Kol­ga mõi­sap­roua ANU KOP­PEL: „Püüa­me väär­tus­lik­ku säi­li­ta­da.“

Pea­gi al­gab Kol­ga mõi­sa pea­hoo­ne ka­tu­se re­mont, jät­ku­vad res­tau­ree­ri­mis­tööd kar­ja­kas­tel­li ot­sa­vii­lul.

Kol­ga mõi­sa­komp­lek­si oma­nik Anu Kop­pel tõ­deb, et ai­nuük­si suu­re pea­hoo­ne kor­da­te­ge­mi­seks ku­luks 6-7 mil­jo­nit eu­rot: „Prae­gu te­ge­le­me ava­rii­lis­te töö­de­ga, et mit­te las­ta väär­tus­li­kel as­ja­del la­gu­ne­da. Eu­roo­pa Lii­du va­ra­se­ma­tel ra­has­tus­pe­rioo­di­del oli ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mil väl­ja töö­ta­tud meet­meid tu­ris­mi aren­da­mi­seks, aja­loo­lis­te ning muin­sus­kait­se­lis­te ob­jek­ti­de taas­ta­mi­seks või säi­li­ta­mi­seks, kuid enam neid po­le. Õn­neks on meie Lea­der-piir­kon­nas aja­loo ja kul­tuu­ri­pä­ran­di väär­tus­ta­mi­se in­ves­tee­rin­gu­te toe­tus.“

Kol­ga mõi­sa­komp­leks on muin­sus­kait­se all. Komp­lek­si hal­da­mi­seks loo­dud sih­t­asu­tus Kol­ga Mõis on saa­nud eu­ro­toe­tu­si se­ni kol­me­le töö­le. Mõi­sao­ma­ni­ku sõ­nul oleks järg­mi­se­na tar­vis taot­le­da toe­tust pea­hoo­ne saa­li maa­lin­gu­te pääst­mi­seks ning pea­sis­se­käi­gu ko­hal ole­va­te sam­mas­te alu­sed va­ja­vad ka­pi­taal­re­mon­ti.

Ka­tu­se re­mont
Kui Kol­ga mõis ta­gas­ta­ti 1993. aas­tal Sten­boc­ki Pe­re­kon­na Fon­di­le, oli sel­le ju­hi Jarl Sten­boc­ki üks esi­me­si suu­re­maid et­te­võt­mi­si pea­hoo­ne­le uue ka­tu­se te­ge­mi­ne. Ent nüüd lä­he­vad re­mon­di­me­hed taas pea­hoo­ne ka­tu­se­le, töid ra­has­tab Lea­der (PRIA) 29 150 eu­ro­ga MTÜ Aren­dus­ko­da va­hen­du­sel.

Anu Kop­pel: „Ka­tu­se lii­te­ko­had va­ja­vad uues­ti te­ge­mist, korst­na­te ja uu­ka­ken­de ümb­ru­sed jook­se­vad lä­bi, puu­du­vad ren­nid ja vih­ma­vee­to­rud, ve­si tu­leb tei­se kor­ru­se la­ge­dest al­la. Ka­tu­seää­red on sa­mu­ti va­les­ti teh­tud või üld­se te­ge­ma­ta. Eel­mi­sel ja üle-eel­mi­sel su­vel suur­te vih­ma­de­ga voo­las ve­si na­gu jõ­gi ka­tu­selt möö­da sei­nu al­la, vih­ma­ve­si on lõh­ku­nud sei­nak­roh­vi.“

Re­mon­di­töö­de­ga pan­nak­se ka­tu­seäär­te­le va­ja­li­kud ren­nid ja vih­ma­vee­to­rud ning pea­hoo­ne­le tu­le­vad pik­se­kait­sed.

Juu­ni kes­kel oli Kol­gas koos­töös muin­sus­kait­sea­me­ti­ga ava­rii­lis­te pae­ki­vi­hoo­nete res­tau­ree­ri­mi­se õp­pe­päev. Õpe­ta­ti müü­ri­de toes­ta­mist ja kat­mist Kol­ga mõi­sa kas­vu­hoo­ne va­re­me­te säi­li­ta­mis­töö­del.

