Ani­ja, Raa­si­ku ja Kuu­sa­lu vo­li­ko­gud muut­sid 2024. aas­ta maa­mak­su mää­ra­sid

146

Möödunud aas­ta sü­gi­sel kor­ral­das maa-amet maa kor­ra­li­se hin­da­mi­se, mil­le­ga mää­ra­ti kõi­ki­de­le ka­tast­riük­sus­te­le uus mak­sus­ta­mis­hind, mis on alus maa­mak­su mää­ra­mi­sel. Maa hin­da­mi­se tu­le­mu­sed hak­ka­vad keh­ti­ma 2024. aas­tal. Seo­ses sel­le­ga pi­did vo­li­ko­gud hil­je­malt 1. juu­liks keh­tes­ta­ma uued mak­su­mää­rad, mi­da ra­ken­da­tak­se ala­tes 1. jaa­nua­rist 2024. Ela­mu­maa ja maa­tu­lun­dus­maa maa­mak­su­määr võib ol­la 0,1-0,5 prot­sen­ti, muu sih­tots­tar­be­ga maa, seal­hul­gas äri- ja too­mis­maa ning sih­tots­tar­be­ta maa mak­su­määr 0,1-1 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas. Maa­mak­su aas­ta­se­le kas­vu­le on keh­tes­ta­tud 10 prot­sen­di suu­ru­ne piir­määr – ühe­gi maa­oma­ni­ku maa­maks ei saa võr­rel­des va­ra­se­ma aas­ta­ga ol­la suu­rem kui 10 prot­sen­ti.

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu keh­tes­tas uued maa­mak­su­mää­rad 18. mail, Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu 13. juu­nil ning Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu 28. juu­ni is­tun­gil. Üks­ki kol­mest vo­li­ko­gust ei keh­tes­ta­nud mak­si­maal­seid mak­su­mää­ra­sid.

9. juu­nil saa­tis ra­han­dus­mi­nis­tee­rium oma­va­lit­sus­te­le e-kir­ja, mil­les an­ti tea­da, et kal­ku­laa­tor, mil­le jär­gi oma­va­lit­sus­tel soo­vi­ta­ti ka­van­da­ta­vat maa­mak­su ar­ves­ta­da, an­nab eks­lik­ku in­fot, soo­vi­ta­ti se­da mit­te ka­su­ta­da ning keh­tes­ta­da mak­si­maal­sed või sel­le lä­he­da­sed maa­mak­su mää­rad, et ta­ga­da 2024. aas­taks maa­mak­su lae­ku­mi­se kasv.

Ani­ja, Raa­si­ku ja Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gud ot­sus­ta­sid au­gus­ti­kuu is­tun­gi­tel va­rem teh­tud ot­su­seid muu­ta ning keh­tes­ta­da ala­tes 1. jaa­nua­rist 2024 mak­si­maal­sed lu­ba­tud maa­mak­su mää­rad.

Ani­ja vald
Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu keh­tes­tas 18. mail ala­tes 1. jaa­nua­rist 2024 ela­mu­maa ja maa­tu­lun­dus­maa õue­maa kõl­vi­ku maa­mak­su­mää­raks 0,23, maa­tu­lun­dus­maa kõi­gi muu­de kõl­vi­ku­te ehk met­sa, ha­ri­ta­va maa, loo­dus­li­kul ro­hiumaa ja muu maa mak­su­mää­raks 0,32 ning üle­jää­nud sih­tots­tar­be­ga maa, seal­hul­gas äri- ja toot­mis­maa, mak­su­mää­raks 0,45 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas.

Ar­ves­ta­ti, et nen­de mak­su­mää­ra­de­ga lae­kub järg­mi­sel aas­tal maa­mak­su li­gi­kau­du 264 660 eu­rot. Ku­na juu­lis sel­gus, et keh­tes­ta­tud mää­ra­de­ga lae­kuks val­laee­lar­ves­se järg­mi­sel aas­tal võr­rel­des tä­na­vu­seks ka­van­da­tud 240 600 eu­ro­ga te­ge­li­kult li­gi 33 000 eu­rot vä­hem, muu­tis vo­li­ko­gu 10. au­gus­til toi­mu­nud is­tun­gil mai­kuu ot­sust ning kin­ni­tas maa­mak­su uu­teks mää­ra­deks lu­ba­tud mak­si­mu­mi ehk ela­mu ja maa­tu­lun­dus­maal 0,5 ning sih­tots­tar­be­ta ja muu sih­tots­tar­be­ga maal, seal­hul­gas äri ja toot­mis­maal, 1 prot­sent maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas.

