
Anija Lüliti on ideaal, mille poole võiksid suunduda kõik Eesti kogukonnad, arvas Juminda kogukonna aktivist, riigikogu liige ARTUR TALVIK.
Artur Talvik, kes oli laupäeval, 14. aprillil kutsutud Anija Lüliti teise tegevuspäeva avamisele „lülitajaid“ inspireerima, ütles, et on Sõnumitooja kaudu Anija Lüliti tegemistega kursis, hindab seda kui suurepärast näidet kogukonna, ettevõtjate ja omavalitsuste koostööst.
„Püüan mööda Eestit käies Anija Lülitist palju rääkida: „See, kuidas Anija Lüliti on ellu viidud ja sünnib nii äge ühiskond, on Eesti, millest mina unistan.“
Anija Lüliti idee autor ja peakorraldaja Kaisa Tamkivi märkis, et Anija vallas on ägedad inimesed, kellega koos õnnestub läbi viia võimsat asja.
Teist korda – esmakordselt toimus Anija Lüliti 2016. aasta 16. aprillil – viidi ühe päeva jooksul Anija vallas ellu elanike endi ideed, mille esitajad olid tegevuspäeval ka oma projektide eestvedajad. Korraldajad on ettevõtmist võrrelnud kaasava eelarvega, sest raha ideede elluviimiseks, kokku 14 000 eurot, anti vallaeelarvest. Teise Lüliti raames alustas eelmisel laupäeval valla eri paigus tööd 24 tegevusgruppi – korrastati, lammutati, ehitati, värviti, arutati.
Paaris kohas oli ettevalmistustöid alustatud juba nädalapäevad varem. Anija Lüliti ametlikule tegevuspäevale anti staabi juures ehk Kehra ait-kuivati ees stardipauk laupäeva hommikul kella 9 paiku. Esimesed grupid lõpetasid töö lõunaks, viimased töötasid kella kaheksani õhtul, kui neid oodati Anija Lüliti järelpeole Sohvikusse. Päris kõiki projekte 12 tunni jooksul kavandatud mahus valmis ei jõutud, kuid „lülitajad“ lubasid, et viivad need kindlasti lõpuni. Mõnestki ettevõtmisest koorus uus idee, mida esitada järgmisele Anija Lülitile.
Anija Lüliti tegevuspäevast tehti Facebookis telefoniga otseülekandeid, Lüliti-reporter Pille Trolla külastas kõiki tegevusgruppe Kehrast Aegviiduni. Kohtadel tehti „lülitajatest“ ühispilt – õhtul sai iga töörühm kingiks suure raamitud foto oma grupist.
Õhtusel kokkuvõtete tegemisel rõõmustas vallavanem Arvi Karotam, et teisel Anija Lülitil tehti väga palju laste jaoks ja ka koos lastega. Rajati või korrastati mänguväljakuid, lasteaedades ehitati aedasid, lapsed ise istutasid Kehrasse ligi 70 puud, käsipallipoisid tegid korda Kehra palliväljakud.
Taas kiirest internetist
Esimese Anija Lüliti suurima saavutusena on nimetatud DigiMaa ja teised sarnaste projektide sündi, mis aitas ka poliitikutele selgeks teha, kuivõrd oluline on kiire interneti jõudmine kõigi majapidamisteni.
„Ilma Anija Lülitita ei räägiks me praegu Eesti katmisest kiire internetiga. Lüliti tegi ära väga tugeva töö selleks, et riigieelarves on 20 miljonit eurot valgetel aladel internetiühenduse parandamiseks niinimetatud, oleme riigikogus vastu võtnud kaks seadusemuudatust, enam ei räägi, kas kiiret internetti on maale vaja, vaid sellest, kuidas seda sinna rajada,“ kinnitas riigikogu liige Tanel Talve, kes osales ka sel korral Anija Lüliti ajurünnakus.
Laupäeval arutati Linnakse küla elaniku Proomet Torga eestvõttel, mis saab siis, kui kiire internet on juba olemas ehk milliseid võimalusi see pakub.
„Läksime unistustesse, kuid rääkisime ka täiesti reaalsetest asjadest. Turvalisust puudutavast, sealhulgas valvesüsteemidest, kvaliteetsest telepildist ja sellega seotud lisavõimalustest – näiteks, et Sõnumitooja võiks hakata ka tootma või näitama telepilti,“ lausus Tanel Talve.
