
„Siin on kolm omanäolist maja, mille vahele ei saa panna võrdusmärki, lasteaiad on väga erinevad ja see ongi tore,“ ütleb Piret Tislar, kes alates 7. augustist on kolme lasteaiamaja ühendava asutuse Anija Valla Lasteaiad direktor.
Tema juhtida on kaks lasteaeda Kehras – 9 rühmaga Lastetare ja 6 rühmaga Lepatriinu – ning 3 rühmaga Mõmmila lasteaed Alaveres.
Erialalt eripedagoog
Piret Tislar on pärit Lääne-Virumaalt, kuid alates 2006. aastast elab Kuusalu vallas Kiius.
Kunda keskkooli lõpetamise järel õppis ta Mõdriku tehnikumis põllumajanduslikku raamatupidamist, seejärel Maaülikoolis finantsjuhtimist, kuid ülikool jäi pooleli. Ta on õppinud ka naiste ülerõivaste rätsepaks ja sellel erialal mõnda aega töötanud, töötanud ka reisibüroos, käsitöösalongis ja restoranis juhi abina.
Pärast esimeste laste sündi sai Piret Tislarist Tallinnas sihtasutuses Innove Euroopa Sotsiaalfondi koordinaator, seejärel aitas ta eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses käivitada õppenõustamiskeskusi, millest said alguse Rajaleidja keskused, ning töötas ka projektiportfelli haldurina Eesti E-tervise Sihtasutuses.
„Õppenõustamisprogrammi ajal puutusin kokku tugispetsialistidega. See tundus äge maailm, millest ma midagi ei teadnud, kuid tahtsin teada. Sellest tekkis soov minna õppima eripedagoogikat. Kirg selle ala vastu sai tegelikult alguse minu esimesest pojast, kes sündis raske väärarenguga. Kahe ja poole aasta jooksul, mil ta elas, sain kogeda, kuidas erilised lapsed tekitavad võõristust, kuidas neid ei oodata kusagile. Käisin Rakvere lasteaedade uste taga küsimas, kas nad võtaksid ka minu lapse vastu, kuid mulle ei antud mingit lootust. See oli 2000ndate alguses, aeg oli teine. Ka sellepärast sai eripedagoogikast mu südameteema,“ räägib Piret Tislar.
Kui ta Tallinna ülikooli 2016. aastal magistrikraadiga lõpetas, läks Kuusalu keskkooli juhtima loodavat tugikeskust: „Meil olid tööl logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, tegime KiVa programmi. Kuigi eripedagoogi tööd sain teha vähe, oli see väga äge aeg.“
Neli aastat hiljem nägi Piret Tislar kuulutust, et Lääne-Virumaale Porkunisse otsitakse koolijuhti. Kuigi ei plaaninud töökohta vahetada, saatis ta kandideerimiseks oma dokumendid. Kutsuti vestlusele ja palgati direktoriks. Piret Tislar kiidab, et neli aastat Porkuni koolis, kus õpivad intellektipuudega lapsed üle Eesti, oli väga huvitav ja õpetlik, kuid tänavu kevadel andis ta lahkumisavalduse.
„Väsisin ära. Seda enam, et sõitsin iga päev Kuusalu ja Porkuni vahet, edasi-tagasi 170 kilomeetrit,“ selgitab ta.
Koolijuhina töötades astus ta aasta tagasi taas õppima – Anija Valla Lasteaedade uus direktor omandab Tartu Ülikoolis haridusinnovatsioonis teist magistrikraadi. Ta kinnitab, et kõik uued tuuled ja mõtted hariduses on talle südamelähedased.
Suhtlemine ja keeleõpe
Esimesed töönädalad Anija Valla Lasteaedade direktorina on Piret Tislari sõnul justkui kooliaeg.
„Inimesi on väga palju, kolmes lasteaias kokku 80 töötajat. Saame juhtkonnaga väga sageli kokku, et mind kõigega kurssi viia. Kehra majades on ka uus majandusjuhataja, õpime koos. Suur abi on olnud endisest direktorist Maret Kivistust. Tema jättis mulle toreda seisu, kui alustasin, oli ainult üks õpetajakonkurss veel pooleli. Nüüd on kõik õpetajad olemas, otsime veel abiõpetajat Lepatriinusse ja üht tugiisikut,“ jutustab Anija Valla Lasteaedade direktor.
Ta peab väga oluliseks saada oma töötajatega tuttavaks ning võimalikult palju suhelda, sest probleemid tekivad tema sõnul tavaliselt sellest, kui omavahel ei räägita: „Olen öelnud, et mina olen siin selleks, et kuulata muresid ja aidata neile lahendusi leida.“
Kolmest lasteaiamajast iga jaoks tal kindlat nädalapäeva ei ole, kuid püüab jõuda igale poole: „Tõsi, kõige rohkem olen olnud Lastetares, sest siin on kõige rohkem töötajaid, kõige rohkem rühmi ja praegu ka kõige rohkem tegemist – lasteaiamaja juurdeehitus, keelekümblus ja eestikeelsele haridusele üleminek. Kuid juhtkonna koosolekud oleme sättinud nii Lepatriinusse kui Mõmmilasse.“
Keelekümblusest ja eestikeelsele haridusele üleminekust kõneldes möönab Piret Tislar, et Kehra lasteaedades on töötajaid, kelle keeletase ei vasta nõuetele: „Teame, et esimesena lähevad eestikeelsele õppele üle alushariduse andjad. Meie ei oota järgmise aasta 1. septembrit, vaid stardime praegu. Oleme koostanud nimekirja töötajaist, kelle keeletase ei vasta nõuetele. Annan endale aru, pole võimalik, et nad lähevad pärast päevatööd kusagile eesti keelt õppima. Seetõttu otsime võimalust tuua keeleõpe kohapeale.“
Esimene projekt – kodukant direktorile tuttavaks
Kehra ja kogu Anija vald on Piret Tislarile veel võõras. Sellega seoses tekkis tal vallavanema ja haridusjuhiga kolmes lasteaiamajas esimest korda käies spontaanselt idee laste abiga piirkonda tundma õppida.
„Eelmisel aastal on siin alustatud projektõppega. Tänavu stardimegi projektiga „Kodukoht lapse silme läbi“. Kõik rühmad osalevad – kõigepealt valivad oma kodukohas Kehras või Alaveres ühe koha, õpivad seda ise põhjalikumalt tundma ning siis tutvustavad seda teistele. Kuidas ja kellele lisaks minule veel, alles arutame,“ lausub lasteaedade juht.
Piret Tislar kinnitab, et hoolimata praegusest ametist on ta erialalt eripedagoog ning soovib ka edaspidi laste jaoks eraldi aega leida: „Tahan oma kabinetti tuua ühe väikese laua ja toolid, et pisikestega aeg-ajalt siin kohtuda, sest direktori kabinetis nõu pidada on natuke midagi muud kui omas rühmas.“





