Viieaas­ta­se va­hea­ja jä­rel jät­kub Keh­ra jaa­ma­hoo­ne re­konst­ruee­ri­mi­ne

Viieaas­ta­se va­hea­ja jä­rel jät­kub Keh­ra jaa­ma­hoo­ne re­konst­ruee­ri­mi­ne

Külli Koppelmaa
0

MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam loo­dab jaa­ma­hoo­nes Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mi ava­da 4. jaa­nua­ril 2018.

Ra­ha­puu­du­sel viis aas­tat seis­nud ehi­tus­tööd Keh­ra jaa­ma­hoo­nes al­ga­sid taas paar nä­da­la ta­ga­si, 14. au­gus­til. Ehi­ta­vad OÜ Su­la­ne ja OÜ BauEst, kel­le pak­ku­mi­ne oli rii­gi­han­kes osa­le­nud ka­hest et­te­võt­test oda­vam – 235 823 eu­rot. MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam taot­les hoo­ne re­konst­ruee­ri­mi­se tei­seks eta­piks Lea­der-prog­ram­mist mak­si­maal­se ehk 80 000 eu­rot, Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu võt­tis li­gi pool­teist aas­tat ta­ga­si vas­tu ot­su­se ta­ga­da oma­o­sa­lu­se­na ku­ni 181 808 eu­rot.
Kui­gi PRIA kin­ni­tas Lea­der-prog­ram­mist toe­tus­ra­ha eral­da­mi­se ju­ba aas­ta ta­ga­si, ve­nis ehi­tu­se al­gus, ku­na ar­hi­tekt koos­tas si­se­ku­jun­du­se pro­jek­ti.
„Eel­mi­se ehi­ta­ja, Reh­ler Ehi­tu­se­ga oli meil kok­ku­le­pe, et si­se­ku­jun­du­se ot­sus­ta­me töö käi­gus. Ku­na va­he­peal tu­li nõue, et tu­leb kor­ral­da­da rii­gi­han­ge, soo­vi­tas Reh­ler Ehi­tus meil tel­li­da vä­ga täp­ne si­se­ku­jun­du­se pro­jekt. Esi­me­se eta­pi ajal rii­gi­han­ke nõuet veel ei ol­nud, võt­si­me liht­salt kolm hin­na­pak­ku­mist ja va­li­si­me neist oda­vai­ma,“ sel­gi­tas MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam te­gev­juht An­ne Oruaas.
Reh­ler Ehi­tus, kes 2011. aas­tal Keh­ra jaa­ma­hoo­ne re­no­vee­ri­mist alus­tas, osa­les ka tei­se eta­pi töö­de rii­gi­han­kes: „Olek­si­me nen­de­ga mee­lel­di koos­tööd jät­ka­nud, pa­ra­ku oli nen­de pak­ku­mi­ne tun­du­valt kal­lim kui osaü­hin­gul Su­la­ne.“
Hoo­li­ma­ta sel­lest, et ehi­tus­töö­de al­gus ve­nis roh­kem kui pool aas­tat, peab ehi­ta­ja tööd lõ­pe­ta­ma veel tä­na­vu – le­pin­gus on töö­de täh­ta­ja­na kir­jas 19. det­sem­ber. Keh­ra la­hin­gu 99. aas­ta­päe­val ehk 4. jaa­nua­ril 2018 soo­vib MTÜ ava­da en­di­ses jaa­ma­hoo­nes Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mi.