Val­la­va­nem Rii­vo Noor üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et kui­gi maa­maks tõu­seb järg­mi­sel aas­tal 10 prot­sen­ti, lae­kub se­da val­laee­lar­ves­se tä­na­vu­se­ga võr­rel­des 7 prot­sen­ti roh­kem: „Maa-ame­ti spet­sia­lis­tid leid­sid, et kui toot­mis­maa on üle ka­he hek­ta­ri suur, siis po­le see enam nii väär­tus­lik. See tä­hen­dab, kui ela­ni­kel maa­maks tõu­seb, siis suu­red et­te­võt­ted hak­ka­vad hoo­pis vä­hem maks­ma.“

Raa­si­ku vald
Raa­si­ku val­la­va­lit­sus esi­tas val­la­vo­li­ko­gu­le 13. juu­nil keh­tes­ta­mi­seks mak­si­maal­sed lu­ba­tud mak­su­mää­rad, kuid vo­li­ko­gu ot­sus­tas keh­tes­ta­da ma­da­la­mad – ela­mu­maa ja maa­tu­lun­dus­maa õue­maa­kõl­vi­ku mak­su­mää­raks 2024. aas­tal 0,14 prot­sen­ti, üle­jää­nud maa­tu­lun­dus­maa­le 0,25 prot­sen­ti ning muu­le maa­le 0,46 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas.
Juu­lis an­ti ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mist tea­da, et nen­de mää­ra­de­ga lae­kuks val­laee­lar­ves­se maa­mak­su tu­le­val aas­tal li­gi­kau­du 122 000 eu­rot, mis on 30 000 eu­rot vä­hem kui tä­na­vu. See­tõt­tu esi­tas val­la­va­lit­sus vo­li­ko­gu­le 2024. aas­tal mak­su­mää­ra­de ot­su­se muut­mi­se koh­ta au­gus­tiks kaks al­ter­na­tiiv­set eel­nõud – ühes olid maa­mak­su­mää­ra­deks ar­ves­ta­tud mak­si­maal­sed või­ma­li­kud, tei­ses neist pi­sut ma­da­la­mad mää­rad. Esi­me­se pu­hul on eel­da­tav mak­su­lae­ku­mi­ne ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi prog­noo­si ko­ha­selt 157 000 eu­rot, tei­se pu­hul 4000 eu­ro võr­ra väik­sem. Val­la­va­lit­sus toe­tas mak­si­mum­mää­ra­de keh­tes­ta­mist.

15. augustil toimunud istungil küsisd volikogu liikmed, kas neil on õi­gust 2024. aas­ta mak­su­mää­ra­sid muu­ta, kui ot­sus tu­li te­ha hil­je­malt 1. juu­liks. Val­la­va­nem Raul Siem vas­tas, et ei võe­ta vas­tu uut, vaid muu­de­tak­se va­ra­se­mat, õi­geaeg­selt vas­tu võe­tud ot­sust maa­mak­su­mää­ra­de keh­tes­ta­mi­se koh­ta. Ta sel­gi­tas hal­dus­me­net­lu­se sea­du­se­le vii­da­tes, kui me­net­le­ja on tei­nud ot­su­se tu­gi­ne­des ebaõi­ge­le in­fo­le, mis ei sõl­tu­nud te­mast, ei saa eel­da­da, et sel­li­ne hal­du­sakt jääb keh­ti­ma: „Vaid­lus­ta­da võib ala­ti, kü­si­mus on, kui­das ko­hus se­da vaa­tab. Me po­le ai­nu­ke vald, kes on tei­nud ebaõi­ge in­fo põh­jal eba­mõist­li­kult kah­ju­li­ku ot­su­se.“

Val­la­va­nem tõ­des, et mak­su­mää­ra­de muut­mi­ne ei tä­hen­da ühe mak­su­maks­ja jaoks suurt muu­tust, kesk­mi­selt tõu­seb maa­maks ühe mak­su­maks­ja koh­ta 7,5 eu­rot aas­tas, küll aga on see olu­li­ne muu­tus val­laee­lar­ve jaoks.

