AIVAR KARI, Kehra komando pealik
Algus eelmises lehes.
1996. aasta lõpus määras maavanem Harjumaa päästeteenistuse juhiks Georg Ambachi, kes peagi vahetas välja kogu juhtkonna ning moodustas uue meeskonna. Päästeteenistuse paljud töötajad polnud nõus autoritaarse juhiga töötama, 31. jaanuaril 1997 saadeti maavanemale 70 allkirjaga kiri. Nõuti, et direktor vabastataks, muidu lahkutakse töölt. Kehra komando pealiku suhtes algatati teenistuslik juurdlus, süüdistati kihutustöös direktori vastu. Järgnesid juurdlused, uurimised komandos ja protestid päästeteenistuse juhtkonna vastu.
Veebruari alguses võeti ära mu ametiauto – oma komandos remonditud-värvitud džiip, vastu anti päevinäinud Moskvitš. Kui 3. märtsil toimunud maavanema, päästeteenistuse juhtkonna ja Harjumaa komandopealike kohtumisel kompromissini ei jõutud, esitasid rohkem kui 80 päästetöötajat lahkumisavalduse.
7. märtsil vallandati Kehra komandopealik usalduse kaotamise tõttu. 19. märtsil korraldasid Kehra komando töötajad ja kohalikud inimesed piketi Alavere koolimaja ees, kuhu oodati Harjumaa Omavalitsuste Liidu koosolekule ka maavanemat. 24. märtsil kutsus riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Harju päästeteenistujate esinduse Toompeale, 27. märtsil tegi riigisekretäri juures koos olnud kriisikomisjon maavanemale ettepaneku peatada Harjumaa päästeteenistuse juhi ametisolek kuni maavalitsuse revisjoni tulemuste selgumiseni. 2. aprillil lahkusid Kehra komandost 14 ja kogu Harjumaa päästeteenistusest üle 30 töötaja.
Sellal, kui käis võitlus päästeteenistuse direktori mahavõtmiseks ja endine komandopealik kulutas kohtumajade uksi, alustati 1997. aasta aprillis Kehras Kooli tänaval garaaži ehitust. Samal ajal toimusid hoones ka remondi- ja lammutustööd. Tuletõrjujad ehitasid kolm ruumi ümber valvevahetuse olmetubadeks. Lõhki külmunud keskkütteradiaatorid asendati elektriradiaatoritega. Jõusaali ning köögi ehitas tellitud firma. Remont olmeruumides lõppes juunis.
Garaaži algusaastatel ei olnud. 1996. aasta lõpus korraldatud vähempakkumise võitis AS Remet, ehitus maksis 3 097 967 krooni. Päästeteenistusel nii palju raha polnud, juurde küsiti omavalitsustelt. Kuigi 14. aprillil 1997 tähistati pidulikult garaaži ehituse algust, polnud ehituse jaoks veel raha ning reaalselt alustati ehitamist alles sügisel. Talvel lükati lageda taeva all seisnud autode pealt luuaga lund. Et kustutusvesi külmaga ei jäätuks, pandi autopaakidesse vett soojendama elektritennid. Kohati ulatus veetemperatuur paagis 60 kraadini, paksu lumevaiba alla mattunud tuletõrjeauto sõitis väljakutsele aurupilv järel. Garaažikarp sai valmis 1998. aasta veebruari lõpuks. Uste jaoks raha ei jätkunud, nende asemel kasutati presentriiet.
Kui kulupõletamine polnud veel keelatud, olid kevadkuud tuletõrjujate jaoks tõeline peavalu. Mõned vahetused venisid sedavõrd pikaks, et tulega võitlemise vahepeal söömiseks aega ei jäänud. Juhtus sedagi, et häirekellade kõlades haarati väljakutsele toit kausiga kaasa. Streigiga kaasnenud meeste vähesuse tõttu käidi tihti tööl ülepäeva. Alati jäi komandosse ka hommikul päevnikuks määratud mees, kelle tööülesannete hulka kuulus muuhulgas telefonivalves olemine – hädaabikõned tulid komandosse telefoni teel.
Sellel ajal, kui komando garaaži seinad tõusid vaevaliselt kõrgustesse, jätkus võitlus teisel rindel. Sellest oli kasu – Harjumaa päästeteenistuse direktor vabastati ametist, uueks direktoriks määrati Tarvi Ojala. Ka vallandatud komandopealik sai pärast mitmete kohtuinstantside läbimist võidu ning ennistati tööle 13. märtsil 1998. Kuna aasta tagasi Kehra komandosse tööle võetud 21 päästjat kartsid töökoha kaotamist, saatsid nad päästeteenistuse direktorile, siseministrile, päästeameti peadirektorile, maavanemale ja ajalehtedele avaliku kirja, milles protestisid töövaidluskomisjoni otsuse vastu endine komandopealik tööle ennistada. Periood, kus polnud selge, kes lahkub, kes jääb ja kes tuleb tööle, vältas üle kuu. Pärast aprillis komandos toimunud koosolekut otsustas päästeteenistuse direktor, et komando pealikuks jääb Aivar Kari.
Suve jooksul osa mehi lahkus, nende asemele tulid tööle aasta eest lahkunud päästjad. Elu hakkas normaliseeruma. 1998. aastal avati Väike-Maarjas esimene meeskonnavanema kursus. Kehrast läks sinna õppima kaks meest, kes olid eelnevalt läbinud päästja kursuse.
Järgneb järgmises lehes.






