25 aas­tat Keh­ra pääs­te­ko­man­dot, 2. osa

415

AI­VAR KA­RI, Keh­ra ko­man­do pea­lik

Al­gus eel­mi­ses le­hes.

1996. aas­ta lõ­pus mää­ras maa­va­nem Har­ju­maa pääs­te­tee­nis­tu­se ju­hiks Georg Am­bac­hi, kes pea­gi va­he­tas väl­ja ko­gu juht­kon­na ning moo­dus­tas uue mees­kon­na. Pääs­te­tee­nis­tu­se pal­jud töö­ta­jad pol­nud nõus au­to­ri­taar­se ju­hi­ga töö­ta­ma, 31. jaa­nua­ril 1997 saa­de­ti maa­va­ne­ma­le 70 all­kir­ja­ga ki­ri. Nõu­ti, et di­rek­tor va­bas­ta­taks, mui­du lah­ku­tak­se töölt. Keh­ra ko­man­do pea­li­ku suh­tes al­ga­ta­ti tee­nis­tus­lik juurd­lus, süü­dis­ta­ti ki­hu­tus­töös di­rek­to­ri vas­tu. Järg­ne­sid juurd­lu­sed, uu­ri­mi­sed ko­man­dos ja pro­tes­tid pääs­te­tee­nis­tu­se juht­kon­na vas­tu.

Veeb­rua­ri al­gu­ses võe­ti ära mu ame­tiau­to – oma ko­man­dos re­mon­di­tud-vär­vi­tud džiip, vas­tu an­ti päe­vi­näi­nud Mosk­vitš. Kui 3. märt­sil toi­mu­nud maa­va­ne­ma, pääs­te­tee­nis­tu­se juht­kon­na ja Har­ju­maa ko­man­do­pea­li­ke koh­tu­mi­sel komp­ro­mis­si­ni ei jõu­tud, esi­ta­sid roh­kem kui 80 pääs­te­töö­ta­jat lah­ku­mi­sa­val­du­se.

7. märt­sil val­lan­da­ti Keh­ra ko­man­do­pea­lik usal­du­se kao­ta­mi­se tõt­tu. 19. märt­sil kor­ral­da­sid Keh­ra ko­man­do töö­ta­jad ja ko­ha­li­kud ini­me­sed pi­ke­ti Ala­ve­re koo­li­ma­ja ees, ku­hu oo­da­ti Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du koo­so­le­ku­le ka maa­va­ne­mat. 24. märt­sil kut­sus rii­gi­ko­gu rii­gi­kait­se­ko­mis­jo­ni esi­mees Har­ju pääs­te­tee­nis­tu­ja­te esin­du­se Toom­pea­le, 27. märt­sil te­gi rii­gi­sek­re­tä­ri juu­res koos ol­nud krii­si­ko­mis­jon maa­va­ne­ma­le et­te­pa­ne­ku pea­ta­da Har­ju­maa pääs­te­tee­nis­tu­se ju­hi ame­ti­s­olek ku­ni maa­va­lit­su­se re­vis­jo­ni tu­le­mus­te sel­gu­mi­se­ni. 2. ap­ril­lil lah­ku­sid Keh­ra ko­man­dost 14 ja ko­gu Har­ju­maa pääs­te­tee­nis­tu­sest üle 30 töö­ta­ja.

Sel­lal, kui käis võit­lus pääs­te­tee­nis­tu­se di­rek­to­ri ma­ha­võt­mi­seks ja en­di­ne ko­man­do­pea­lik ku­lu­tas koh­tu­ma­ja­de uk­si, alus­ta­ti 1997. aas­ta ap­ril­lis Keh­ras Koo­li tä­na­val ga­raaži ehi­tust. Sa­mal ajal toi­mu­sid hoo­nes ka re­mon­di- ja lam­mu­tus­tööd. Tu­le­tõr­ju­jad ehi­ta­sid kolm ruu­mi üm­ber val­ve­va­he­tu­se ol­me­tu­ba­deks. Lõh­ki kül­mu­nud kesk­küt­te­ra­diaa­to­rid asen­da­ti elekt­ri­ra­diaa­to­ri­te­ga. Jõu­saa­li ning köö­gi ehi­tas tel­li­tud fir­ma. Re­mont ol­me­ruu­mi­des lõp­pes juu­nis.

