Voo­se rah­va­ma­ja 95. sün­ni­päe­val mee­nu­ta­ti aja­lu­gu ja tä­na­ti abi­li­si

Ani­ja val­la Voo­se kü­las tä­his­ta­ti lau­päe­val, 17. au­gus­til seal­se rah­va­ma­ja 95. sün­ni­päe­va. Sel pu­hul rah­va­maj­ja kok­ku­tul­nuid ter­vi­tas Ala­ve­re piir­kon­na kul­tuu­ri­juht An­na Ni­lisk, kel­le juh­ti­da on nii Ala­ve­re kui Voo­se rah­va­ma­ja­de te­ge­vus. Ta tä­nas rah­va­ma­ja en­di­si ju­ha­ta­jaid ning kõi­ge suu­re­maid abi­li­si.

Esi­me­se­na tä­nas An­na Ni­lisk en­dist kü­la­va­ne­mat Ma­re El­mi, kes on ol­nud ka rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja. Ma­re Elm ter­vis­li­kel põh­ju­sel sün­ni­päe­va­peol vii­bi­da ei saa­nud, kuid saa­tis oma mä­les­tu­si Voo­se rah­va­ma­jast. An­na Ni­lisk tä­nas ka rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja­na töö­ta­nud ma­ja prae­gust pe­re­naist Ma­ret Aru. Lü­he­mat ae­ga on rah­va­ma­ja ju­ha­ta­jat asen­da­nud veel Ira Iva­sik.

Rah­va­ma­ja abi­lis­test tä­nas An­na Ni­lisk mee­pur­gi­ga Al­la Me­li­hi, kes on ol­nud kul­tuu­ri­ju­hi­le ot­se­kui pa­rem kä­si, kü­la va­ni­mat meest, 88aas­tast Evald Aru, kes ai­tab siia­ni trak­to­ri­ga jaa­ni­tu­le lõk­ke­ma­ter­ja­li kok­ku tõs­ta, ala­ti abi­val­mist Vel­lo Joo­nat ja Ka­ti Kuus­man­ni, kes ai­tas rah­va­ma­ja peo ajaks kau­nis­ta­da. Kul­tuu­ri­ju­hi tänu kuu­lus ka rah­va­ma­ja koos­töö­part­ne­ri­le Voo­se Kü­la­selt­si­le, mil­le liik­med on suu­re­ma­tel üri­tus­tel nii nõu kui jõu­ga abiks, sa­mu­ti Ani­ja val­la­va­lit­sust.

An­na Ni­lisk meenutas tä­nutundega ka Voo­se endist ela­nik­ku Hel­le Aru, kes osa­le­s rah­va­ma­ja kor­ral­da­tud kõi­gil üri­tus­tel ja väl­ja­sõi­tu­del. Ku­na Hel­le Aru su­ri juu­li­kuus, süü­da­ti te­ma mä­les­tu­seks küü­nal.

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Jaa­nus Ka­lev kin­kis Voo­se rah­va­ma­ja­le mu­re­li­puu ja aval­das loo­tust, et saab viie aas­ta pä­rast rah­va­ma­ja 100. sün­ni­päe­val sel­le vil­ju maits­ta. Ala­ve­re koo­li di­rek­tor Ren­na Rei­si tä­nas sel­le eest, et kool on saa­nud aas­taid Voo­se kü­lap­lat­sil kor­ral­da­da Har­ju­maa koo­li­de loo­dus­män­gu. Ani­ja val­la kul­tuu­ri­kes­ku­se esin­da­ja Kai­di Puu­sepp kin­kis Voo­se rah­va­ma­ja­le uue Ees­ti li­pu, kü­lae­la­nik Eha Poo­mann fo­toal­bu­mi ning raa­mi­tud fo­to Ka­ker­da­ja ra­bast.

Voo­selt pä­rit Ago Papp, kes oli sün­ni­päe­va ee­lõh­tul pai­gal­da­nud rah­va­ma­ja­le kul­tuu­ri­loo­li­se pal­ve­rän­nu­tee mär­gi­se, rää­kis li­saks rah­va­ma­ja aja­loo­le ka vei­di pal­ve­rän­nu­teest.

