
Koolikontserdil esitasid klaveri ning rütmika ja plaatpillide õpilased vaid omaloomingut.
Pooletunnisel kontserdil „Ise tehtud, hästi tehtud“ 8. märtsil esitasid Kehra kunstidekooli õpilased enda loodud rütme ja muusikat. 1. ja 2. klassi õpilased kasutasid rütmipille ja kõlatorusid ning mängisid omaloomingulise „Laulu Eestimaast“. Klaveriõpilased esitasid omaloodud klaveripalu, plaatpilliansambel Xilofono kahe oma liikme kirjutatud lugusid.
Noorimad, kes omaloomingukontserdil üles astusid, on muusikaõpinguid alles alustanud.
„Kui juba varakult tead, et võid enda erialapillil mängida ka seda, mis pähe tuleb, annab see väga palju juurde. Ka solfedžo ja muusikateooria on põnevamad, kui hakkad oma lugu kokku panema,“ lausus Kehra kunstidekooli õpetaja Kadi Voosel.
Klaveriõpetaja Farištamo Eller rääkis, et pakkus kolleeg Kadi Vooselile idee teha koolis kontsert, kuhu lisada veidi omaloomingut: „Kadi arvas, et katsetakski üksnes omaloomingukontserdiga.“
Eelmisel aastal soovisid Kadi Vooseli õpilased plaatpillide ansamblist teha põhikooli 8. klassi kohustusliku loovtöö muusikast: „Pakkusin, et kirjutame ise muusikat. Esmalt nad kõhklesid, kuid oleme kaua plaatpillide ansamblis koos erinevat muusikat mänginud. Neil oli kogu muusikakooli teooria omandatud ning arvasin, et nüüd on õige aeg raamist välja astuda ja midagi ise teha.“
Peamiselt klaver ja plaatpillid
Farištamo Elleri õpilased on oma lugusid teinud klaveril katsetades, õpetaja kirjutab noodid üles ning järgmises tunnis jätkab noor helilooja muusikapala loomist: „Nii sünnib umbes paari kuu jooksul oma lugu. Kui lapsi natuke juhendada – öelda, et proovi mängimisel kasutada kõiki sõrmi, siis ta hakkabki proovima ja nii muudkui areneb. Alla Belova mängis eelmisel aastal umbes viit oma lugu, nüüd tegeleme temaga ka improviseerimisega.“
Plaatpillide ansambli kuuest liikmest kirjutas eelmisel aastal enda lugusid 4.
„Kuna kohtusime vaid kord nädalas, võttis see aega umbes neli kuud. Algul valis igaüks endale konkreetse helistiku, siis hakkas lugu tükkhaaval kokku ehitama. Kui akordid valmis ja hakkas tekkima loo meeleolu, mõeldi sinna peale meloodiaid. See võttis kõige rohkem aega, sest meloodia peab olema ilus ja huvitav kuulata,“ jutustas Kadi Voosel.
Kuigi õpetajal oli hirm, et kui ühes tunnis ja samale ansamblile lugusid kirjutada, tulevad need väga sarnased: „Aga need on kõik täiesti erinevad, sest ka autorid on erinevad. Need on väga head lood, täiesti võrdväärsed teistega, mida mängime. See oli suur mulle üllatus, ilmselt ka tüdrukutele endale.“
Omaloominguga rahvusvahelisele konkursile
Märtsi lõpus läheb Xilofono Sankt-Peterburgi rahvusvahelisele konkursile. Seal esitatakse Mozarti kõrval ka Getter Mägi eelmisel aastal plaatpillide ansamblile kirjutatud lugu „Vihm“, mis kõlas eelmisel nädalal koolikontserdil.
„See on täiesti arvestatav, kvaliteetne ja terviklik lugu,“ kiitis Kadi Voosel.
Kontserdil esitati ka Diana Leoke-Bosenko tänavu koolitööna kirjutatud „Kevadeni“, esitas Xilofono, autor soleeris flöödil, Getter Mägi mängis viiulit. Tüdrukud ütlesid, et muusika loomine nõuab palju aega ja pühendumist, samas on see väga loov ja põnev protsess.
„Minul on kogu aeg olnud kirg meditsiini vastu, ilma selleta isegi kaaluksin heliloominguga tegelema hakkamist. See kingib vabastava tunde,“ lausus Diana Leoke-Bosenko.
Kadi Voosel lisas, et ise luues hakkavad lapsed muusikat palju paremini mõistma. Tema salasoov on, et tuleval aastal saaks Xilofono liikmete kirjutatud palad salvestada plaadile.






