MTÜ Raa­si­ku Ra­jad avas ees­tiaeg­ses tur­ba­töös­tu­ses õp­pe- ja mat­ka­ra­ja

Li­gi 4ki­lo­meet­ri­ne mat­ka­ra­da asub Aru­kü­la lä­he­dal Kurg­las sa­da aas­tat ta­ga­si loo­dud tur­ba­töös­tu­se alal.

„Puh­ka­mi­seks ei pea sõit­ma vä­ga kau­ge­le, se­da võib te­ha ka ko­du juu­res. Va­het ei ole, kas pu­ha­ta pin­gil ko­duaia kir­si­puu all või sõi­ta me­re äär­de ki­ve kal­lis­ta­ma. Olu­li­ne on ka­su­ta­da sel­leks meid ümb­rit­se­vat loo­dust,“ üt­les Kurg­la tii­ki­de õp­pe- ja mat­ka­ra­ja ava­mi­sel lau­päe­val, 8. juu­nil MTÜ Raa­si­ku Ra­jad juht Ul­var Kau­bi.

Sel põh­ju­sel loo­di­ viis aas­tat ta­ga­si Raa­si­ku val­la ela­ni­ke MTÜ, mil­le­le pa­nid õla al­la et­te­võt­li­kud ini­me­sed Aru­kü­last, Raa­si­kult, Mal­la­ve­rest, Kurg­last, Jär­silt, Ka­le­silt. Koos aru­ta­ti, mi­da saaks te­ha, et ko­ha­peal­ne kõi­gi­le kät­te­saa­dav loo­dus oleks veel kät­te­saa­da­vam: „Meie hul­gas on kind­las­ti fa­naa­ti­kuid, kes lä­he­vad met­si­kult üks­kõik ku­hu. Aga pal­ju on neid, kes va­ja­vad vei­di suu­na­mist ja et­te­val­mis­ta­tud koh­ta. On loo­mu­lik, et tä­na­päe­va mu­ga­vus­te­ga har­ju­nud ini­me­ne soo­vib ka loo­du­ses­se min­nes na­tu­ke mu­ga­vu­si.“

Raa­si­ku Ra­jad kor­ral­das mi­tu aas­tat val­la eri pai­gus mat­ka­sid, ku­ni möö­du­nud aas­ta Tee­me Ära tal­gu­tel võe­ti kä­si­le esi­me­se mat­ka­ra­ja te­ge­mi­ne. 20 aas­tat Aru­kü­las ela­nud Ul­var Kau­bi käis Kurg­la ra­bas esi­mest kor­da viis aas­tat ta­ga­si ning tal­le meel­dis seal se­da­võrd, et tah­tis min­na veel ja veel. Sel­lest koo­rus mõ­te te­ha koht sel­li­seks, et kõik ko­ha­li­kud ela­ni­kud ning ka ini­me­sed kau­ge­malt saak­sid seal loo­du­ses vii­bi­da.

Möö­du­nud sü­gi­sel saa­di ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mist 2000 eu­rot, Raa­si­ku vald toe­tas va­ja­li­ku omao­sa­lu­se­ga. Suu­rem töö teh­ti ära tä­na­vu Tee­me Ära tal­gu­tel ning õh­tu­tel ja nä­da­la­va­he­tus­tel pä­rast se­da. Ra­da pu­has­ta­ti võ­sast, koh­ta­des­se, kus ke­va­del-sü­gi­sel kui­va ja­la­ga lä­bi ei pää­se, ehi­ta­ti kok­ku 120 meet­rit laud­teid. Koos Ul­var Kau­bi­ga olid ehi­ta­mas Krist­jan Raid, Ri­ho Kull, Ai­var Uu­tar ja Krist­jan Tiik. Ra­ja al­gu­ses­se Kurg­la uju­mis­ko­ha juu­res pü­sti­ta­ti tea­de­te­tah­vel, ra­ja äär­de suu­na­vii­dad ning in­fo­tahv­lid, mil­le teks­tid koos­tas Ul­var Kau­bi, ku­jun­das kuns­ti­tu­deng Loo­ra Kau­bi.

„Väi­ke samm maail­ma, suur samm ko­gu­kon­na jaoks,“ sõ­nas Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp Kurg­la tii­ki­de õp­pe- ja mat­ka­ra­ja koh­ta.

Ta li­sas, et se­da on kõr­valt vaa­da­tes ka­van­da­tud just­kui New Yor­gi lin­nao­sa – pla­nee­ri­misp­rot­sess oli pikk, põh­ja­li­kult lä­bi mõel­dud-kaa­lu­tud, ka iga töö eel­ne­valt täp­selt pai­ka pan­dud.

„Raa­si­ku val­lal on väl­ja ku­ju­ne­nud tra­dit­sioo­ni­li­sed täht­päe­vad, kus se­da mees­kon­da kind­las­ti tä­na­me,“ lu­bas ta.

Eri­li­se aja­loo­ga paik
Ul­var Kau­bi ni­me­tas Kurg­la ra­ba vä­ga eri­li­seks, ku­na li­saks loo­du­ses vii­bi­mi­se­le saab sealt ai­mu Aru­kü­la aja­loost – esi­me­se Ees­ti Va­ba­rii­gi ajal asus seal rii­gi suu­ru­selt tei­ne tur­ba­töös­tus. Ko­du­loo­la­ne Mai Er­be ju­tus­tas, et Kurg­las ha­ka­ti tur­vast lõi­ka­ma ja küt­teks et­te val­mis­ta­ma 1918. aas­tal, Aru­kü­la tur­ba­töös­tus alus­tas te­ge­vust 1922.