Kar­ja­kas­tell
Kar­ja­kas­tell oli si­se­hoo­vi­ga ring­laut. Säi­li­nud on üks his­to­rist­li­ku ku­jun­du­se­ga ot­sa­viil, mi­da hin­na­tak­se mõi­saan­samb­li ma­jan­dus­hoo­ne stiil­se­maks näi­teks Ees­tis. Muin­sus­kait­sea­met toe­tas vä­ra­va­vii­lu kon­ser­vee­ri­mist 9394 eu­ro­ga. Res­tau­raa­tor Tõ­nu Sepp alus­tas töö­de­ga mul­lu sü­gi­sel, kül­ma­de tu­le­kul jät­tis poo­le­li, jät­kab tä­na­vu su­vel ja sü­gi­sel.

Sa­ni­taar­raie mõi­sa­par­gis
Kol­ga mõi­sa park on loo­dus­kait­se ja muin­sus­kait­se all, laiub 21 hek­ta­ril. Möö­du­nud aas­tal teh­ti par­gis SA Kol­ga Mõis tel­li­mu­sel ula­tus­lik sa­ni­taar­raie, võe­ti ma­ha hai­ged, peh­ki­nud, kui­va­nud ja ise­tek­ke­li­sed puud. Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus an­dis 21 000 eu­rot toe­tust es­malt par­gi­le dend­ro­loo­gi­li­se hin­nan­gu and­mi­seks ja re­konst­ruee­ri­mis­pro­jek­ti koos­ta­mi­seks. Ar­ves­se võe­ti va­nu par­gip­laa­ne ja fo­to­sid. Tei­ses eta­pis toe­tas KIK 42 000 eu­ro­ga sa­ni­taar­raiet. Vas­ta­valt muin­sus­kait­se­lis­te­le nõud­mis­te­le on nüüd hoo­ned vaa­del­da­vad, va­rem olid up­pu­nud puu­des­se ja võs­sa.

Puu­de ma­ha­võt­mi­ne te­ki­tas osa­de ko­ha­li­ke ela­ni­ke seas vas­tu­sei­su, ku­na koos puu­de­ga ka­du­sid pal­jud lin­nu­pe­sad, se­ni met­sis­tu­nud paik muu­tus olu­li­selt la­ge­da­maks.

Kol­ga ela­nik, aja­loo­la­ne Ott Sand­rak on aga sei­su­ko­hal, et par­gi kor­ras­ta­mi­ne on käes­o­le­val sa­jan­dil ol­nud Kol­ga mõi­sas ja ko­gu ale­vi­kus kõi­ge olu­li­sem te­gu.

Ka muin­sus­kait­sea­me­ti Põh­ja re­gioo­ni ins­pek­tor Ly Ren­ter tun­nus­tab, et sa­ni­taar­raie oli hä­da­va­ja­lik, ning tõ­deb, et nüüd oleks va­ja par­ki pi­de­valt hool­da­da, kuid see­gi on ku­lu­kas.

Vas­ta­valt re­konst­ruee­ri­mis­plaa­ni­le on pea­hoo­ne et­te ka­van­da­tud uues­ti ki­vist tee­ra­da­de süs­teem. Osa va­na­dest ki­vi­ra­da­dest lei­ti 2016. aas­tal ar­heo­loo­gi­lis­te kae­van­da­mis­te käi­gus.

Fil­mi­võt­ted, eten­du­sed
Iga­päe­va­selt toi­me­tab su­ve­pe­rioo­dil Kol­gas mõi­sao­ma­ni­ku esin­da­ja­na Mee­lis Ron­do, kes kor­ral­dab kul­tuu­ri­üri­tu­si ja peab oma pe­re­ga en­dis­tes res­to­ra­ni­ruu­mi­des ko­du­köö­ki. Mõi­sa pea­hoo­nes on teh­tud teat­rie­ten­du­si, fo­to­ses­sioo­ne ja te­le­saa­teid. Komp­lek­si on ka­su­ta­tud mit­me fil­mi toot­mi­sel, vii­ma­ti olid „No­vemb­ri“ võt­ted.

Tä­na­vu, juu­li kes­kel toi­mus Kol­ga mõi­sa aja­loo- ja tu­le­vi­ku­päev ning pee­ti ka­to­liik­lik mis­sa. Juu­li lõ­pus toi­mus esi­me­ne suu­rem kont­sert – pea­hoo­ne ta­ha sea­ti suur la­va, kus esi­nes ve­ne fol­kan­sam­bel Dob­ra­notch.

