
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing nimetas Aasta kooliraamatukoguhoidjaks 2017 Kehra gümnaasiumi raamatukoguhoidja LEA PAASIKU.
„Muidugi on tunnustus meeldiv, kuid usun, et Eestimaa kooliraamatukogudes töötab palju neid, kes teevad oma tööd südamega ja väärivad uhkeid tiitleid. Mul lihtsalt vedas, et kolleegid Kehra koolist mind esitasid ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing mind välja valis,“ arvab Kehra gümnaasiumi raamatukoguhoidja Lea Paasik, kes kuulutati 28. veebruaril Rahvusraamatukogus toimunud raamatukoguhoidjate ühingu aastakoosolekul eelmise aasta parimaks kooliraamatukoguhoidjaks.
Tema esitaja, Kehra gümnaasiumi õpetaja Sirje Jõe, märkis, et Lea Paasik on väga heatahtlik ja vastutulelik, aitab lastel ja õpetajatel ka kõige kiiremal tööajal leida vajalikku materjali ning pakub välja ideid, kuidas muuta kooliraamatukogu huvitavamaks ning kasutada paremini nii õppetundides kui ka väljaspool õppetööd. Sirje Jõe kiitis veel, et Lea Paasik on kutsunud kooli külla lastekirjanikke, kelle loomingut on kasutatud õppeprogrammis. Peale selle juhendab ta kooli huviringina raamatuklubi, kus loetakse koos raamatuid, käiakse teatris, õpitakse lühinäidendeid. Kevadel korraldas ta Raamatuklubi lastele Anija mõisas kahepäevase põneva öölugemise.
Raamatule eelistatakse nutiseadmeid
Lea Paasik lõpetas 1983. aastal Tallinna Pedagoogilises Instituudis raamatukogunduse ja bibliograafia eriala, töötas veidi aega Eesti Lastekirjanduse Keskuses ning pärast lapsehoolduspuhkust töötas 20 aastat Alavere lasteaias õpetajana. 2007. aastal otsustas proovida, kas tuleb veel õpitud erialal toime ning läks tööle Eesti Mereakadeemia Merekooli raamatukogusse. Töötas seal viis aastat, kuni koolide ühendamistega kaasnenud koondamistega tema töökoht kadus.
„Pool aastat olin töötu. Kuna vanema tütre perre sündisid samal aastal kaksikud, sain olla täiskohaga vanaema,“ sõnab ta.
2012. aasta lõpus kandideeris Lea Paasik Kehra gümnaasiumi raamatukoguhoidjaks ning on nüüd viis aastat töötanud kooliraamatukogus. Võrreldes tavaraamatukoguga on töö tema hinnangul lärmakam, ka igapäevast suhtlemist on rohkem kui mujal raamatukogudes. Peale teavikute tellimise, arvele võtmise, kataloogimise ja lugejate teenindamise tuleb kooliraamatukogu töötajal varustada õpilasi ja õpetajaid õppekirjandusega, sügiseti laenutada õpikuid ja kevadel korraldada nende tagastamist: „Tuleb läbi viia raamatukogutunde, abistada õpetajaid nende töös ja olla pidevalt olemas, kui mind vajatakse.“
Raamatukoguhoidja tõdeb, et lugemine ei ole laste hulgas enam nii populaarne vaba aja veetmise võimalus kui vanasti.
„Pole midagi parata, raamat ei suuda võistelda kaasaegsete nutiseadmetega,“ nendib ta.
Lea Paasik lisab, et lapsed, kes raamatuid siiski laenutavad, tulevad raamatukokku enamasti konkreetse sooviga, kuid sageli tuleb neile lugemisvaliku tegemisel nõu anda. Tihti laenutatakse ka raamatuid, mida on soovitanud õpetaja või sõber: „Teismelistel sõltub klassi lugemishuvi tihtipeale klassi liidri arvamusest. Kui tema sisendab teistele, et „lugemine on nõme“, siis olemegi mõneks aastaks oma lugemishuvilised lapsed kaotanud.“
Lugemisgeeni saab kodust
Niiöelda raamatugeeniga lapsed tulevad Kehra kooli raamatukoguhoidja sõnul kodudest, kuhu ostetakse raamatuid ja kus ka vanemad loevad: „Kui lugemishuvi on tekkinud, tuleks seda hoida ja edasi arendada. Lastekirjanduse valik on tänapäeval väga rikkalik, vajadusel leiab igaühele midagi. Kohustusliku kirjanduse asemel on nüüd soovituslik kirjandus. Paljud õpetajad lasevad lastel juba ise valida, mida nad lugeda tahavad. See aitab huvi lugemise vastu tõsta.“
Seetõttu usub Lea Paasik, et lugemise populaarsus hakkab tasapisi tõusma: „Lihtsalt saadakse aru, et raamatud on silmaringi arendajatena väga olulised ja ilma lugemisoskuseta elus hakkama ei saa.“
Ta on seda meelt, et ka raamatukogutöötaja saab lapsi mõjutada ja innustada lugema, kuid nagu õpetaja, peab ka tema selleks välja teenima laste usalduse, olema nende jaoks autoriteet.
Lea Paasiku eestvõttel käib Kehra kooli raamatukogus kolmandat aastat koos raamatuklubi.
„Esimest korda püüdsin seda teha, kui tulin kooli tööle. Siis käisid klubis poisid. Aga raamatute ostmise võimalused olid piiratud ning klubi jäi soiku. Mõned aastad tagasi hakkasid osa lapsi raamatukogus aega parajaks tegema. Mõtlesin, miks mitte käivitada nendega uuesti raamatuklubi tegevus.“
Tegevuses osalevad kümmekond 3.-6. klassi tüdrukut, peale ühiste lugemistundide on koos käidud kinos ja teatris, vaadatud raamatute põhjal tehtud filme ja lavastusi. Eelmisel aastal lõpetati raamatuklubi hooaeg kahepäevase öölugemisega Anija mõisas: „Küpsetasime koos pannkooke, Pille Kulla rääkis meile mõisa ajaloost, pärast lugesime üksteisele ette oma lemmikraamatuid ning otsisime kummitusi.“
Kehra koolis on Lea Paasiku eestvõttel kahel kevadel tähistatud lastekirjanduse päeva, kooli on külastanud kirjanikud Andrus Kivirähk ja Reeli Reinaus. Toimunud on kirjandusviktoriinid, ettelugemispäevad, algklassilapsed kehastunud lasteraamatute kangelasteks. Tänavu 3. aprillil on Kehra koolis lastekirjanduse päeva puhul kavas viktoriin Anija valla kolme kooli 3. klassidele.
Raamatukoguhoidja töö kõrvalt on Lea Paasik ka õpetaja. Kuna ta on kasvanud ingerisoome peres, on tema viimaste aastate suur hobi soome keele õppimine. Nüüd õpetab ta seda valikainena ka Kehra kooli gümnasistidele: „Kahel õppeperioodil on neli tundi nädalas. Tore on, õpin ja arenen koos õpilastega, keeleoskus vajab ju pidevat värskendamist.“





