URMAS KIRTSI: „Kuusalu vallal on hea eelarve.“

1885
Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI: „Kui vaadata koalitsioonilepingut, siis see, mis on lubatud, on valdavalt täidetud.“

 Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI, volikogu kinnitas valla 2017. aasta eelarve juba detsembris. Paljudes omavalitsustes veel menetletakse uue aasta eelarveid. Miks kiirustasite?
„Eelarveaasta algab 1. jaanuarist. Detsember võiks olla viimane aeg, kui volikogu kehtestab järgmise aasta eelarve, et aasta alguseks oleks olemas ja saaks selle järgi hakata toimetama. Traditsiooniliselt on tegu põhitulude eelarvega, millega kaetakse valla tegevuse põhifunktsioonid: majanduskulud, palgad ja mõningad peamised tegevused. Kõik muud võimalikud kulud kehtestatakse lisaeelarvega, mis läheb menetlusse jaanuaris. Eelarve kogumaht on 8 miljonit eurot.“
Kuidas uut eelarvet hindate?
„Eelarve on hea ja tunne on hea, sest tundub, Eestil läheb praegu hästi, valla laekumised on väga head. See annab võimaluse vallas 2017. aastal korda saata rohkem, kui on olnud võimalust mõnel varasemal aastal. Igal aastal on lisaeelarvetega võetud plaani uusi investeeringuid. 2016. aastal tegime neli lisaeelarvet, usun, et sel aastal tuleb neid samapalju, või vähemalt maht ei vähene, pigem suureneb.“
Miks tegite mullu neli lisa­eelarvet?
„Tulud olid kavandatust suuremad. Üks asi on teha  lisaeelarveid, et kinnitada sihtotstarbeliselt laekunud summade kasutamine. Teine on teha lisaeelarveid seoses täiendava maksutuluga ehk suunata lisaraha investee­ringutesse, meie saime täien­davat tulu tulumaksu laekumisest 257 000 eurot.
Kui hakkasime 2017. aasta eelarvet planeerima, prognoosisime tulumaksu kasvu 2,1 protsenti. Arvestades tulumaksu laekumist eelmise aasta lõpuks, on kasv 9 protsenti.
Kokku oleme planeerinud alanud aasta eelarvesse tulumaksu 4,9 miljonit eurot. Kui majanduses läheb kõik sama hästi edasi, nagu läks lõppenud aastal, siis võiks 350 000 euro ulatuses tekkida seda raha, mida jagada lisaeelarvetega.“
Millised olulised investeeringud on juba uues eelarves?
„Teedele ja tänavatele on 215 000 eurot. Nimeliselt on kirjas Juminda tee musta katte alla panek, kokku nelja kilomeetri ulatuses. Teede arengukavaga on paika pandud ka Saunja tee musta katte alla viimine kahe kilomeetri ulatuses. Saunja tee must kate pidi tulema igal juhul. Juminda tee tuli juurde, sest küla sai kokku lubatud kolmandiku vajaminevast summast. Saunja teele musta katte panekuks on eelarves planeeritud 62 000 eurot, Juminda tee jaoks 70 000 eurot.
Kindlasti tahaksime ära teha Kiius 400 meetrise kõnniteejupi – Jõelähtme-Kemba maanteelt alates mööda Veski tänavat kuni teeristini, kuhu ulatub lasteaia juurest rajatud kõnnitee.  Kõnnitee oli plaanis ehitada lõppenud aastal, aga ei õnnestunud likvideerida põlenud laudahoonet, mis jäi teele ette. Omanik on lubanud hoone lammutada. Veski tänavat mööda käivad inimesed bussipeatusesse. Oluline on ka, et selle kõnniteelõigu ehitamisega saaksime ühendada kergliiklustee ühtseks 6kilomeetriseks ringiks, kus inimesed saavad harrastada tervisesporti.
Käesoleval suvel tehakse kapitaalremont Jõelähtme-Kemba maanteel Kiiu ja Käli vahelisel teelõigul. Remont hõlmab ka Kuusalu aleviku Kuusalu teed. Valla eelarvesse oleme planeerinud sellega seonduvalt 35 000 eurot kõnniteede rajamiseks.
Kuna eelmisel aastal laekus erakorraliselt hästi kaevandustegevuse tasu, kavatsen teha ettepaneku suurendada teede investeeringusummasid, võttes arvesse valla tee­de arengukava. Selle jär-
­gi oleks järgmine suurem töö panna must kate  Muuksi ja Uuri küla ühendavale teele.
Sotsiaalvaldkonnas kavat­seme investeerida 50 000 eurot pansionaadi projekti arendamiseks. Lähiajal tahame välja kuulutada ar­-­hitektuurikonkursi. Juuni lõ­puks peaks olema meil nii hoone eskiisprojekt kui ka pansionaadi finantsplaan, et 2018. aastal, kui kõik on hästi laabunud ja oleme leidnud rahastaja, saaks pansionaadi ehitusega alustada.
