Voli­ko­gu lii­ge esi­tas aru­pä­ri­mi­se Ani­ja val­la las­teae­da­des ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi­le üle­mi­ne­ku koh­ta

Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu 22. ok­toob­ri is­tun­gil esi­tas volikogu liige Er­ko Kruu­sa­mä­gi val­la­va­lit­su­se­le ja vo­li­ko­gu­le aru­pä­ri­mi­se val­la las­teae­da­de üle­mi­ne­ku koh­ta ka­he õpe­ta­ja süs­tee­milt ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi­le. Is­tun­gil et­te­loe­tud aru­pä­ri­mi­ses mär­kis ta, kui uut mu­de­lit tut­vus­ta­ti, lu­bas val­la­va­lit­sus, et üle­mi­nek uue­le töö­kor­ral­du­se­le, kus kõi­gis rüh­ma­des on ka­he õpe­ta­ja ja ühe abiõ­pe­ta­ja ase­mel üks õpe­ta­ja ja kaks as­sis­ten­ti, toi­mub järk-jär­gult, su­ju­valt ja lä­bi­mõel­dult, ta­ga­tak­se sta­biil­sus ja las­te heao­lu.

„Prak­ti­ka val­la las­teae­da­des näi­tab aga kah­juks mi­da­gi muud. Toi­mi­vad süs­tee­mid on lõ­hu­tud jär­sult ja uue­le mu­de­li­le on üle min­dud koo­liee­li­ku­te rüh­ma­des täp­selt üks aas­ta en­ne koo­lias­tu­mist,“ lausus Er­ko Kruu­sa­mä­gi.

Ta li­sas, et Keh­ra Las­teae­da­de õpe­ta­jad ja lap­se­va­ne­ma­te esin­da­jad on pöör­du­nud nii las­teaia juht­kon­na kui abi­val­la­va­ne­ma poo­le mu­re­ga ha­ri­du­se kva­li­tee­di ja las­te tur­va­li­su­se pä­rast, juh­ti­nud tä­he­le­pa­nu sel­le­le, kui kee­ru­li­seks muu­tub uues süs­tee­mis iga­le lap­se­le va­ja­li­ku in­di­vi­duaal­se tä­he­le­pa­nu ta­ga­mi­ne: „Kah­juks on spet­sia­lis­ti­de ja va­he­tu­te prak­ti­ku­te hoia­tu­si ig­no­ree­ri­tud ning re­for­mi su­ru­tak­se muu­da­tus­te­ta eda­si.“

Volikogu liige tõi näi­teks Tal­lin­na lin­na, kus pä­rast kat­se­tu­si ol­lak­se las­teae­da­des ühe õpe­ta­ja süs­tee­mist eemal­du­mas, sest see ei ta­ga­vat alus­ha­ri­du­se kva­li­tee­ti ja sü­ven­da­vat õpe­ta­ja­te lä­bi­põ­le­mist.

Aru­pä­ri­mi­ses soo­vis vo­li­ko­gu lii­ge tea­da, miks ei ole Ani­ja val­las pee­tud kin­ni järk-jär­gu­li­sest üle­mi­ne­kust ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi­le ning miks ra­ken­da­ti re­for­mi jär­sult ja pe­da­goo­gi­li­selt nõud­li­ku­mas koo­liee­li­ku­te va­nu­seast­mes. Sa­mu­ti kü­sis ka, kui­das ta­gab val­la­va­lit­sus koo­li­ee­li­ku­te rüh­mas riik­li­ku õp­pe­ka­va täit­mi­se, lo­go­pee­di­li­se/eri­pe­da­goo­gi­li­se toe ja tur­va­li­se koo­li­val­mi­du­se, kui rüh­ma õp­pe­töö pla­nee­ri­mi­ne ja ana­lüüs jääb ter­ve päe­va jook­sul vaid ühele kva­li­fit­see­ri­tud õpe­ta­jale. Li­saks kü­sis aru­pä­ri­ja, kas val­la­va­lit­sus on val­mis ku­ju­ne­nud olu­kor­ras as­tu­ma sam­mu ta­ga­si ning kaa­lu­ma kah­te al­ter­na­tii­vi: kii­re­ma meet­me­na eran­di­te te­ge­mist ja li­sa­ra­has­tu­se leid­mist koo­liee­li­ku­te rüh­ma­de­le, et ta­ga­da las­te­le sta­biil­ne ja kva­li­teet­ne vii­ma­ne aas­ta en­ne koo­li­pin­ki, või ko­gu re­for­mi krii­ti­list üm­ber­hin­da­mist ja ka­he õpe­ta­ja süs­tee­mi täie­lik­ku taas­ta­mist Ani­ja val­la las­teae­da­des.

Er­ko Kruu­sa­mä­gi rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et prob­leem tek­kis Keh­ra Las­teae­da­de Le­pat­rii­nu ma­jas rüh­mas, kus käib ka te­ma laps.

