Raasiku kool tähistas 55. sünnipäeva renoveeritud majas

1974
Stseen hariduse andmise ajaloo näidendist Raasikul – pisikesed ja suured õpilased demonstreerisid püramiide.

Koos Raa­si­ku põ­hi­koo­li juu­be­li­ga tä­his­ta­ti ka 300 aas­ta möö­du­mist ha­ri­du­se and­mi­se al­gu­sest
Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas.

Raa­si­ku põ­hi­koo­li juu­be­li kü­la­li­sed ei mah­tu­nud 11. no­vemb­ril ak­tu­se ajal saa­li ära – pal­ju­del tu­li sein­te äär­tes püs­ti seis­ta või jäl­gi­da ak­tu­se ot­seü­le­kan­net koo­li­ma­ja ek­raa­ni­delt. Kui koo­li kõik lau­lu­lap­sed ei mah­tu­nud kor­ra­ga la­va­le. Kui­gi au­la ja spor­di­saa­li­na ka­su­tu­ses olev ruum sai ka­pi­taal­re­mon­di, jääb see ik­ka koo­li­pe­re­le kit­saks. Koo­li di­rek­tor Kad­ri Vii­ra sõ­nas – 5 aas­ta pä­rast uuel juu­be­li­peol on ruu­mi roh­kem, ku­na uue õp­peaas­ta al­gu­ses peaks val­mis saa­ma spor­di­hoo­ne suu­re saa­li­ga.

Raa­si­ku koo­li 55. sün­ni­päe­va ak­tus al­gas tun­ni­pik­ku­se näi­den­di­ga koo­li ja ha­ri­du­se and­mi­se aja­loost. Sel­le pa­ni kok­ku koo­li ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­ja Aet Jõe­suu, las­te­le ai­ta­sid rol­lid, lau­lud ja tant­sud sel­geks õpe­ta­da An­ge­la Al­lik, Tiia Kroon­mäe, Jan­ne Kuusk­la, He­li Ka­ru.

See­jä­rel olid sõ­na­võ­tud, ter­vi­tu­sed, tä­na­mi­sed. Iga viie len­nu pea­le süü­da­ti üks küü­nal, mil­le õpi­la­sed vii­sid koo­li­hoo­vi möö­du­nud su­vel val­mi­nud kom­pas­si ku­ju­ta­va mo­saiik­põ­ran­da pea­le. Üks küü­nal süü­da­ti ka ma­na­la­tee­le läi­nud koo­li­kaas­las­te­le.

Pä­rast ak­tust oli söök­las di­rek­to­ri vas­tu­võtt kut­se­te­ga kü­la­lis­te­le. Vi­list­las­te­le olid sea­tud koh­tu­mis­pai­ka­deks klas­si­ruu­mid. Tüd­ru­ku­te kä­si­töö­klas­sis sai vaa­da­ta va­nu al­bu­meid ja do­ku­men­te, pa­be­rist sai väl­ja lõi­ga­ta oma käe­jäl­je, kir­ju­ta­da sel­le pea­le head soo­vid koo­li­le ning pan­na see sei­na­le hea­de soo­vi­de puu kül­ge. Muu­si­kak­las­sis oli He­li Ka­ru õpi­las­te kont­sert, õh­tul hil­jem al­gas saa­lis dis­ko, mi­da kor­ral­das Erik Tamm­soo.
moodne tööõpetuse klass

Ka­pi­taal­re­mon­di saa­nud koo­li­hoo­ne ning juur­dee­hi­tus raa­ma­tu­ko­gu­ga on saa­nud ol­la koo­li­pe­re ka­su­tu­ses li­gi kolm kuud, ta­sa­pi­si on juur­de saa­bu­nud ka eri­tel­li­mu­sel teh­tud möö­blit. Nüüd on koo­li­ma­ja val­mis, te­ha on jää­nud veel mõ­ned pi­sias­jad. Juu­be­li­peol olid kõi­ki­de ruu­mi­de uk­sed esi­mest kor­da ava­lik­ku­se­le ava­tud. Enim ele­vust te­ki­tas mood­sa­te sead­me­te­ga tööõ­pe­tu­sek­lass, kii­du­sõ­nu päl­vis ka uus raa­ma­tu­ko­gu.