Ga­raaži al­gu­saas­ta­tel ei ol­nud. 1996. aas­ta lõ­pus kor­ral­da­tud vä­hem­pak­ku­mi­se või­tis AS Re­met, ehi­tus mak­sis 3 097 967 kroo­ni. Pääs­te­tee­nis­tu­sel nii pal­ju ra­ha pol­nud, juur­de kü­si­ti oma­va­lit­sus­telt. Kui­gi 14. ap­ril­lil 1997 tä­his­ta­ti pi­du­li­kult ga­raaži ehi­tu­se al­gust, pol­nud ehi­tu­se jaoks veel ra­ha ning reaal­selt alus­ta­ti ehi­ta­mist al­les sü­gi­sel. Tal­vel lü­ka­ti la­ge­da tae­va all seis­nud au­to­de pealt luua­ga lund. Et kus­tu­tus­ve­si kül­ma­ga ei jää­tuks, pan­di au­to­paa­ki­des­se vett soo­jen­da­ma elekt­ri­ten­nid. Ko­ha­ti ula­tus vee­tem­pe­ra­tuur paa­gis 60 kraa­di­ni, pak­su lu­me­vai­ba al­la mat­tu­nud tu­le­tõr­jeau­to sõi­tis väl­ja­kut­se­le au­ru­pilv jä­rel. Ga­raažikarp sai val­mis 1998. aas­ta veeb­rua­ri lõ­puks. Us­te jaoks ra­ha ei jät­ku­nud, nen­de ase­mel ka­su­ta­ti pre­sent­riiet.

Kui ku­lu­põ­le­ta­mi­ne pol­nud veel kee­la­tud, olid ke­vad­kuud tu­le­tõr­ju­ja­te jaoks tõe­li­ne pea­va­lu. Mõ­ned va­he­tu­sed ve­ni­sid se­da­võrd pi­kaks, et tu­le­ga võit­le­mi­se va­he­peal söö­mi­seks ae­ga ei jää­nud. Juh­tus se­da­gi, et häi­re­kel­la­de kõ­la­des haa­ra­ti väl­ja­kut­se­le toit kau­si­ga kaa­sa. St­rei­gi­ga kaas­ne­nud mees­te vä­he­su­se tõt­tu käi­di tih­ti tööl üle­päe­va. Ala­ti jäi ko­man­dos­se ka hom­mi­kul päev­ni­kuks mää­ra­tud mees, kel­le tööü­le­san­ne­te hul­ka kuu­lus muu­hul­gas te­le­fo­ni­val­ves ole­mi­ne – hä­daa­bi­kõ­ned tu­lid ko­man­dos­se te­le­fo­ni teel.

Sel­lel ajal, kui ko­man­do ga­raaži sei­nad tõu­sid vae­va­li­selt kõr­gus­tes­se, jät­kus võit­lus tei­sel rin­del. Sel­lest oli ka­su – Har­ju­maa pääs­te­tee­nis­tu­se di­rek­tor va­bas­ta­ti ame­tist, uueks di­rek­to­riks mää­ra­ti Tar­vi Oja­la. Ka val­lan­da­tud ko­man­do­pea­lik sai pä­rast mit­me­te koh­tuins­tant­si­de lä­bi­mist või­du ning en­nis­ta­ti töö­le 13. märt­sil 1998. Ku­na aas­ta ta­ga­si Keh­ra ko­man­dos­se töö­le võe­tud 21 pääst­jat kart­sid töö­ko­ha kao­ta­mist, saat­sid nad pääs­te­tee­nis­tu­se di­rek­to­ri­le, si­se­mi­nist­ri­le, pääs­tea­me­ti pea­di­rek­to­ri­le, maa­va­ne­ma­le ja aja­leh­te­de­le ava­li­ku kir­ja, mil­les pro­tes­ti­sid töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni ot­su­se vas­tu en­di­ne ko­man­do­pea­lik töö­le en­nis­ta­da. Pe­riood, kus pol­nud sel­ge, kes lah­kub, kes jääb ja kes tu­leb töö­le, väl­tas üle kuu. Pä­rast ap­ril­lis ko­man­dos toi­mu­nud koo­so­le­kut ot­sus­tas pääs­te­tee­nis­tu­se di­rek­tor, et ko­man­do pea­li­kuks jääb Ai­var Ka­ri.

Su­ve jook­sul osa me­hi lah­kus, nen­de ase­me­le tu­lid töö­le aas­ta eest lah­ku­nud pääst­jad. Elu hak­kas nor­ma­li­see­ru­ma. 1998. aas­tal ava­ti Väi­ke-Maar­jas esi­me­ne mees­kon­na­va­ne­ma kur­sus. Keh­rast läks sin­na õp­pi­ma kaks meest, kes olid eel­ne­valt lä­bi­nud pääst­ja kur­su­se.

Järgneb järgmises lehes.