Hal­dus- ja ehi­tu­so­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Rii­na Rand li­sas, et mõ­nel kin­nis­tuo­ma­ni­kul võib maa­maks järg­mi­sel aas­tal hoo­pis lan­ge­da, kuid kel­lel­gi ei saa see tõus­ta üle 10 prot­sen­di.
Vo­li­ko­gu ot­sus­tas 12 poolt­hää­le­ga, et 2024. aas­tal keh­ti­vad Raa­si­ku val­las mak­si­maal­sed lu­ba­tud maa­mak­su­mää­rad – ela­mu­maa­le ja maa­tu­lun­dus­maa­le 0,5 ning muu­le maa­le 1 prot­sent maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas.

Kuu­sa­lu vald
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu kin­ni­tas 28. juu­ni is­tun­gil 15 poolt- ja 2 era­poo­le­tu hää­le­ga ela­mu­maa ja maa­tu­lun­dus­maa õue­maa maa­mak­su­mää­raks 0,23 prot­sen­ti, maa­tu­lun­dus­maa maa­mak­su­mää­raks 0,32 prot­sen­ti ning üle­jää­nud sih­tots­tar­be­ga maa mak­su­mää­raks 0,45 prot­sen­ti maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas.

Val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt sel­gi­tas is­tun­gil, et mak­su­mää­ra­de ar­vu­ta­mi­sel võe­ti ar­ves­se maa-ame­ti ava­lik­ku in­fot ja võr­rel­di üm­ber­kaud­se­te val­da­de mak­su­mää­ra­de­ga, val­la maa­kor­ral­da­ja ana­lüü­sis osa­de kin­nis­tu­te uu­si mak­sus­ta­mis­hin­du ja sai ül­di­sed tu­le­mu­sed. Kü­la­de kau­pa saaks and­med ju­hul, kui ana­lüü­si­da kõi­ki­de kin­nis­tu­te uu­si hin­du, kuid see oleks vä­ga ma­hu­kas töö, sõ­nas ta.

Tänavu lae­kub maa­mak­su Kuu­sa­lu val­la ee­lar­ves­se 348 000 eu­rot, vo­li­ko­gu­le esi­ta­tud se­le­tus­kir­jas oli 2024. aas­taks uu­te mak­su­mää­ra­de pu­hul prog­noo­si­tav lae­ku­mi­ne 385 000 eu­rot.

Möö­du­nud kol­ma­päe­val, 23. au­gus­til oli vo­li­ko­gu päe­va­kor­ras juu­nis keh­tes­ta­tud mak­su­mää­ra­de muut­mi­ne. Val­la­va­lit­sus te­gi et­te­pa­ne­ku va­ra­se­mat ot­sust muu­ta ning keh­tes­ta­da 2024. aas­taks maa­mak­su mak­si­maal­sed lu­ba­tud mää­rad. Juh­tiv maas­pet­sia­list Alo Rei­dolv põh­jen­das, et juu­lis sel­gus – keh­tes­ta­tud mak­su­mää­ra­de­ga lae­kub val­laee­lar­ves­se tu­le­val aas­tal võr­rel­des tä­na­vu­se­ga hoo­pis 83 000 eu­rot maa­mak­su vä­hem. Ta li­sas, et ise­gi mak­si­mum­mää­ra­de pu­hul vä­he­neb maa­mak­su lae­ku­mi­ne li­gi­kau­du 13 000 eu­rot, sest Kuu­sa­lu val­las on pal­ju rii­gi­kait­se­list ja loo­dus­kait­sea­lust maad. Nen­de hind lan­geb, ku­na maa hin­na­ti tu­ru­väär­tu­se jär­gi ning prog­noo­si­de ko­ha­selt jääb juu­nis keh­tes­ta­tud hin­da­de pu­hul kesk­po­lü­goo­ni ar­velt val­lal saa­ma­ta 47 258 eu­rot ja loo­dus­kait­sea­lu­selt maalt 20 613 eu­rot maa­mak­su.