140aas­ta­ne hoo­ne sai vee­vär­gi
Re­konst­ruee­ri­mis­töö­de esi­me­ses eta­pis sai jaa­ma­hoo­ne uue ka­tu­se – eter­niit­ka­tus ja sel­le all ol­nud va­na plekk-ka­tus asen­da­ti uue tu­me­da plekk-ka­tu­se­ga, na­gu oli ma­jal alg­selt. Aja­loo­li­se vä­li­sil­me taas­ta­mi­seks teh­ti ka­tu­se­le korst­nad. Fas­saa­dilt ee­mal­da­ti ro­he­li­ne värv, lam­mu­ta­ti va­nad vä­list­re­pid ja va­la­ti uued. Sees teh­ti pea­mi­selt lam­mu­tus­töid – lõ­hu­ti üle­liig­sed sei­nad – ja va­la­ti uus be­toon­põ­rand, sel­le al­la pan­di põ­ran­da­kü­te ning vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rud. Esi­me­ne etapp lõp­pes 31. mail 2012.
„Meil oli Lea­de­ris­se teh­tud uus ra­ha­taot­lus, kuid jäi­me ra­hast il­ma. Ka Ani­ja vald ei leid­nud või­ma­lust üks­nes oma ku­lul ehi­tust jät­ka­ta ning nii see viis aas­tat liht­salt sei­sis,“ üt­les An­ne Oruaas.
Pä­ris nii­sa­ma po­le jaa­ma­hoo­ne siis­ki seis­nud: „Ole­me siin kor­ral­da­nud pä­ris mit­meid üri­tu­si, vii­ma­ti­ne oli aja­loo­kon­ve­rents eel­mi­sel aas­tal. Ka­tu­se­le oli ka­su­tus­lu­ba ole­mas – et Lea­de­ri pro­jekt pi­di lõp­pe­ma ka­su­tus­loa­ga, an­dis Ani­ja val­la­va­lit­sus ka­su­tus­loa sel­le­le, mis oli teh­tud, ehk siis si­su­li­selt ka­tu­se­le, kui­gi si­se­tööd olid kõik poo­le­li.“
Pä­rast mit­me aas­ta pik­kust va­heae­ga jät­ku­sid­ki ehi­tus­tööd tä­na­vu sealt, kus jäid viis aas­tat ta­ga­si poo­le­li. Kol­mas töö­päev, 16. au­gust, oli An­ne Oruaa­sa hin­nan­gul aja­loo­li­ne, ku­na 140aas­ta­ne jaa­ma­hoo­ne sai lõ­puks sis­se vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni – kui­gi maj­ja pan­di to­rud viis aas­tat ta­ga­si, vee­ti need nüüd ka lii­tu­mis­punk­tist ma­ja­ni. Sel­le eta­pi käi­gus pan­nak­se hoo­ne­le uued kol­me­kord­se klaa­si­ga pui­tak­nad, viis aas­tat ta­ga­si vär­vist pu­has­ta­tud tel­lis­test ja pae­ki­vist sei­nad kae­tak­se kait­se­ki­hi­ga, taas­ta­tak­se puit­ta­lad ka­tu­se äär­tes ning puit­pit­sid ma­ja Jaa­ma tä­na­va pool­ses kül­jes. Hoo­ne­le jääb kolm ust, raud­tee­pool­ne asen­da­tak­se ak­na­ga, ku­na vii­ma­ti­se raud­tee­re­mon­di käi­gus tõs­te­ti esi­me­ne röö­pa­paar ma­ja­le vä­ga lä­he­da­le.
„Ka alg­selt oli seal aken. Uks teh­ti 1938. aas­tal, kui Kons­tan­tin Päts tu­li Keh­ra te­hast ava­ma. Tu­li ron­gi­ga ja ri­hi­ti nii, et as­tus ron­gilt ma­ha ja ot­se jaa­mauk­sest sis­se. Tu­li jaa­mast lä­bi ja tei­sel pool oo­tas must li­mu­siin,“ ju­tus­tas An­ne Oruaas.
Kui vä­li­tööd teh­tud, ha­ka­tak­se ruu­me seest re­mon­ti­ma ning pai­gal­da­tak­se küt­teag­re­gaat. Esi­me­sel nä­da­lal teh­ti pi­sut veel lam­mu­tus­töid, se­da nä­gi et­te si­se­ku­jun­du­se pro­jekt.
„Kui­gi si­se­ku­jun­du­se pro­jek­tee­ri­mi­se­ga läks ae­ga, sai pro­jekt mi­nu mee­lest vä­ga ilus. Te­gi Han­nes Nii­ne­vä­li, sa­ma ar­hi­tekt, kes koos­tas ka eel- ja põ­hip­ro­jek­ti. Ta mõt­les kõik põh­ja­li­kult lä­bi, kas­ või sel­le, ku­hu pan­na tal­vel kü­la­lis­te rii­ded. Raud­tee­jaam po­le ju mõel­dud sel­leks, et ini­me­sed tu­le­vad ja võ­ta­vad üle­rii­ded sel­jast. Aga ta lei­dis kõi­gi­le tao­lis­te­le as­ja­de­le la­hen­du­se,“ rää­kis MTÜ juht.
Hoo­ne si­se­ku­jun­dust hak­kab lä­bi­ma ka­hek­sa­kan­na mo­tiiv, see tu­leb nii põ­ran­dap­laa­ti­de­le kui sei­na­pa­nee­li­de­le: „Vär­vid va­li­si­me neut­raal­sed, ka sei­nad vär­vi­tak­se liht­salt val­geks, muu­seu­mieks­po­naa­di al­la ei ole mõ­tet mi­da­gi vä­ga eri­list te­ha.“