Pikval uus bussipaviljon
Pikva elanik Erik Jüriöö soovis Anija Lüliti tegevuspäeval renoveerida küla vana bussiootepaviljoni, mida kasutavad peamiselt lapsed, kes sõidavad Alaverre kooli, aga viletsa ilmaga ka Kehrasse sõitjad, kuna teisel pool maanteed ootepaviljoni ei ole.
Laupäeva hommikul, kui Pikva „lülitajad“ tööd alustasid, oli vana paviljoni kohal vaid tühi plats.
„Plaanisime paviljonil ainult katuse vahetada. Aga kui kolm nädalat tagasi külakoosoleku ajal selle üle vaatasime, selgus, et vana toruraami enam taastada pole võimalik, see oli nii läbi roostetanud, et oleks võinud kokku kukkuda,“ jutustas Erik Jüriöö.
Nädal enne Lülitit otsustati vana bussiootekoht kokku lükata ja teha uus paviljon. Paar päeva varem valasid mehed endise lagunenud betooni asemel uue aluse ning laupäeval hakati Erik Jüriöö joonise järgi ehitama. Seinad saadi valmis ja katus pea kohale, pinki sel päeval veel teha ei jõutud, samuti värvida. Värvime Teeme Ära talgupäeval, arvasid mehed.
Aegviitu mudilaste mänguväljak
Aegviitu jõudis Anija Lüliti esimest korda.
„Mulle tundub Anija Lüliti väga hea võimalusena endi jaoks midagi ära teha, sest korraldajad aitavad palju ja annavad vahendid – koostöös sujub kõik kiiremini, kui üksi tehes,“ kiitis Maris Joona, kelle eestvõttel rajati Aegviidu kõlakoja parki mänguväljakut mudilastele.
Ta selgitas, et kuigi Aegviidu koduaedades on lastele enamasti liivakastid-kiiged olemas, tahavad nii noored emad kui lapsed saada aeg-ajalt ka teistega kokku ja suhelda. Suuremate laste jaoks on Aegviidu pargis seiklusrada, mida Lüliti-raames samuti parandati, aga kui peres on ka väiksem laps, polnud temal samal ajal midagi teha, kui vanem vend või õde seiklusrajal turnis.
Anija Lüliti raames ehitati kõlakoja parki liivakast ning paigaldati kiiged ja liumägi. Et lastel oleks seal turvaline, valasid noored isad kiigepostid betooni. Maris Joona avaldas lootust, et Lüliti-päeval tehtu on alles mänguväljaku algus ning edaspidi õnnestub sinna muretseda veel atraktsioone.
Sponsor aitas Alavere noortekeskust
Alavere noortekeskuses olid Anija Lüliti raames noortele abiks ka ühe sponsori, AkzoNobel Baltics ASi ja tema koostööpartnerite töötajad, kokku 9 inimest. AkzoNobel andis Anija Lüliti mitme projekti jaoks värve, ka Alavere noortekeskuse ruumide värvimiseks.
„Värvisime üle noortekeskuse alumise korruse toad ja ülemise koridoriosa,“ sõnas projekti eestvedaja, Alavere noortejuht Julia Šatskaja, kelle jaoks oli üllatus, et appi tuli nii palju rahvast. Tänu sellele jõuti planeeritud tööga valmis loodetust kiiremini.
AkzoNobel Baltics ASi tootejuht Heiki Tuisk, kes on Anija valla elanik, ütles, et tema lapsed käivad Alavere noortekeskuses peaaegu iga päev aega veetmas, kui ootavad kojusõiduks bussi. Ta tegi linnas ettevõtte kontoris üleskutse tulla Anija Lüliti raames noortekeskust värvima: „Oli neid, kes soovisid kaasa lüüa, kuigi pole Anija vallaga kuidagi seotud.“
Tänupidu Sohvikus
„Kui Eestimaal paljud inimesed, kes tegelevad asjadega, millega ei peaks tegelema, tegeleksid selliste asjadega nagu Anija vallas, oleks maailm palju parem paik,“ arvas valla kolme lasteaia direktor Eda-Mai Tammiste õhtul Sohvikus, Anija Lüliti tänu- ja järelpeol, kus tehti päevast kokkuvõtteid.
Korraldajad tänasid kõiki, kes aitasid kaasa teise Anija Lüliti õnnestumisele – oma tiimi liikmeid, töörühmade juhte, sponsoreid. Anija Lüliti peakorraldaja Kaisa Tamkivi märkis: „Kui vahel inimesed kiruvad, et vald ei saa millegagi hakkama, ja vald kirub, et inimesed hädaldavad ega tea, mida tahavad, siis Lülitiga kõik toimib. Meie valla ja inimeste koostöö on võimas.“

Korraldusmeeskonna eeltöö oli tema hinnangul sel korral nii hea, et ta sai laupäeval sõita mööda valda ja vaadata, mis Lüliti raames tehakse: „Kõikjal rassisid rõõmsad inimesed.“
Nii temal kui kõigil teistel Anija Lülitil osalejad jagus ohtralt kiidusõnu ilmataadile, kes õnnistas „lülitajaid“ selle kevade kõige päikeselisema ja soojema ilmaga.
Vallavanem Arvi Karotam kinnitas, et tal on väga uhke tunne: „Anija valla kõige suurem väärtus on tema tublid inimesed. Tundkem rõõmu üheskoos tehtust ja tuhat tänu teile!“
Ta rõõmustas, et Anija Lülitil oli üle 30 sponsori-koostööpartneri, kellel oli suur osa tegevuspäeva õnnestumises ning teatas, et Tallink kingib Anija Lüliti põhikorraldajatele Kaisa Tamkivile, Kaiti Kartusovile, Pille-Riin Pleerile ja Katrin Roomerele perereisid Helsingisse.
„Alati, kui kõnnin mööda mõnest Lüliti-objektist, tuleb hinge soe tunne – seda tegime Lülitiga. Sel korral on meil jälle väga palju lisa, mille üle rõõmu tunda, kui neist kohtadest mööda sõidame,“ tõdes Kaisa Tamkivi.
Millal tuleb järgmine Anija Lüliti? Kaisa Tamkivi vastas – siis kui Kaiti Kartusov kirjutab kohaliku omaalgatuse programmi projekti. KOP toetas ka tänavust Anija Lüliti korraldamist 2000 euroga.
Anija Lüliti töörühmad:
Lepatriinu lasteaia aia ümberehitamine ja sõimerühmale aia ehitamine (juht Eda-Mai Tammiste) – osalenuid 30, Lastetare lasteaia õue hoiu- ja sõimerühma jaoks aia ehitamine (Tiina Teppan) – 42, Kehra maadlussaali korrastamine – 6, Kehra Pargi tänava parkla kõrvale puhkeala rajamine (Inga Vainu) – 10, Põhja tänava äärde puude istutamine (Hannes Pikkel) – 13, Kehra vabaõhujõusaali korrastamine (Mikael Parman) – 8, Anija mänguväljaku ja puhkeplatsi korrastamine (Pille Kulla) – 25, sillaehitus Alavere kelgumäele pääsemiseks (Kätlin Takk) – 5, Alavere noortekeskuse värvimine (Julia Šatskaja) – 14, Kehra vana asula mänguväljaku rajamine (Alla Klemets) – 14, Kehra Aia tänava mänguväljaku korrastamine (Awe Paap) – 13, Kehra rahvamaja kooriastmete renoveerimine (Elvis Hrupa) – 6, Alaverre kiikede ja pinkidega ajaveetmiskoha loomine (Taavi Randoja) – 8, Kehra palliväljakute korrastamine (Rene Kaalo) – 16, Pikva bussipeatuse ehitamine (Erik Jüriöö) – 22, mõttetalgud kassi- ja koerapidamisest (Kaie Untera) – 5, noortekeskusesse helistuudio rajamine (Stefan Ojassoo), mõttetalgud jäätmemajanduse ja purgimise korraldamisest (Riivo Noor) – 5, Kehra raudteeäärse valge maja puhastamine (Kelly Kruusmann) – 19, Alavere kortermajade hoovis asuva kivist hoone puhastamine (Kätlin Takk) – 7, Kehra uisuväljaku poortide värvimine (Mihkel Kuuse) – 5, mõttetalgud „Elu pärast kiiret internetti“ (Proomet Torga) – 5, Aegviidu väikelaste mänguväljaku rajamine (Maris Joona) – 11, Anija mõisa toolide värvimine (Janne Kallakmaa) – 7.




