Pühapäeval tõid rootslased Are Bengtsson ja Rein Tomingas Raasiku valda Mallaverre suure autokoormatäie tarbekaupa – tualettpaberit, mähkmeid ja hügieenivahendeid, riideid, jalanõusid, tekke medikamente, küünlaid, telke ning toiduaineid. Kõik see koguti annetustena Lääne-Rootsis asuvas Vårgarda kommuunis ning toodi Eestisse, et toimetada edasi Ukrainasse.
„Annetamiseks tehti Vårgardas üleskutse elanikele, organisatsioonidele, Lions-klubile. Annetati nii asju kui raha. Suur auto oli maast laeni kaupa täis, kokku 3000 euro väärtuses,“ sõnas abi vahendaja Alice Suurkuusk.
Teda seovad Are Bengtssoni ja Rein Tomingaga pikaajalised sõprussuhted, mehed on kümmekond aastat vahendanud Rootsist Eestisse peamiselt riideabi, mille müügitulu on läinud Pikavere mõisa heaks.
„Kui rootslased kevadel plaanisid Eestisse sõitu, küsisin, äkki saame aidata hoopis Ukrainat,“ ütles Alice Suurkuusk.
Vabatahtlike kogutud kahest autokoormatäiest, mis kevadel Mallaverre jõudsid, oligi üks ukrainlaste jaoks. Kui see kohal, võttis Alice Suurkuusk ühendust Raasiku vallas Ukraina abistamisega tegelevate eestvedajatega.
Möödunud nädalal Raasiku valda saabunud saadetist olid koos Alice Suurkuusega vastu võtmas Raasiku vallas Ukraina abistamisega tegelevad ukrainlased, abielupaar Irina Petrova ja Maksim Petrov ning Aruküla noored emad Karin Kaja ja Ingrid Kerson.
Rootsi vabatahtlikud märkisid, et Ukraina jaoks abi kogumine polnud raske. Rootslased on mõistnud, sõda on ka neile väga lähedal, ukrainlased on samasugused inimesed, nagu nemadki, nende kannatusi nähes ei tohi jääda kõrvaltvaatajaks.
Ukraina toetamise algatasid Raasiku ukrainlased
Rootsi abi toimetatakse Ukrainasse Raasiku vallas elavate Irina Petrova ja Maksim Petrovi kaudu. Nad tulid Eestisse tööle kuus aastat tagasi, poolteist aastat tagasi kolisid ja asusid tööle Raasikule. Märtsis pidid Ukrainasse naasma.
„24. veebruari hommikul helistas ema, et algas sõda. Ma ei uskunud seda ega taha ka praegu uskuda, kuid kahjuks on nii,“ sõnas Irina Petrova.
Ta mõistis, kui sugulasi kodumaal aidata ei saa, siis peab aitama neid, kes ta lähedasi ja kodumaad kaitsevad, ning neid, kes pidid kodudest lahkuma: „Ka minu vennanaine pidi rinnalapsega sõja eest põgenema. Nad tulid meie juurde.“
Kui Irina Petrova kuulutas Raasiku valla elanike Facebooki grupis, et otsib beebitarbeid, võtsid temaga esimeste seas ühendust Aruküla naised Karin Kaja ja Ingrid Kerson.
„Saime abikaasaga aru, et hoolivaid inimesi on palju ja otsustasime, et aitame ka teisi pagulasi,“ ütles Irina Petrova.
Esialgu hakati humanitaarabi koguma Raasikul üüritud toakeses. Õhtuti päras tööd sorteeriti, pakiti, viidi abivajajateni. Kuna abilised Arukülast tõid kaupa pidevalt juurde, polnud seda kusagil hoida. Kui Raasiku vallavalitsus abi pakkus, said Petrovid kasutada vallale kuuluva laoruumi Coopi majas.