Maar­ja Mets­tak kü­sis, miks val­la­va­lit­sus ei rea­gee­ri­nud ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mist 9. juu­nil saa­dud in­fo­le, et 28. juu­nil oleks õi­geaeg­selt saa­nud keh­tes­ta­da kõr­ge­mad maa­mak­su­mää­rad. Val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt ni­me­tas se­da oma veaks – ka­het­sus­väär­selt jäi tal mi­nis­tee­riu­mi mär­gu­ki­ri mär­ka­ma­ta.

Vo­li­ko­gu opo­sit­sioo­ni saa­di­kud heit­sid val­la­va­lit­su­se­le et­te va­lear­ves­tu­si – juu­nis teh­tud ana­lüü­si­des jäe­ti tä­he­le­pa­nu­ta, et maa­mak­su lae­ku­mi­ne rii­gi­kait­se­lis­telt ja loo­dus­kait­sea­lus­telt maa­delt vä­he­neb. Istungil diskuteeriti ka, kas mak­su­mää­ra­de muut­mi­se ot­sus on õi­gus­pä­ra­ne või mit­te, sest mak­su­mää­rad 2024. aas­taks tu­li keh­tes­ta­da hil­je­malt 1. juu­liks. Opo­sit­sioo­ni osa liik­meid olid se­da meelt, et nen­de hi­li­sem muut­mi­ne on eba­sea­dus­lik. Ur­mas Kirt­si mär­kis, et vo­li­ko­gu on sõl­tu­ma­tu võt­ma vas­tu ot­su­seid ning ot­sus keh­tib, ku­ni se­da po­le vaid­lus­ta­tud.

Ter­je Kraan­velt rää­kis, et oma­va­lit­su­sed, kel­le­le pä­rast uu­te mak­su­mää­ra­de keh­tes­ta­mist on prog­noo­si­tud maa­mak­su laekumise suurt vähenemist, on võt­nud ris­ki ja oma va­ra­se­mat ot­sust muut­nud. Val­la­va­nem soo­vi­tas ka Kuu­sa­lu vo­li­ko­gul se­da te­ha, sest ise­gi kui sel­gub, et mak­su­mää­ra­de muut­mi­ne on eba­sea­dus­lik ja vo­li­ko­gu ot­sus ei jää keh­ti­ma, on sel ju­hul teh­tud kõik või­ma­lik, et väl­ti­da maa­mak­su lae­ku­mi­se suurt vä­he­ne­mist järg­mi­sel aas­tal. Ta üt­les veel, et ela­nik­ke kait­seb suu­re mak­su­tõu­su eest 10 prot­sen­di pii­rang ning tõi oma ko­ge­mu­sest näi­te, et 18 hek­ta­ri suu­ru­se maa­tu­lun­dus­maa, kus on ka ko­dua­lu­ne maa, maa­maks 2024. aas­tal võr­rel­des tä­na­vu­se­ga hoo­pis 5 eu­ro võr­ra vä­he­neb.

Vo­li­ko­gu muu­tis 10 poolt-, 2 vas­tu ja 1 era­poo­le­tu hää­le­ga 28. juu­nil vas­tu võe­tud ot­sust ning keh­tes­tas 2024. aas­taks maa­mak­su uued mää­rad – ela­mu­maa­le ja maa­tu­lun­dus­maa­le 0,5 prot­sen­ti ning üle­jää­nud maa­le 1 prot­sent maa mak­sus­ta­mis­hin­nast aas­tas.

Eelmine artikkelIluõu­na­puu Keh­ras sün­di­nud õpe­ta­ja AUGUST VAGA auks
Järgmine artikkelKiiu-Aabla külas on päikesepaneeliga valgusti