Kaks muu­seu­mi ja pit­sa­koh­vik
Jaa­ma­hoo­nes­se ka­van­da­tak­se kah­te muu­seu­mi – Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te ning Keh­ra muu­seu­mi. Kui pä­rast re­mon­ti hoo­nes­se prae­gu­sest peauk­sest si­se­ne­da, jõuab muu­seu­mi pea­saa­li, kus ha­ka­tak­se eks­po­nee­ri­ma va­he­ta­ta­vaid näi­tu­seid. Sel­lest va­sa­ku­le ehk Tal­lin­na-pool­ses­se os­sa tu­leb Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seum. Kait­se­mi­nis­tee­rium on Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi kau­du muu­seu­mi jaoks eral­da­nud 5000 eu­rot, sot­siaal­de­mok­raa­ti­de abil saa­di sel­leks 6000 eu­rot nii­ni­me­ta­tud po­lii­ti­list ka­tu­se­ra­ha, ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mist 1991,60 eu­rot ja Ani­ja val­laeel­ar­vest 500 eu­rot. Muu­seu­mi koos­ta­mi­ne käib ning ka­vas on ava­da tu­le­va aas­ta 4. jaa­nua­ril.
An­ne Oruaa­sa sõ­nul on muu­seu­mi ku­jun­du­se kont­sept­sioon ole­mas, ku­jun­dab kuns­tiü­li­koo­li õp­pe­jõud, graa­fi­li­ne di­sai­ner Moo­ni­ka Maid­re. Keh­ra Raud­tee­jaa­ma juht lu­bas, et kind­las­ti tu­le­vad muu­seu­mis­se ka eks­po­naa­did, mi­da saab käe­ga kat­su­da ja ku­hu saab pea­le ro­ni­da. Täp­se­malt ta muu­seu­mi üles­e­hi­tu­sest veel rää­ki­da ei soo­vi­nud: „Ol­gu see ül­la­tus.“
Sa­mas­se tii­ba muu­seu­mist eda­si jää­vad kon­to­ri­ruum ja teh­no­sõlm. Näi­tu­se­saa­list tei­se­le poo­le te­hak­se Keh­ra ko­du­loo­muu­seum. Ko­gu Ani­ja val­la muu­seum sin­na ei ma­hu, tõ­des An­ne Oruaas.
Keh­ra muu­seu­mi ruum jääb esial­gu tüh­jaks, sel­le si­sus­ta­mi­seks ha­ka­tak­se ra­ha taot­le­ma ilm­selt tu­le­val aas­tal Lea­der-prog­ram­mi järg­mi­sest voo­rust: „Pil­te ja ma­ter­ja­li on meil pal­ju, ka muu­seu­mi kont­sept­sioon on enam-vä­hem pai­gas. Ta­ha­me siia ko­gu­da ka koo­piad kõi­gist fil­mi­lõi­ku­dest ja te­le­saa­de­test, mis on Keh­rast teh­tud.“
Hoo­ne sa­mas tii­vas, kuid ot­sast eral­di sis­se­pää­su­ga, ava­tak­se pä­rast re­mon­ti pit­sa­koh­vik. MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam on tei­nud le­pin­gu Kuu­sa­lu pit­sa­koh­vi­ku oma­ni­ku Jan­no Vald­man­ni­ga, kes hak­kab seal edas­pi­di pit­sat pak­ku­ma.
„Kat­su­me köö­gi ehi­ta­da te­ma nä­pu­näi­de­te jär­gi, ko­gu va­ja­li­ku teh­ni­ka toob ta ise,“ lau­sus An­ne Oruaas.
140 aas­tat tua­lett­ruu­mi­ta ol­nud jaa­ma­hoo­nes­se ehi­ta­tak­se re­konst­ruee­ri­mi­se käi­gus 3 WCd, ka in­va­tua­lett. Sis­se­pää­su juur­de tu­leb kald­tee in­va­sõi­du­ki­te­le: „Ja mui­du­gi pa­ne­me ta­ga­si ka Va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te­le pai­gal­da­tud mä­les­tus­tahv­li, mis võe­ti ma­ha roh­kem kui viis aas­tat ta­ga­si, kui ha­ka­ti sei­na vär­vist pu­has­ta­ma.“

SARNASED ARTIKLID

0

0

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus