
MTÜ Kehra Raudteejaam loodab jaamahoones Vabadussõja murdelahingute muuseumi avada 4. jaanuaril 2018.
Rahapuudusel viis aastat seisnud ehitustööd Kehra jaamahoones algasid taas paar nädala tagasi, 14. augustil. Ehitavad OÜ Sulane ja OÜ BauEst, kelle pakkumine oli riigihankes osalenud kahest ettevõttest odavam – 235 823 eurot. MTÜ Kehra Raudteejaam taotles hoone rekonstrueerimise teiseks etapiks Leader-programmist maksimaalse ehk 80 000 eurot, Anija vallavolikogu võttis ligi poolteist aastat tagasi vastu otsuse tagada omaosalusena kuni 181 808 eurot.
Kuigi PRIA kinnitas Leader-programmist toetusraha eraldamise juba aasta tagasi, venis ehituse algus, kuna arhitekt koostas sisekujunduse projekti.
„Eelmise ehitaja, Rehler Ehitusega oli meil kokkulepe, et sisekujunduse otsustame töö käigus. Kuna vahepeal tuli nõue, et tuleb korraldada riigihange, soovitas Rehler Ehitus meil tellida väga täpne sisekujunduse projekt. Esimese etapi ajal riigihanke nõuet veel ei olnud, võtsime lihtsalt kolm hinnapakkumist ja valisime neist odavaima,“ selgitas MTÜ Kehra Raudteejaam tegevjuht Anne Oruaas.
Rehler Ehitus, kes 2011. aastal Kehra jaamahoone renoveerimist alustas, osales ka teise etapi tööde riigihankes: „Oleksime nendega meeleldi koostööd jätkanud, paraku oli nende pakkumine tunduvalt kallim kui osaühingul Sulane.“
Hoolimata sellest, et ehitustööde algus venis rohkem kui pool aastat, peab ehitaja tööd lõpetama veel tänavu – lepingus on tööde tähtajana kirjas 19. detsember. Kehra lahingu 99. aastapäeval ehk 4. jaanuaril 2018 soovib MTÜ avada endises jaamahoones Vabadussõja murdelahingute muuseumi.
140aastane hoone sai veevärgi
Rekonstrueerimistööde esimeses etapis sai jaamahoone uue katuse – eterniitkatus ja selle all olnud vana plekk-katus asendati uue tumeda plekk-katusega, nagu oli majal algselt. Ajaloolise välisilme taastamiseks tehti katusele korstnad. Fassaadilt eemaldati roheline värv, lammutati vanad välistrepid ja valati uued. Sees tehti peamiselt lammutustöid – lõhuti üleliigsed seinad – ja valati uus betoonpõrand, selle alla pandi põrandaküte ning vee- ja kanalisatsioonitorud. Esimene etapp lõppes 31. mail 2012.
„Meil oli Leaderisse tehtud uus rahataotlus, kuid jäime rahast ilma. Ka Anija vald ei leidnud võimalust üksnes oma kulul ehitust jätkata ning nii see viis aastat lihtsalt seisis,“ ütles Anne Oruaas.
Päris niisama pole jaamahoone siiski seisnud: „Oleme siin korraldanud päris mitmeid üritusi, viimatine oli ajalookonverents eelmisel aastal. Katusele oli kasutusluba olemas – et Leaderi projekt pidi lõppema kasutusloaga, andis Anija vallavalitsus kasutusloa sellele, mis oli tehtud, ehk siis sisuliselt katusele, kuigi sisetööd olid kõik pooleli.“
Pärast mitme aasta pikkust vaheaega jätkusidki ehitustööd tänavu sealt, kus jäid viis aastat tagasi pooleli. Kolmas tööpäev, 16. august, oli Anne Oruaasa hinnangul ajalooline, kuna 140aastane jaamahoone sai lõpuks sisse vee- ja kanalisatsiooni – kuigi majja pandi torud viis aastat tagasi, veeti need nüüd ka liitumispunktist majani. Selle etapi käigus pannakse hoonele uued kolmekordse klaasiga puitaknad, viis aastat tagasi värvist puhastatud tellistest ja paekivist seinad kaetakse kaitsekihiga, taastatakse puittalad katuse äärtes ning puitpitsid maja Jaama tänava poolses küljes. Hoonele jääb kolm ust, raudteepoolne asendatakse aknaga, kuna viimatise raudteeremondi käigus tõsteti esimene rööpapaar majale väga lähedale.
