio­loo­gia­dok­tor (1940), ENSV Tea­dus­te Aka­dee­mia aka­dee­mik (1954). Au­gust Va­ga lõ­pe­tas 1923 Tar­tu üli­koo­li, oli aas­ta­ni 1931 koo­liõ­pe­ta­ja. Töö­tas 1931-1960 üli­koo­li tai­me­süs­te­maa­ti­ka ja geo­bo­taa­ni­ka ka­teed­ris, ol­les 1945-1956 ka­teed­ri ju­ha­ta­ja ja bo­taa­ni­kaaia di­rek­tor, aas­tast 1946 pro­fes­sor. Ame­teid, mi­da ta sel­le kõi­ge kõr­valt pi­das, on veel. Muu hul­gas te­ge­les Au­gust Va­ga bo­taa­ni­ka aja­loo ja kee­le­kü­si­mus­te­ga. Al­ga­tas bo­taa­ni­ka os­kus­sõ­nas­ti­ku koos­ta­mi­se ja „Ees­ti NSV floo­ra” väl­jaand­mi­se, kir­ju­tas mi­tu I-III köi­te osa. Aval­das õpi­kuid, kä­si­raa­ma­tuid, ai­me­kir­ju­ti­si. Te­da pee­tak­se Ees­ti sel­leaeg­se bo­taa­ni­li­se uu­ri­mis­töö suu­na­näi­ta­jaks. Luual on are­ta­tud te­ma­ni­me­li­ne iluõu­na­puu sort „Pro­fes­sor Au­gust Va­ga“.

Au­gust Va­ga noo­re­mad ja sa­mu­ti kuul­sad ven­nad on sün­di­nud Tal­lin­nas, neil po­le Keh­ra­ga seost. Kui­das juh­tus nii, et Au­gust Va­ga sün­ni­koht on Keh­ra? Tu­gi­nen aed­ni­ku ja aian­-du­sa­ja­kir­ja­ni­ku Ma­ti Laa­ne uu­ri­mus­li­ku­le ar­tik­li­le, mis il­mus 2008. aas­ta det­semb­ris aja­kir­jas Ees­ti Loo­dus. Seal tõ­deb ta, et Au­gust Va­ga elust ja töö­dest on kir­ju­ta­tud üs­na am­mu ja põ­gu­salt: „Peak­si­me põh­ja­li­kult uu­ri­ma Va­ga pä­ran­dit ja se­da, kui­das ik­ka­gi said ta­lu­po­ja pe­rest pä­rit ven­da­dest Au­gus­tist ja Vol­de­ma­rist Tar­tu üli­koo­li pro­fes­so­rid ning Ees­ti kul­tuu­ri­loos olu­li­sed isi­kud.“

Au­gust Va­ga isa Jaan Va­ga sün­dis Võ­ru­maal Ka­ne­pi ki­hel­kon­nas Ka­ras­ki mõi­sas. Koos õe ja ven­na­ga ko­li­sid nad ilm­selt 1878. aas­tal Tar­tus­se Raa­di mõi­sa. Ku­sa­gil pi­di Jaan ju­ba va­rem alus­ta­ma aed­ni­ku õpi­poi­si­na, Ka­ras­kis ei ol­nud tol ajal par­ki ega ise­gi mit­te mõi­sa här­ras­te­ma­ja. Mõi­sa oma­nik von Moel­ler elas oma pea­mõi­sas Sõ­mer­pa­lus. Ole­ta­mi­si oli­gi Jaan õpi­poiss Sõ­mer­pa­lus, kus oli vä­gev park ja aiand.

Mõis­ni­ku noo­rem vend, Jaan Va­ga­ga üheea­li­ne Ric­hard Wil­helm von Moel­ler õp­pis Tar­tu üli­koo­lis ja Sak­sa­maal zoo­loo­giat, hil­jem Münc­he­ni kuns­ti­de aka­dee­mias maa­li­kuns­ti. Ta rei­sis Eu­roo­pas, Aa­sias ja Aaf­ri­kas, 1892. aas­tast oli Tar­tus kuns­ti­näi­tus­te kor­ral­da­ja. Ma­ti Laa­ne ole­tab, et noor­me­hed või­sid sõb­rus­ta­da ja ehk tut­vus Jaan te­ma kau­du näi­teks loo­dus­tea­dus­li­ke trak­taa­ti­de, kuns­ti­raa­ma­tu­te ja maa­li­de­ga ning kuu­lis lu­gu­sid ha­ri­tud ini­mes­test, maail­ma tea­du­sest ja kuns­tist. Neid pa­ja­tu­si võis poe­ga­de­le eda­si rää­ki­da ja ees­ku­juks tuua.

