Kehras ja Raasikul töötasid ehtekojad

3039

Anija valla kultuurikeskus ja Raasiku MTÜ Tuulekell osalesid Ehteaasta 2011 ettevõtmises.


MERIKE KING koos tütre LAURAGA Anija kultuurikeskuses. Foto Kristiina Oja

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on kuulutanud 2011. aasta ehteaastaks. Sellega seoses olid kevadel ja suvel maakondades ning Tallinna lauluväljakul ehtekojad koolinoortele. Sama projekti teise etapina toimusid möödunud laupäeval, 22. oktoobril kõigis maakondades ehtekojad. Harjumaal õpiti sel päeval ehteid valmistama kaheksas omavalitsuses, sealhulgas ka Anija ja Raasiku vallas.

Ehtekodade läbiviimist rahastasid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ning Kultuurkapital.

Kehras vooliti savi
Anija valla kultuurikeskuses toimunud ehtekojas õpetas Piret Gailit huvilistele fimost ehk polümeersavist mokume tehnikas ehete valmistamist.

„Kuna meil on oma käsitööring, kes tegeleb fimo voolimisega, siis saigi sama asi ka ehtekojas õpetamiseks välja pakutud,“ ütles kultuurikeskuse juhataja Margit Aasmaa.

Ta lisas, et kuulis üle-eestilisest ehtekodade projektist Harjumaa Kultuurikorraldajate Liidu juurde 2008. aastal loodud käsitööringe ja -klubisid ühendava Harjumaa ja Tallinna Käsitöö Keskseltsi kaudu.

Ehtekotta tuli 14 naist, valdavalt kohalikud käsitööhuvilised, kuid oli ka üks naine Kuusalust. Koos oma emaga tuli ehteid valmistama ka kolme ja poole aastane Laura.

„Kõigepealt valisime neli lemmikvärvi, siis tegime savi pehmeks ja ketrasime iga värvi savi eraldi läbi pastamasina. Masinast tulnud ribad tõstsime kihiti üksteise peale. Värvikihte korrati nii, et ribad lõigati mitu korda pooleks ja tõsteti jälle üksteise peale, järele jäi kihtidest koosnev torn. Seda hakkasime sõrmede vahel mudima ja enne sirged olnud värvitriibud hakkasid looklema. Lõpuks tegime kas pärleid või tahvleid või lõikasime sellest vormidega kujundeid välja,“ selgitas ehtekojas osalenud kultuurikeskuse kunstiline juht Kristiina Oja.

Kui kõigil olid ehted valmis, pandi need ahju „küpsema“: „Kahjuks vedas ahi meid alt ning mõned ehtetegijad pidid seetõttu enda valmistatud ehted koju ahju viima. Aga tegijatel ikka juhtub.“

Ehtekoda töötas umbes kaks ja pool tundi. Kristiina Oja kinnitas, et osalejad jäid rahule ning juba samal päeval lepiti kokku järgmise kokkusaamise aeg ja teema.

Raasikul tehti klaasist ehteid
Raasiku ehtekojas osales 14 inimest, naiste hulgas oli ka üks 13-aastane koolipoiss. Ehtekoda läbi viinud Mait Eeriku sõnul oli kaugeim tulija Kohilast, enamus siiski Raasiku inimesed, kuigi paljud neist tulid meisterdama esimest korda. Huviliste suure arvu tõttu ei toimunud ehtekoda rahvamaja kunstikeldris, kuhu kõik soovijad ei oleks mahtunud, vaid kaminasaalis.

Valmistati tiffany-tehnikas klaasehteid.

„Põhiliselt tehakse selles tehnikas vitraaže. Klaasikillu ümber pannakse tiffany-lint ehk vaskteip. Seejärel tinutatakse erinevaid tükke kokku,“ lausus Mait Eerik.

Raasiku ehtekoda kestis neli tundi, ehtemeistrid lahkusid endatehtud kõrvarõngad kõrvas või keed kaelas.

Mait Eeriku arvates oli ehtekodade tegemine väärt ettevõtmine. Ta märkis, et MTÜle Tuulekell oli see hea võimalus tutvustada Raasiku kultuurikeldrit ning reklaamida selle tegevust.

„Meie juures käis uusi inimesi, kes said teha enda jaoks huvitavaid asju. Osa neist sai kindlasti ka käsitööpisiku, üks inimene oli juba järgmisel päeval meie keraamikatunnis savi mätsimas,“ rääkis ta.

Eelmine artikkelRehatse külast leiti mürsk
Järgmine artikkelÜVK projektidega tehakse Loksa, Kehra, Kuusalu ja Kiiu eramajadele kanalisatsioon