Rahastaja leidmiseks korraldame konkursi, kui just volikogu ei otsusta teisiti.“
Kas plaanite investeeringuteks kaasata Euroopa Liidu projektiraha?
„Meie vald on edukalt osalenud sotsiaalkorteritega elumajade projektis, järgmise sammuna tuleb ära otsustada, kus hoone asuma hakkab. Kindlasti peab see olema Kuusalu alevikus, et vastaks rahastamise kriteeriumitele.
Tahame taas esitada EASile Salmistu sadama projekti, teeme seda odavamaks. Taotleme toetusraha uuesti ka Kotka pargi ja reisi parklale.
Jaanuaris on tähtaeg, taotleme KIKist raha valla välisvalgustuse renoveerimiseks, keskendume kolmele alevikule. LED-valgustus annab püsikuludes kokkuhoiu ja loodan, et 2017. aasta sügisel tuleb see aeg, kui lõpetame alevike öise pimendamise, tänavavalgustus jääb põlema kogu ööks.“
Kiiu mõisa renoveerimine on põhjustanud vastakaid seisukohti.
„Jätkame Kiiu mõisa renoveerimisega, tööd peaksid lõppema sügisel. Mõisa piduliku avamise au võiks jääda volikogu järgmisele koosseisule, oktoobris tulevad ju kohalikud valimised. Ehitustööd sujuvad mõisas vastavalt kokkulepetele. Maksumuseks on fikseeritud miljon eurot.“
Möödunud aasta suvel ko­lisite vallamajaga Kuusalu alevikku. Kuidas on töö uues kohas sujunud?
„Kolimine ja tööga alustamine sujus kenasti, suure osa tegime ära enda töötajatega. Sisse ostsime turvasüsteemid ja nende paigalduse, aga neid oligi valla hoonetesse vaja. Vallavalitsus asub Kuusalus köstri majas ja tervisekeskuses. Vallamaja töötamise kohapealt probleeme pole. Töötajate jaoks on aeg-ajalt lärmi natuke palju – kui kõik on kohal ja võetakse veel vastu vallarahvast.“
Kas on öeldud, et on pa­rem, kui vallamaja on nüüd Kuusalus?
„Mulle ei ole seda kiidetud ega laidetud. Ja ma ei ole märganud, et Kuusalu rahvast käiks nüüd valla ametnike jutul rohkem.“
Koos kohalike valimiste­ga viiakse me riigis ellu ulatuslik haldusreform. See võib puudutada ka Kuusalu valda.
„Kindlasti on suur küsimärk see, kuidas kulgeb omavalitsusreform meie piirkonnas. Praegu pole veel selge, kas asutakse sundliitmisele, vabariigi valitsus hakkab seda otsustama. Veel ei tea, milline oleks mõju Kuusalu vallale. Kui sundliitmine tuleb, peab hakkama struktuure ümber tegema, muutma plaane ja ülesandeid. 2017. aasta teine pool võib tulla väga kiire.
Teame Loksa volikogu otsusest, taotletakse sundliitmist lisaks Kuusalule ka Vihula ja Haljala vallaga. Ju siis Loksa volikogu teab, mis on Loksa rahvale parim. Pean sellist lahendust vähetõenäoliseks ja ebamõistlikuks. Kui Loksa sundliitmine tuleb, oleks  loogiline 9300 elanikuga kihelkonnavald, Loksa on Kuusalu kihelkonna osa.“
Milline on sel aastal Kuu­salu valla laenukoormus?
„Vastavalt volikogu otsusele on vallavalitsusel õigus võtta Kiiu mõisa remondiks miljon eurot laenu. 2016. aastal me laenu ei vormistanud, 85 000 eurot oleme ehitajale ära maksnud oma rahadest. Vallaeelarve üleminekujääk oli seekord seitsme aasta suurim – 570 000 eurot. Laenukoormus on lubatud piirides, kui mõisalaenu võtame, ka siis jääb oluliselt alla lubatud mahtu.“
Kas uues eelarves on ka vallatöötajate palgatõus?
„Aasta algusest me palgatõusu kavandanud ei ole kellelegi. Olen siiski seda meelt, et 2017.  aastal lisaeelarvetega tuleks ka palkade tõusuks raha leida. Kui riik suurendab õpetajate töötasu, siis teeme lisaeelarve ja pedagoogid saa­vad kõrgemat palka märtsis ning tagasiulatuvalt ka kahe esimese kuu eest.“
Aga valla palgal olevad pedagoogid, kuidas nende töötasuga?
„Kuusalu vallavolikogu ot­sus on kehtiv, meie vallas on lasteaedade ja kunstidekooli pedagoogide ning ringijuhtide palgamäärad võrdsustatud riiklike määradega. Kas see otsus jääb kehtima, sõltub tulevikus ka sellest, kas tuleb sundliitmine või ei.“