„Annetatud asjade hulgas oli ka ravimeid, riideid sõduritele, isegi kanderaame. Sorteerisime sellest välja asjad, mis saatsime Tallinna kogumispunktidesse, ülejäänu otsustasime saata Ukrainasse. Võtsime ühendust tuttavatega, kes rahuajal vedasid inimesi Ukrainast Eestisse. Nad hakkasid kogutud asju 3-4 korda kuus Ukrainasse humanitaarabi staapi vedama,“ jutustas Irina Petrova.
Iga kord, kui saadetis oli kohale jõudnud, tehti selle üleandmisest fotosid, need postitati Raasiku valla elanike Facebooki gruppi, et kinnitada – teie annetused on sihtkohta jõudnud.
„Meie laos on käinud ka Raasikul ja Arukülas elavad sõjapõgenikud. Oleme saanud neile anda patju, tekke, voodipesu, riideid, hügieenitarbed, toiduaineid, ka jalgrattaid, nõusid, kodumasinaid, isegi mööblit. Me ei oleks nii suurt abi kohalikelt elanikelt osanud oodata. Suur aitäh, et te pole meie leina suhtes ükskõiksed. See on meie riigile tohutu abi,“ lausus Irina Petrova.
Ta on väga tänulik ka Aruküla kooli õpilastele, kes kogusid taarat, et osta sõduritele ravimeid ja maiustusi ning saatsid neile oma joonistusi: „Ka Rootsist saadetud abi võtame tänulikult vastu. Suur aitäh kõigile hoolivatele inimestele.“
Abi aitavad koguda Aruküla naised
Noortel emadel Karin Kajal ja Ingrid Kersonil on samuti suur osa selles, et Raasiku vallas on 8 kuud kestnud Ukraina toetamise aktsioon.
„Kui sõda algas, hakati ukrainlaste jaoks koguma esialgu ainult uusi asju. Olin just endale tellinud uued-tekid padjad. Panin need ühte kasti ootele, et kohe viia, kui keegi põgenike jaoks kogub,“ rääkis Karin Kaja.
Ta lisas sinna ka riideid ja muid vajalikke asju lastele. Kui nägi Facebookis Irina Petrova postitust, võttis ühendust: „Leppisime kokku kohtumise ja tegime Facebookis üleskutse, et sel ajal saavad teisedki soovijad ukrainlaste jaoks abi tuua. Neid tuli palju.“
Ingrid Kerson hakkas Irina Petrova üleskutse peale abi koguma Arukülas ukrainlaste jaoks. Karin Kaja abikaasal on suur kaubik, naised asusid koos tegutsema – andsid Facebookis teada, kus ja millal on kogumispäev, käisid ise abipakkujate juures asjadel järel. Alguses olid kogumispäeval igal nädalal, kaubik sai alati täis.
„Tuldi ka Koselt ja Tallinnast, sest mujal kasutatud asju vastu ei võetud, kõikjal küsiti uusi,“ rääkis Karin Kaja.
Praegu tehakse suuremaid kogumisi harvem, Facebooki grupis Raasiku Valla Kuulutaja antakse neist teada umbes kolme nädala tagant. Inimesed on hakanud veidi väsima, kodudest on juba kõik antud, mis anda oli, poes on hinnad nii kallid, et annetamiseks enam ei jõua osta, põhjendavad Raasiku vallas abi koguvad naised. Nad usuvad, et Rootsist Ukraina toetamiseks tulnud abisaadetis annab ka siinsetele inimestele pisut uut indu.
Alice Suurkuusk leppis sõpradega Rootsist kokku, et abikogumine Ukrainale jätkub samuti Vårgardas. Uuesti tulevad rootslased Eestisse detsembris: „Õigeusu jõulud on jaanuari alguses. Seetõttu tegin ettepaneku, et lisaks muule vajalikule kraamile kogutaks kingitusi Ukraina lastele. Are Bengtsson ja Rein Tomingas arvasid, et see on väga hea idee. Ehk õnnestub meil koos saata Ukrainasse ka natuke jõulurõõmu.“