Raa­dil soo­ri­tas Jaan tõe­näo­li­selt aed­ni­ku sel­liek­sa­mi – iga­ta­hes on te­mast mõ­ne aja pä­rast saa­nud Kad­ri­na ki­hel­kon­na Nee­ru­ti mõi­sa aed­nik. Kad­ri­nas lau­la­ta­ti ta 1882. aas­tal ko­ha­li­ku neiu Le­no (Lee­nu) Krah­ni­ga.

1885. aas­tal ko­lis noor­paar Rap­la ki­hel­kon­da, kus Jaa­nist sai Val­tu mõi­sa aed­nik. 1889. aas­tal sün­dis esi­me­ne poeg, kes ris­ti­ti Ale­xand­riks. Pa­ra­ku su­ri ta lap­se­na. 1890. aas­tal ko­li­sid Le­no ja Jaan Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na Keh­ra mõi­sa, kus Jaan sai jäl­le mõi­sa aed­ni­kuks. Keh­ras sün­dis 1893. aas­tal Au­gust. Ent siin­gi ei ol­dud kaua, pea­gi ko­li­ti Tal­lin­na, kus 1895. aas­tal sün­dis Alf­red ja 1899. aas­tal Vol­de­mar.

Pois­te ku­ju­ne­mi­sel tead­las­teks män­gi­sid kind­las­ti olu­list rol­li koo­lid ja õpe­ta­jad. Va­ga poi­sid käi­sid Tal­lin­na lin­na­koo­lis ja Kei­ser Ni­ko­lai I güm­naa­siu­mis. Nii va­rem kui ka hil­jem on see õp­pea­su­tus kand­nud Gus­tav Adol­fi güm­naa­siu­mi ni­me, ve­nes­tu­sa­jal 1890-1917 sai ni­me keis­ri auks. Väi­de­ta­valt käi­sid ven­nad Va­gad poi­si­ke­se­na Ants Laik­maa atel­jee­koo­lis joo­nis­ta­mist har­ju­ta­mas, Alf­red õp­pis hil­jem ühes Pe­ter­bu­ri era­kuns­ti­koo­lis, Vol­de­mar Tar­tu üli­koo­lis kuns­tia­ja­lu­gu. Va­nem vend Au­gust õp­pis sa­mal ajal paar aas­tat ees­pool loo­dus­tea­dust.

Po­le tea­da, kus aed­ni­ku­pe­re Keh­ra mõi­sas elas. Kind­las­ti mit­te här­ras­te­ma­jas, mis ain­sa­na tol­leaeg­se­test elu­hoo­ne­test on mõi­sa­sü­da­mes al­les. Tee­ni­ja­te ja mõi­sa amet­ni­ke elu­ma­jad on hä­vi­nud. Aed­nik võis pe­re­ga ela­da ka Keh­ra kü­las mõ­nes ta­lus al­lüür­ni­ku­na. Po­le­gi ma­ja, mil­le sei­na­le pan­na mä­les­tus­tah­vel, et siin sün­dis aka­dee­mik Au­gust Va­ga.

Au­gust Va­ga ot­se­sed õpi­la­sed, ni­me­kad loo­dus­tead­la­sed, on rõ­hu­ta­nud, et eel­kõi­ge oli ta suur bo­taa­ni­kaõ­pe­ta­ja: en­ne ega pä­rast po­le ol­nud bo­taa­ni­kut, kel oleks ol­nud nii pal­ju ju­hen­da­ta­vaid – ter­ve põlv­kond bo­taa­ni­kuid ja mü­ko­loo­ge on kõik te­ma õpi­la­sed või õpi­las­te õpi­la­sed. Au­gust Va­ga oli maail­ma üks esi­me­si tead­la­si, kel­le ar­va­tes pi­da­nuks elus­loo­du­se lii­gi­tus­se kuu­lu­ma loo­ma- ja tai­me­rii­gi kõr­val ka see­ne­riik. Ta kir­ju­tas vä­he teo­ree­ti­li­si tea­dus­töid, kuid need olid kõik suur­te prob­lee­mi­de sü­va­kä­sit­lu­sed ja neid on pal­ju tsi­tee­ri­tud.
Ma­ti Laa­ne, kes peab ka en­nast Au­gust Va­ga õpi­la­se õpi­la­seks ning on oma aias kas­va­ta­nud ja võr­rel­nud üle paa­ri­küm­ne Lää­ne-Eu­roo­pa pa­ri­ma iluõu­na­puu­sor­di, ar­vab, et „Pro­fes­sor Au­gust Va­ga“ on pu­na­seõie­lis­test sor­ti­dest meie olu­des pa­rim. Sel­le sor­di va­lis roh­keõie­li­se õu­na­puu see­mi­ku­te hul­gast Luua puu­koo­li ja dend­roaia ku­na­gi­ne ju­ha­ta­ja Alf­red Il­ves 1987. aas­tal. Ar­va­ta­vas­ti tõi me­si­la­ne uue sor­di and­nud õie­le õie­tol­mu lä­he­dal kas­va­nud „Eleyi“ iluõu­na­puult.