„Ka algselt oli seal aken. Uks tehti 1938. aastal, kui Konstantin Päts tuli Kehra tehast avama. Tuli rongiga ja rihiti nii, et astus rongilt maha ja otse jaamauksest sisse. Tuli jaamast läbi ja teisel pool ootas must limusiin,“ jutustas Anne Oruaas.
Kui välitööd tehtud, hakatakse ruume seest remontima ning paigaldatakse kütteagregaat. Esimesel nädalal tehti pisut veel lammutustöid, seda nägi ette sisekujunduse projekt.
„Kuigi sisekujunduse projekteerimisega läks aega, sai projekt minu meelest väga ilus. Tegi Hannes Niineväli, sama arhitekt, kes koostas ka eel- ja põhiprojekti. Ta mõtles kõik põhjalikult läbi, kas või selle, kuhu panna talvel külaliste riided. Raudteejaam pole ju mõeldud selleks, et inimesed tulevad ja võtavad üleriided seljast. Aga ta leidis kõigile taolistele asjadele lahenduse,“ rääkis MTÜ juht.
Hoone sisekujundust hakkab läbima kaheksakanna motiiv, see tuleb nii põrandaplaatidele kui seinapaneelidele: „Värvid valisime neutraalsed, ka seinad värvitakse lihtsalt valgeks, muuseumieksponaadi alla ei ole mõtet midagi väga erilist teha.“
Kaks muuseumi ja pitsakohvik
Jaamahoonesse kavandatakse kahte muuseumi – Vabadussõja murdelahingute ning Kehra muuseumi. Kui pärast remonti hoonesse praegusest peauksest siseneda, jõuab muuseumi peasaali, kus hakatakse eksponeerima vahetatavaid näituseid. Sellest vasakule ehk Tallinna-poolsesse ossa tuleb Vabadussõja murdelahingute muuseum. Kaitseministeerium on Eesti Sõjamuuseumi kaudu muuseumi jaoks eraldanud 5000 eurot, sotsiaaldemokraatide abil saadi selleks 6000 eurot niinimetatud poliitilist katuseraha, kohaliku omaalgatuse programmist 1991,60 eurot ja Anija vallaeelarvest 500 eurot. Muuseumi koostamine käib ning kavas on avada tuleva aasta 4. jaanuaril.
Anne Oruaasa sõnul on muuseumi kujunduse kontseptsioon olemas, kujundab kunstiülikooli õppejõud, graafiline disainer Moonika Maidre. Kehra Raudteejaama juht lubas, et kindlasti tulevad muuseumisse ka eksponaadid, mida saab käega katsuda ja kuhu saab peale ronida. Täpsemalt ta muuseumi ülesehitusest veel rääkida ei soovinud: „Olgu see üllatus.“
Samasse tiiba muuseumist edasi jäävad kontoriruum ja tehnosõlm. Näitusesaalist teisele poole tehakse Kehra koduloomuuseum. Kogu Anija valla muuseum sinna ei mahu, tõdes Anne Oruaas.
Kehra muuseumi ruum jääb esialgu tühjaks, selle sisustamiseks hakatakse raha taotlema ilmselt tuleval aastal Leader-programmi järgmisest voorust: „Pilte ja materjali on meil palju, ka muuseumi kontseptsioon on enam-vähem paigas. Tahame siia koguda ka koopiad kõigist filmilõikudest ja telesaadetest, mis on Kehrast tehtud.“
Hoone samas tiivas, kuid otsast eraldi sissepääsuga, avatakse pärast remonti pitsakohvik. MTÜ Kehra Raudteejaam on teinud lepingu Kuusalu pitsakohviku omaniku Janno Valdmanniga, kes hakkab seal edaspidi pitsat pakkuma.
„Katsume köögi ehitada tema näpunäidete järgi, kogu vajaliku tehnika toob ta ise,“ lausus Anne Oruaas.
140 aastat tualettruumita olnud jaamahoonesse ehitatakse rekonstrueerimise käigus 3 WCd, ka invatualett. Sissepääsu juurde tuleb kaldtee invasõidukitele: „Ja muidugi paneme tagasi ka Vabadussõjas langenutele paigaldatud mälestustahvli, mis võeti maha rohkem kui viis aastat tagasi, kui hakati seina värvist puhastama.“





