
„Sel ajal oli Aegviidu rahvas nii passiivne, et meile öeldi – võite teha, aga nagunii osalejaid ei ole,“ meenutab Kristi Raava, üks MTÜ Ajaleidja viiest liikmest.
Lisaks on Ajaleidja asutajad Thea Luik, Sille Noor, Reet Kanger ja Marian Rütman. Nad mäletavad, et omakeskis arutati siis – neil on viie peale 15 last, perepäeva läbiviimiseks on ka see juba piisav. Kuid 2008. aasta lastekaitsepäeval toimunud esimesel ettevõtmisel Aegviidu kooliõues, mille kavas oli asfaldijoonistuste võistlus ja alevi parima koogi valimine, võistlusmängud ning oma päästeseltsi mehed tutvustasid päästetehnikat, oli ligi 100 osavõtjat.
Lapsed liitsid
MTÜ Ajaleidja loodi 1. aprillil 2008. Miks ja kuidas nad ühistegemiseni jõudsid, Aegviidu naised enam ei mäleta, oletavad – liitis see, et neil olid enam-vähem üheealised lapsed ning nemad olid parasjagu lastega kodus.
„Meil kõigil oli siis kolm last ning tahtsime midagi ühist teha lastele,“ sõnab Thea Luik.
Sille Noor lisab, et kohalik rahvamaja pakkus sel ajal lastele vähem tegevust ja selle tõttu mõtlesid ka nemad esialgu hakata korraldama lastele suunatud tegevusi. Kuid tasapisi tekkis mõte hakata kaasa aitama sellele, et Aegviidus oleks hea ja mõnus nii väikestel kui suurtel. Sama, 2008. aasta detsembris korraldati raamatukogus mitu jutuvestmistuba jutuvestja Piret Pääriga, järgmisel aastal viis Ivar Espenberg läbi keraamikakursusi. Edaspidi toimusid veel viltimiskursused, laadad, matk hobustega ja üht-teist muud.
„Tegime asju, mis meile endale meeldisid ja kuhu lapsi sai kaasata,“ lausub Kristi Raava.
Näiteks korraldati kokanduskoolitusi, kus käisid oma teadmisi jagamas teiste hulgas ka kalatoitude spetsialist Vladislav Koržets ja liharoogade asjatundja Priit Kuusk.
Vahva õnnestumisena kiidavad naised 2009. aastal läbiviidud kolme kohtumisõhtut, kuhu kutsuti kohalikke vanemaid inimesi jagama oma elukogemusi ja mälestusi Aegviidu ajaloost.
„Saime toetust Hollandi fondist Päikeselill ning tegime meenutuste õhtuid, inimesed tulid vanade fotodega, võtsime kõik räägitu videosse,“ räägib Marian Rütman.
2010. aastal esitas Ajaleidja Leader-programmi rahataotluse Aegviidu Kõlakoja parki madalseiklusraja tegemiseks, seikluspark avati 2011 alguses.
Oma tegevusega paistis MTÜ Ajaleidja 2010. aastal silma kogu maakonnas ning valiti Harjumaa aasta kodanikuühenduseks.
Pärast pausi mahukas koolitusprojekt
Vahepeal oli Ajaleidja tegevuses paari-kolmeaastane paus. Läksime kõik tööle ja energia kulus sinna, selgitavad naised.
Eelmisest aastast on MTÜ taas aktiivselt käivitunud, sest Leader-programmi esitati kaks aastat kestev projekt „Kokkuhoidev Aegviidu – ühistegevused looduses ja õpitubades“, mille kavas on 31 üritust, sealhulgas koolitused, töötoad, matkad, loengud ja muud. Leader-programmist toetatakse nende läbiviimist 10 000 euroga, Aegviidu vald toetas 2400 euroga.
Tahame pakkuda igaühele midagi, selle tõttu soovisime, et projekt hõlmaks erinevaid koolitusi, ütlevad naised.
„Kokkuhoidva Aegviidu“ avaüritus – perepäev, oli Aegviidu kõlakoja pargis mullu 27. augustil. Oktoobris oli 8tunnine teoreetiline ja praktiline fotokoolitus Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses, fotograaf Jarek Jõepera viis huvilised ka loodusesse pildistama.
Kõige pikem toimunud kursus on sügisest kevadeni kestnud kandlemängu töötuba. MTÜ oma liige Reet Kangeri juhendamisel valmisid poole aasta jooksul 2 meetri pikkustest plankudest päris pillid ehk väikekandled, mida saab koolitundides kasutada – kümme kannelt kingiti Aegviidu koolile 100. sünnipäevaks.
Projekti raames on õpitud küünalde tegemist, viltimist ja foamingut ehk vahalaadsest materjalist lillede valmistamist, käidud koos eluaegse jäägri Vahur Sepaga talvises metsas loomade jälgi tuvastamas, kolmel linnuvaatlusel koos bioloog Ester Valdveega linnuhääli tuvastamas.
„Loomade jälgede tundmaõppimine oli väga põnev, ma ei ole osanud metsas nii paljude loomade jälgi märgata. Nägime näiteks rebase, hundi ja ilvese jälgi,“ jutustab Sille Noor.
Thea Luik kiidab linnuvaatlusi, millest kaks olid varahommikul, üks öösel: „Esimesel korral olime ainult Aegviidus, siis nägime-kuulsime 38 liiki linde. Seda on vähe, Aegviidu ei ole väga liigirikas. Järgmisel korral sõitsime Jänedale, seal kuulsime juba 60 liiki. Öisel vaatlusel Valgehobusemäe juurest Tarvasjõe luha äärde kuulsime 19 liiki linde.“
Senine viimane projekti raames toimunud ettevõtmine oli mai lõpus Aegviidu rahvamaja pargis toimunud traditsiooniline perepäev, millega tähistati nii Ajaleidja kui Aegviidu Päästeseltsi 10. sünnipäeva. Nagu esimesel perepäeval kümme aastat tagasi, oli ka nüüd osavõtjaid korraldajate hinnangul piisavalt.
„Ka kõikidesse me töötubadesse ja koolitustele on Aegviidu inimesi jagunud, linnuvaatlustele tuldi mujaltki, näiteks Järva-Jaanist,“ sõnab Thea Luik.
Tuleva suveni kestva projekti raames on Ajaleidjal kavas läbi viia veel käsitöökoolitusi, esmaabiõpe, ellujäämisloeng koos Järva maleva naiskodukaitsega, toitumiskoolitused, sealhulgas lõkketoitude valmistamise õpetus koos Priit Kuusega, loodusmatkad Kehra kooli õpetaja Uku Praksiga, jutuvestmistoad Piret Pääriga, kohtumine Valdur Mikitaga, tähistaevavaatlus Jussi nõmmel koos astrofüüsik Laurits Leedjärvega.
Mis saab siis, kui kaheaastane projekt lõpeb, ei oska Ajaleidja naised veel öelda.
„Ülipoppe strateegiaid ja arengukavasid ei tee, oleme üsna spontaansed,“ märgib Sille Noor.
Teeme, kuidas on meil jaksu ja mõtteid ning seni, kuni ka endal on tore, lisavad teised.