Sün­ni­päe­va­peol and­sid kont­ser­di „Ko­dust ja sü­da­mest“ Tii­na­mai Kesk­paik ja Ele Pe­das­saar. Nad saat­sid pil­li­del ka ühis­laul­mist. Rah­va­ma­ja ees teh­ti sün­ni­päe­va­kü­la­lis­te ühis­pilt, pä­rast se­da pa­ku­ti rah­va­ma­jas sün­ni­päe­va­tor­ti.

Peol oli um­bes pool­sa­da ini­mest, li­saks Voo­se rah­va­le ka naa­ber­kü­la­de ini­me­si.

Tu­le­tõr­jeü­hin­gu selt­si­ma­jast val­la rah­va­ma­jaks
95 aas­tat ta­ga­si val­mi­nud rah­va­ma­ja ehi­ta­ti Voo­se va­ba­taht­li­ke tu­le­tõr­ju­ja­te ühin­gu eest­võt­tel.

Voo­sel sün­di­nud ja kas­va­nud Ago Pa­pi va­nai­sa Gus­tav Poo­man oli üks selt­si liik­me­test. Ago Papp kuu­lis rah­va­ma­ja ehi­ta­mi­se lu­gu oma onu Al­bert Poo­man­nilt.

Ago Papp rää­kis, et kü­la­rah­va koos­käi­mis­koht oli too­na Root­si ajal ehi­ta­tud Voo­se kõrts. Seal hak­kas ida­ne­ma idee, et on va­ja selt­si­ma­ja. Ümb­rus­kon­na me­hed said kok­ku, ka­su­ta­sid ühe ma­ha­jäe­tud ma­ja veel mä­da­ne­ma­ta pal­ke ja and­sid ka oma met­sa­dest pal­ke, mil­lest ehi­ta­sid üs­na suu­re selt­si­ma­ja. Ehi­tus al­gas 1928. aas­tal, 1929. aas­ta au­gus­ti lõ­pus maja ava­ti.

„Po­le õn­nes­tu­nud lei­da üh­te­gi ar­hi­tek­tuur­set pro­jek­ti, mil­le põh­jal see ehi­ta­ti. Tead­ma­ta on ka, kes oli ehi­tus­töö­de ju­ha­ta­ja,“ sõ­nas Ago Papp.

Selt­si­ma­ja all oli kel­der, kus hoi­ti tu­le­tõr­je­va­rus­tust. Ka­tu­sel oli torn voo­li­ku­te kui­va­ta­mi­seks, tor­ni ot­sas kell, mil­le löö­ki­de ar­vu jär­gi an­ti tea­da, kus on tu­li lah­ti.

Selt­si­ma­jas käi­sid koos se­ga­koor, rah­va­tant­su­rühm, ko­kan­dus-, kä­si­töö- ja näi­te­ring. Ko­du­pe­re­nais­te­le or­ga­ni­see­ris koo­li­tu­si Vet­la ves­ki oma­nik Hu­go Pär­na­mäe. Näi­te­rin­gi­le kut­su­ti pro­fes­sio­naal­ne ju­hen­da­ja Tal­lin­nast.

Ago Papp mä­le­tab, kui te­ma 1950nda­tel aas­ta­tel Voo­se alg­koo­lis õp­pis, ju­ha­tas koo­li ja an­dis kõi­gi­le nel­ja­le klas­si­le õp­pe­tun­de In­ge Jaan­soo, kes pä­rast koo­li­tööd ju­ha­tas rah­va­ma­jas se­ga­koo­ri ja las­te rah­va­tant­su­rüh­ma. Nõu­ko­gu­de ajal näi­da­ti seal ki­no, teat­rid käi­sid kü­la­li­s­eten­du­si and­mas, su­vi­ti ela­sid seal õpi­las­ma­lev­la­sed.

Pä­rast sõ­da lam­mu­ta­ti kel­la­torn, 1970nda­tel ehi­ta­ti rah­va­ma­ja üm­ber, lõ­hu­ti la­va ja la­va­ta­gu­sed ruu­mid, saal ja­ga­ti va­he­­sei­na­ga poo­leks.

Ma­re El­mi mee­nu­tas kir­ja­pan­dud mä­les­tus­tes, kui­das 1990nda­tel aas­ta­tel hom­mi­kul bus­si pea­le tõ­ta­tes vaa­tas rah­va­ma­ja uk­sel õpi­las­ma­le­va sil­ti, kui­gi ma­lev­la­si seal enam ei käi­nud.

