
Kehra kooli 169. sünnipäeva tähistamiseks toimunud aktusel 7. novembril tutvustasid Anija vallavanem Riivo Noor ja arhitekt Külli Kroon koolimaja ette kavandatavat Kehra linnaväljakut. Oktoobris andis vallavolikogu linnaväljaku rajamisele heakskiidu.
„Järgmisel aastal, kui kool tähistab juubelit, saab direktor peokõnet pidada juba uuel väljakul,“ lubas vallavanem.
2016. aastal korraldas MTÜ Kehra Kooli Vilistlased ideekonkursi kooliõue korrastamiseks. Selle võitis Külli Krooni kavand, millele lisati elemente veel kahest auhinnatud tööst.
„Sellest on välja kasvanud linnaväljaku projekt. Kuna kool on Kehra süda, siis linnaväljak võiks olla koht, kus toimuvad nii linna- kui kooliüritused, seal võiks olla ka jõulukuusk,“ rääkis Külli Kroon.
Ta näitas arvutiklippi kooliõue 2016. aasta ideekavandist. Suur osa koolimaja esisest on kaetud sillutisega, et moodustuks ühtne väljak. Kooli peaukse ette, kus on rattahoidla, kavandatakse graniitsillutisega ala, mille keskmes on sillutisse tehtud ilmakaared. Koolimaja aulapoolsesse otsa väikesele kolmnurksele siilule tulevad malelauad ja selle ümber betoonist istmed. Endisest palliplatsist saab keskne väljakuala. Sellel on istumisalad ja teisaldatavad pingid, mida suuremate ürituste puhul on võimalik nihutada, väljaku teises servas lipualus. Platsi tagaosas on süvendatud ringikujuline ala, mida saab kasutada õuesõppekohana, kuid ka esinemisalana. Spordihoone juures on maapinnast kõrgemale tõstetud betoonist ala, millel on laudiskattega istumisalad. Ka rattaparkla on planeeritud spordihoone juurde.
„Et anda alale ruumilisust, saab mängida erinevate valgustitega. Kavandis on need väikesed pollarvalgustid või suured tänavavalgustid. Ideaalis võiks ka mõni puualune olla alt valgustatud,“ ütles Külli Kroon.
Kooliõue põhjakülge oli kavandatud tänavakorvpalliväljak, betoonist ping-pongilauad ja turnimisvahendid. Seda ala esimeses etapis välja ehitada ei jõuta.
Anija vallavolikogu otsustas 2020. aasta teedeinvesteeringuid vähendada ligikaudu 150 000 euro võrra, et suunata see raha linnaväljaku ehitamisse. Et saada väljaku maksumust esialgu hinnatud ligikaudu 600 000 eurost odavamaks, on vallavalitsus tellinud OÜlt Keskkonnaprojekt linnaväljaku parandatud eelprojekti, millega peaksid väljaku ehituskulud umbes 15-20 protsenti vähenema. Vallaarhitekt Inga Vainu selgitas Sõnumitoojale, et võrreldes esimese projektiga väheneb sillutisega kaetud ala pindala, kavandatud ilulambid asendatakse lihtsamate LED-valgustitega: „Esmatähtis on rajada väljaku korralik alusplats, kõike muud saab hiljem lisada.“
Kui väljaku muudetud eel-projekt valmib, kuulutatakse välja projekteerimise-ehitushange. Ehitustööd peaksid algama kevadel.