Su­ve al­gu­sest te­gut­seb pea­hoo­ne alu­mi­sel kor­ru­sel igal nä­da­lal nel­ja­päe­vast pü­ha­päe­va­ni Kol­ga mõi­sa ga­le­rii. Müüak­se ko­ha­li­ke kunst­ni­ke ja kä­si­töö­meist­ri­te loo­dut ning piir­kon­na väi­keet­te­võt­ja­te too­teid. Koos­tööd te­hak­se va­lit­se­ja­ma­jas asu­va Kol­ga muu­seu­mi­ga, osa­le­ti su­vi­ses Ees­ti-Lä­ti-Lee­du kü­las­tus­män­gus „Vi­sit Bal­tic Ma­nors“.

Ga­le­rii pe­re­nai­ne Rii­na Laa­ne­tu üt­leb, et tä­na­vu­sel soo­jal su­vel kü­las­ta­sid Kol­ga mõi­sa päe­vas kesk­mi­selt kolm väi­ke­bus­si tu­ris­ti­de­ga, osa­de re­isi­fir­ma­de La­he­maa mars­ruu­dis on ka pea­tus Kol­gas. Li­saks omal käel mat­ka­jad, nen­de seas ka Ees­ti pe­red.

Rii­na Laa­ne­tu: „Võr­rel­des va­ra­se­ma­ga on olu­kord mõi­sas olu­li­selt muu­tu­nud – pea­hoo­ne uks on ava­tud, all­kor­ru­sel pa­ku­tak­se sup­pi ja koo­ki-koh­vi.“

Oma­nik õpib res­tau­ree­ri­mist
Anu Kop­pel rää­gib, et tah­tis en­da­le mõi­sa ju­ba noo­re­na, kuid nõu­ko­gu­de ajal ei ol­nud see või­ma­lik: „Soo­vi­sin väi­kest, kus ela­da, aga läks tei­si­ti. Pä­rast taa­si­se­seis­vu­mist hak­ka­sin uu­ri­ma mõi­sa­de müü­ki. Kol­ga mõis oli esial­gu müü­gis üli­kõr­ge hin­na­ga. Ot­sus­ta­vaks sai lõ­puks hind, mis aas­ta­te jook­sul al­la las­ti. Olen op­ti­mist, vai­mu­sil­mas ku­ju­tan et­te, kui­das siin kõik taas­ta­tu­na väl­ja näeks.“

Hu­vi va­na­de väär­tus­li­ke ob­jek­ti­de taas­ta­mi­se vas­tu viis Anu Kop­pe­li 2013. aas­tal õp­pi­ma Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mias­se res­tau­ree­ri­mi­se ja kon­ser­vee­ri­mi­se eria­la­le, ma­gist­ri­töö teeb mõi­sa­dest.

Te­ma kur­sus on käi­nud koos õp­pe­jõu Hilk­ka Hiio­pi­ga Kol­gas prak­ti­kal. Hil­ju­ti toi­mu­nud kon­ve­rent­sil „Kol­ga mõi­sa ole­vik ja tu­le­vik“ tut­vus­tas Hilk­ka Hiiop mõi­sas näh­tut res­tau­raa­to­ri pil­gu lä­bi. Te­ma sei­su­koht on, et se­ni ka­be­liks pee­tud ruum oli pi­gem peo­saal, sest sei­na­maa­lin­gud ja stukk­de­koor ei vii­ta usun­di­te­le.

Kuu­lus STEN­BOC­KI­DE­LE 17. sa­jan­dist
Esi­me­sed tea­ted Kol­ga mõi­sast pä­ri­ne­vad 13. sa­jan­dist. Ku­ni 16. sa­jan­di­ni kuu­lus mõis tsis­terts­las­te or­du­le. Aas­tal 1581 kin­kis Root­si ku­nin­gas Kol­ga mõi­sa Pon­tus de la Gar­die­le. Te­ma jä­rel­tu­li­ja abiel­lus 1658. aas­tal krahv Gus­tav Ot­to Sten­boc­ki­ga.

Nõu­ko­gu­de ajal teh­ti pea­hoo­nes­se kor­te­rid, sov­hoo­si kon­tor ja söök­la, kõr­val­hoo­neid ka­su­tas sa­mu­ti sov­hoos. Ees­ti riik ta­gas­tas mõi­sa­komp­lek­si koos um­bes 100 hek­ta­ri maa­ga 1993. aas­tal Sten­boc­ki Pe­re­kon­na Fon­di­le. Pe­re­kond müüs komp­lek­si 2014. aas­ta su­vel Anu Kop­pe­li­le.

Kuu­sa­lu vald üü­rib Kol­ga va­lit­se­ja­ma­jas val­la muu­seu­mi­le ja noor­te­kes­ku­se­le pin­du, üü­ri­le­ping sõl­mi­ti 2015. aas­tal 10 aas­taks.