„Vä­ga häi­ris, et po­le ku­sa­gil koos käia. Rää­ki­sin sel­lest val­las ja esial­gu sai­me nii­pal­ju, et va­he­sein võe­ti ma­ha, Ala­ve­re klu­bist sain aken­de­le kar­di­nad ja pin­ke. Pä­rast se­da sai koos käi­dud ja tä­his­ta­tud. Ise te­gi­me, ise ko­ris­ta­si­me,“ kir­ju­tas rah­va­ma­ja en­di­ne ju­ha­ta­ja.

Te­ma mee­nu­tus­tes on veel, et suur abi rah­va­ma­ja ni­me ta­ga­si­saa­mi­sel oli Ani­ja en­di­sel val­la­va­ne­mal Tõ­nis Vä­lil. Kui hak­kas il­mu­ma Sõ­nu­mi­too­ja, viis val­la­va­nem esial­gu ise aja­leh­te Voo­se­le: „Tal­le meel­dis kü­la­mees­te­ga ko­jas pin­gil jut­tu pu­hu­da. Kord kü­si­sin te­malt, kui kaua see ma­le­va silt siin uk­se peal peab ole­ma, kas po­leks või­ma­lik amet­li­kult rah­va­ma­ja ni­me ta­ga­si saa­da ja kas või pool ju­ha­ta­ja koh­ta. Te­ma vas­tas: „Kõik on või­ma­lik, kui ta­he­tak­se.“ Üt­le­sin, aga ta­ha­me siis. Nii see läks­ki. Aas­tast 1996 on jäl­le ole­mas Voo­se rah­va­ma­ja.“

Rah­va­ma­ja ni­me­sil­di te­gi li­gi 30 aas­tat ta­ga­si Jü­ri Me­lih, ju­ha­ta­jaks sai esial­gu poo­le ko­ha­ga An­na Ni­lisk, kes ju­hib Voo­se kul­tuu­rie­lu siia­ni, vaid te­ma lap­se­puh­kus­te ajal on rah­va­ma­ja ju­ha­ta­jal ol­nud asen­da­jad.

20 aas­tat ta­ga­si sai rah­va­ma­ja PRIA toe­tu­se abil uue ka­tu­se, see­jä­rel re­no­vee­ri­ti köök ja tua­lett­ruu­mid, teh­ti du­ši­ruum. 15 aas­tat ta­ga­si pan­di ma­ja­le EA­Si toel uus vä­lis­fas­saad, kuus aas­tat ta­ga­si val­mis saa­li uus puit­põ­rand.

„Osa rah­va­ma­jast on veel re­no­vee­ri­ma­ta. Fua­jeest pa­re­mat kätt ole­vad ruu­mid on kal­lil elekt­ri­küt­tel. Kü­ta­me ka saa­li ah­ju ja hoia­me uk­si lah­ti, et ei peaks ku­lu­ta­ma elekt­rit,“ üt­les An­na Ni­lisk.

Iga­päe­vast rin­gi­te­ge­vust Voo­se rah­va­ma­jas ei ole. Kü­la­nai­sed käi­vad seal vai­pu ku­du­mas, kord kuus näi­da­tak­se ki­no ja on tee­hom­mi­kud, kus tä­his­ta­tak­se täht­päe­vi, ae­tak­se jut­tu, va­he­ta­tak­se in­fot. Va­ba­rii­gi aas­ta­päe­val oli Voo­sel har­ras­tus­tea­ter, mais koh­tu­mi­ne Jü­ri Lill­soo­ga, kes rää­kis me­si­las­te pi­da­mi­sest.

Rah­va­ma­jas pa­ku­tak­se kü­la­e­la­ni­ke­le pe­su­pe­se­mi­se tee­nust, sest kõi­gil ei ole tsent­raal­set vett ja kae­vud on su­vel sa­ge­li kui­vad. Seal saa­vad käia ka du­ši all need, kel­lel ko­dus pe­se­mis­või­ma­lu­sed puu­du­vad.

Aas­ta al­gu­ses oli val­la­va­lit­su­ses-vo­li­ko­gus aru­tu­se all Ani­ja val­la­le kuu­lu­va rah­va­ma­ja kin­ki­mi­ne Voo­se Kü­la­selt­si­le, et selts hak­kaks se­da ise ma­jan­da­ma ja ülal­pi­da­mi­seks ra­ha tee­ni­ma. Ala­tes ke­va­dest po­le see tee­ma enam päe­va­kor­ras ol­nud.