Tur­vast võe­ti la­bi­da­te­ga viie meet­ri sü­ga­vu­selt, ma­si­nas­se pan­di peal­mi­ne ja alu­mi­ne kiht, mil­le suu­red tur­bap­res­sid se­ga­sid ja pres­si­sid tur­ba­pät­si­deks. Neid las­ti päi­ke­se ja tuu­le käes kui­va­da. Kui­va tur­vast hoi­ti kõr­ge­tes tur­baau­na­des, mis olid just­kui telk­ma­jad. Val­mis tur­vas vii­di dre­sii­ni­ga Aru­kü­la raud­tee­jaa­ma, dre­sii­ni jaoks ehi­ta­ti ra­bast jaa­ma spet­siaal­ne raud­tee.

Kui ühest au­gust oli tur­vas am­mu­ta­tud, tu­li pres­si eda­si viia, se­da te­gid 20-30 meest suurt ma­si­nat vint­si­de­ga tõm­ma­tes.

1930nda­tel töö­tas Aru­kü­la tur­ba­töös­tu­ses um­bes 200 ini­mest. Ku­na ko­ha­peal nii pal­ju va­bu põl­lu­me­hi ei ol­nud, too­di Peip­si ää­rest ka­lu­reid, kel pol­nud püü­gi­hooae­ga. Sõ­ja-aas­ta­tel töö­ta­nud seal ka sõ­ja­van­gid.

Kui tur­ba­va­rud hak­ka­sid am­men­du­ma ning tek­ki­sid uued küt­te­lii­gid ja tur­vas pol­nud enam nii nõu­tud, hak­kas toot­mi­ne ka­ha­ne­ma. 1940nda­te lõ­pus ot­sus­ta­ti Aru­kü­la tur­ba­töös­tus lik­vi­dee­ri­da, tur­bap­res­sid müü­di Leht­ses­se.

Pi­kem ja lü­hem ra­da
Kurg­la tii­ki­de õp­pe- ja mat­ka­ra­da sai amet­li­kult ava­tud, kui Ul­var Kau­bi koos MTÜ Raa­si­ku Ra­jad ju­ha­tu­se tei­se liik­me, Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu esi­me­he Tii­na Rüh­ka­ga oli ee­mal­da­nud kat­te mat­ka­ra­da tut­vus­ta­valt tea­de­te­tahv­lilt. Sellel on üle­vaa­de soos­se inim­te­ge­vu­se ta­ga­jär­jel tek­ki­nud vee­ko­gu­dest ja ku­na­gi­sest Aru­kü­la tur­ba­töös­tu­sest, ra­ja kaart ning mee­les­pea kü­las­ta­jai­le.

Üm­ber Kurg­la tii­ki­de kul­geva mat­ka­ra­ja ko­gu­pik­kus on 4 ki­lo­meet­rit, või­ma­lik on va­li­da ka poo­le lü­hem tee.

„Ka­he­ki­lo­meet­ri­ne ring on sel­li­ne, kus on pi­de­valt käi­dud ja ra­jad sis­se tal­la­tud. Kuid ra­ja ta­gu­mi­ses osas tu­li meil võ­sast lä­bi mur­da. Raiu­si­me võ­sa, trim­mer­da­si­me ko­gu rin­gi ja tä­his­ta­si­me vii­ta­de­ga koh­ta­des, kus võib tek­ki­da kü­si­mus, ku­hu poo­le tu­leb min­na,“ sel­gi­tas Ul­var Kau­bi.

Mat­ka­ja jaoks on ka sten­did seal ela­va­te-kas­va­va­te põ­hi­lis­te lii­ki­de tut­vus­tu­se­ga. Ühel tut­vus­ta­tak­se kob­rast, keda on Kurg­la tii­ki­des mitu, tei­sel soo­võh­ka ehk loo­dus­lik­ku kal­lat.
Poo­le maa peal, mat­ka­ra­ja põh­ja­ti­pus, on puu­de all puh­ke­koht, mis po­le veel pä­ris val­mis – sin­na plaa­ni­tak­se te­ha koht, kus võib pi­da­da pik­nik­ku või liht­salt päi­ke­se­loo­jan­gut nau­ti­da.
Ra­ja äär­de jää­vad ku­na­gi­sest tur­ba­kae­van­da­mi­sest tek­ki­nud ka­na­lid, mi­da eral­da­vad sel­jan­di­kud, mis tek­ki­sid tur­ba pealt koo­ri­tud tai­me­de la­dus­ta­mi­sest.

Kurg­la mat­ka­ra­da on ka­su­ta­tav aas­ta rin­gi. Ka­na­lid, ku­hu mui­du ei pää­se, on tal­vel ka prae­gu po­pu­laar­sed ui­su­ta­mis­ko­had. Suu­rem osa ra­jast on rii­gi­ maal, väi­ke asub era­maa­del. MTÜ Raa­si­ku Ra­jad on saa­nud maa ka­su­tu­sõi­gu­se, mittetulundusühingul on sel­le hool­da­mi­se ja ko­ris­ta­mi­se ko­hus­tus.