Ehi­tus jät­kub, pea­gi lüüak­se kopp ma­ha juur­dee­hi­tu­se tei­se eta­pi ra­ja­mi­seks. Mit­me­kor­ru­se­li­ne spor­di­hoo­ne tu­leb

Meie­rei tä­na­va äär­de va­na­de ga­raažide ase­me­le.
Kad­ri Vii­ra rää­kis, et koos ehi­tu­se­ga vee­de­tud õp­peaas­ta oli pöö­ra­ne, kuid saa­di hak­ka­ma, kui­gi va­hel tu­li õp­pi­da po­ri ja tol­mu sees, be­too­ni peal: „Koo­lil lä­heb prae­gu tõu­su­joo­nes, hoia­me oma mai­net. Koo­li­ma­ja uue ki­hi all on hulk sis­se­tal­la­tud ra­du ning mul on hea meel, et pal­jud, kes il­ma peal laia­li, on jät­nud sü­da­mes­se ko­ha Raa­si­ku koo­li­le.”

300 aastat hariduselu
Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp kii­tis koo­li­juh­te: „Üks­ki val­la­juht ei saa pan­na di­rek­to­ri töö­le­pin­gus­se kir­ja, kui­das ha­ri­du­se­lus­se pa­nus­ta­da. Ko­gu­kon­na­le ha­ri­du­se and­mi­ne on töö, mis saab tul­la ai­nult sü­da­mest.”

Raa­si­ku koo­li di­rek­to­ri­d: KAD­RI VII­RA ju­hib koo­li 2006. aas­tast, VOL­DE­MAR KOND­RAT­JEV juhtis aas­ta­tel 1969-1994, MAI­RE PA­LU­SOO oli di­rek­tor aas­ta­tel 1994-2004.
Raa­si­ku koo­li di­rek­to­ri­d: KAD­RI VII­RA ju­hib koo­li 2006. aas­tast, VOL­DE­MAR KOND­RAT­JEV juhtis aas­ta­tel 1969-1994, MAI­RE PA­LU­SOO oli di­rek­tor aas­ta­tel 1994-2004.

Raa­si­ku koo­li di­rek­tor aas­ta­tel 1994-2004, prae­gu Aru­kü­la põ­hi­koo­li õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Mai­re Pa­lu­soo üt­les, et on ol­nud Raa­si­ku koo­lis nii võõ­rus­ta­ja kui kü­la­li­ne: „Iga kord tu­len Raa­si­ku koo­li­maj­ja na­gu oma ko­ju. Mul on hea meel, et Kad­ri Vii­ra on suut­nud hoi­da ma­ja hoo­le ja ar­mas­tu­se­ga. Re­mon­di­tud ma­ja on vä­ga ilus. Mul on hea meel, et kõik koo­lid saa­vad üks­kord kor­da.”

Raa­si­ku koo­li 8. len­nu, 1970. aas­ta vi­list­la­se­na võt­tis sõ­na Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam. Ta lau­sus, et alus­tas koo­li­teed vast­val­mi­nud ma­jas 1962. aas­tal: „Ka siis pol­nud kool täies­ti val­mis, esi­me­sed tun­nid toi­mu­sid tu­rup­lat­sil. Raa­si­kult olen eluks kaa­sa saa­nud sel­le, mi­da prae­gu nau­din. Sain hea põ­hi­ha­ri­du­se, õp­pi­sin te­ge­ma tööd, spor­ti, laul­ma-tant­si­ma, vei­di ka ula­kust te­ge­ma.”

1962. aas­tal val­mi­nud ma­jast on 55 aas­ta jook­sul tee­le saa­de­tud 1046 koo­li­lõ­pe­ta­jat.
Kõi­ge roh­kem õpi­la­si oli koo­lis 1960nda­te aas­ta­te al­gu­ses – 232. 17 aas­tat jär­jest oli koo­lis üle 200 lap­se. Pä­rast mõ­nin­gast ka­ha­ne­mist on arv jäl­le tõu­su­teel, käe­so­le­val õp­peaas­tal on õpe­ta­jaid 20, muud per­so­na­li 6 ja õpi­la­si 188, lii­gu­tak­se taas 200 pii­ri poo­le.

Har­ju-Jaa­ni ha­ri­du­se­lu al­gu­seks loe­tak­se aas­tat 1717, kui pas­tor Wre­de asu­tas Har­ju-Jaa­ni köst­ri­koo­li. Õpe­ta­ja oli kös­ter Jür­gen Berg­mann. Koo­li töö oli edu­kas, 1726. aas­tal oli Har­ju-Jaa­nis lu­ge­da os­ka­va­te ta­lu­poe­ga­de arv 111. Koo­li esi­me­ne asu­koht oli Kam­bi mõi­sa Uus­ta­lu maa­del, Raa­si­ku prae­gu­se va­na sur­nu­aia ko­hal.