
„Meie multifunktsionaalne ramp-lava on Eestis ainulaadne,“ kinnitab selle ehitanud
MIKAEL PARMAN.
MTÜ Ingver on eelmisel aastal vallalt rendile võetud Kehra endises ait-kuivatis korraldanud teatritükke ja kontserte, mille jaoks tehti ruumi ühte nurka käepärastest vahenditest ajutine lava. Sügisest on aidas toimunud ka ekstreemspordi treeningud, mida juhendab Mikael Parman. Et kaks asja ühendada, ehitas Mikael Parman koos lapsepõlvesõbra Risto Haugasega aita minirambi, mille keskmist, tasapinnalist osa saab kontsertide-etenduste ajal kasutada lavana.
„See on standardne ekstreemspordi ramp, mille mõlemas otsas on kaared, aga kui aidas tuleb kontsert või etendus, paneme vineerile katte peale ning see on lava. Ei tea, et kusagil mujal oleks niisugust multifunktsionaalset rampi tehtud,“ räägib Mikael Parman.
Sügisest juhendab ta Kehras noorte rula- ja tõukerattatreeninguid, tema käe all harjutavad kaks gruppi, igas 6 noort: „Esialgu olid trennid õues, kui ilmad läksid kõledaks ega saanud enam väljas sõita, kolisime aita. Siin sai harjutada ainult betoonpõrandal, kasutasime küll obstaakleid ehk hüppekaid, aga need jäid ikkagi lahjaks, vaja oli midagi paremat ja põnevamat. Siis tuli idee teha siia ramp.“
Ramp-lava ehitamiseks vajalik materjal läks maksma 2000 eurot. Sellest pool saadi riigieelarvest Anija valla huviharidusele eraldatud toetusest – ka ekstreemspordi ringid toimuvad huvitegevusele riigilt saadud lisarahast. Teine pool tuli noorte ideede projektifondist „Nopi üles“.
Aita ehitatud ramp-lava on 7,8 meetrit pikk, 3,75 meetrit lai ning 88 sentimeetrit kõrge. See sai valmis paar nädalat tagasi.
„Kuna ramp on väike, on trennid väga intensiivsed – lihased tuleb pidevalt pinges hoida, siin treenib lisaks lihastele hästi ka koordinatsiooni ja tasakaalu,“ sõnab Mikael Parman.
Tema esimesed tõukeratta õpilased lasevad juba uue rambi pealt alla, paar julgemat on seda ka rulaga proovinud: „Kes siin sõitmise ära õpivad, nendega plaanime edaspidi väljasõite ka suurematesse ekstreemspordiparkidesse.“
Ekstreemspordi treeningud on aidas esmaspäeval ja teisipäeval, korraga enamasti 45 minutit. Praegu õpetab Mikael Parman noortele rula ja tõukerattaga sõitmist.
„Mina olen soovitanud esialgu proovida mõlemat, nii rula kui tõuksi, siis saab igaüks otsustada, kumb talle rohkem meeldib. Üldiselt on tõukerattaga lihtsam alustada, kuna ratast kontrollid nii käte kui jalgadega, rulas on esmatähtis koordinatsioon,“ selgitab juhendaja.
Treeningute läbiviimiseks on huviringile ostetud 10 tõukeratast, 10 rula, 10 kiivrit ja 5 trikiratast BMX: „Nendega, kes end juba tõukerattal pisut mugavamalt tunnevad, hakkame ka BMXi katsetama, seal on juba natuke rohkem massi ja jõudu vaja.“
Mikael Parman märgib, et 2020. aastast on nii rula kui BMX olümpiaalad. Suvel, kui ta koos oma sõpradega Kehra staadioni kõrval korvpalli- ja ekstreemspordiplatsil rula, tõukeratta ja BMXiga treenis, käis neid uudistamas 30-40 noort. Nüüd on tema juures õppimas ligikaudu 20 peamiselt 3.-5. klassi last, sealhulgas kolm tüdrukut. Tahtjaid oleks rohkem, kuid juurde praegu võtta ei saa: „Grupid on täis. Ja rambile ma korraga üle kahe lapse lubada ei julge, läheb ohtlikuks.“