„Va­ne­ma­te­le tea­ta­ti, et rüh­mast võe­tak­se üks õpe­ta­ja ära ja pan­nak­se kõr­val­rüh­ma, sest sealt lah­kus õpe­ta­ja. Sai­me sel­lest amet­li­kult tea­da vaid kolm-ne­li päe­va en­ne muu­da­tust. Ku­na va­ne­ma­te jaoks oli muu­tus lii­ga järsk, pa­lu­sin rüh­ma esin­da­jal te­ha pöör­du­mi­ne di­rek­to­ri ja abi­val­la­va­ne­ma poo­le. Sel­le­le tu­li val­la­va­lit­su­sest vas­tus, et ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi­ga lä­heb kõik pa­re­maks. Rää­ki­sin ka rüh­ma­de õpe­ta­ja­te­ga, ne­mad pol­nud samuti ra­hul ning saat­sid di­rek­to­ri­le ja abi­val­la­va­ne­ma­le kir­ja, kuid said vas­tu­se, et muu­da­tus­te­ga min­nak­se eda­si. See oli põ­hi­põh­jus, miks koos­ta­sin val­la­va­lit­su­se­le ja vo­li­ko­gu­le aru­pä­ri­mi­se,“ sel­gi­tas ta ja li­sas, va­ne­ma­te põ­hi­mu­re on, et muu­da­tus teh­ti ke­set õp­peaas­tat.

Las­teaia­lap­se va­ne­ma­na ei mõis­ta Er­ko Kruu­sa­mä­gi, miks lõ­hu­tak­se toi­mi­vat süs­tee­mi ehk ka­he õpe­ta­ja­ga rüh­mi, kus üks oli tööl päe­va esi­me­se, tei­ne tei­se poo­le. Ühe õpe­ta­ja­ga rüh­mas on õh­tu­ti ena­mas­ti tööl vaid as­sis­tent, kes võib te­ma sõ­nul ol­la nii-öel­da ini­me­ne tä­na­valt, pii­sab vaid kesk­ha­ri­du­sest: „On mui­du­gi ka tub­li­sid abi­õpe­ta­jaid, aga leian siis­ki, et vä­he­malt eel­koo­liea­lis­te las­te rüh­mas pea­vad ole­ma pe­da­goo­gi­li­se ha­ri­du­se­ga õpe­ta­jad.“

Ena­mik rüh­mi ühe õpe­ta­ja­ga
Ani­ja val­la las­teae­da­de 21 rüh­mast 15 on läi­nud üle ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi­le, neist 10 on Keh­ra Las­teae­da­des. Abi­val­la­va­nem Ca­ro­lyn Paa­te kin­ni­tas, et val­la­va­lit­sus po­le ta­ga­ne­nud ke­va­del an­tud lu­ba­du­sest ning üle­mi­nek ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi­le toi­mub järk-jär­gult. See tä­hen­dab, et ke­da­gi ei koon­da­ta, aga kui mõ­ne las­teaia õpe­ta­ja lah­kub töölt, ei võe­ta te­ma ase­mele uut õpe­ta­jat, vaid va­ja­du­sel asen­da­tak­se enda ma­ja rüh­mast, kus on veel kaks õpe­ta­jat.

„Ena­mas­ti on õpe­ta­jad lah­ku­nud su­vi­sel puh­kus­te­pe­rioo­dil või ka­he õpe­ta­ja­ga rüh­mast. Nüüd oli olu­kord, kus ok­toob­ris lah­kus õpe­ta­ja, kes ju­ba töö­tas ühe õpe­ta­ja­ga rüh­mas. See tä­hen­das, et pi­di­me sin­na leid­ma õpe­ta­ja mõ­nest tei­sest rüh­mast. Nii et te­gu pol­nud jär­su muu­da­tu­se­ga, vaid sa­mu­ti järk-jär­gu­li­se üle­mi­ne­ku­ga. Liht­salt juh­tus nii, et õpe­ta­ja lah­kus õp­peaas­ta sees,“ lau­sus Ca­ro­lyn Paa­te.
Keh­ra Las­teae­da­de di­rek­tor Kris­ti Huu­si sel­gi­tas, ku­na Le­pat­rii­nu ma­jas on kolm ka­he õpe­ta­ja­ga rüh­ma, aru­ta­ti nen­de õpe­ta­ja­te­ga, kes lä­heb üle sin­na, kust töö­ta­ja lah­kus. Õpe­ta­ja lah­kus koo­liee­li­ku­te rüh­mast ning te­ma ase­mel läks sin­na õpe­ta­ja, kel­le eel­mi­ses rüh­mas on ka koo­li­ee­li­kuid.

Nii las­teaia­juht kui abi­val­la­va­nem kin­ni­ta­sid, et ühe õpe­ta­ja­ga rüh­mas pole lap­sed vä­hem hoi­tud ega saa­ vä­hem in­di­vi­duaal­set õpet.
„Ühe õpe­ta­ja­ga rüh­mas on õpe­ta­jal ja abiõ­pe­ta­ja­tel roh­kem kat­tu­vaid töö­tun­de, sest õpe­ta­ja­te töö­nä­da­la pik­kus on 35, abiõ­pe­ta­ja­tel-as­sis­ten­ti­del 40 tun­di. See­ga on ka­he õpe­ta­ja­ga rüh­mas päe­vas 1,5-2,5 tun­di, kus on kor­ra­ga tööl kolm õpe­ta­jat-abiõ­pe­ta­jat, ühe õpe­ta­ja­ga rüh­mas 3,5-4,5 tun­di. See ta­gab las­te­le kind­las­ti pa­re­ma in­di­vi­duaal­se õp­pe, mi­da va­ne­mad vä­ga soo­vi­vad. Keh­ra koo­li­juht üt­les sa­mu­ti, et koo­li tul­nud las­te põh­jal ei saa va­het te­ha, kas nad on tul­nud ühe või ka­he õpe­ta­ja­ga las­teaia­rüh­mast,“ kinnitas Ca­ro­lyn Paa­te.

Kris­ti Huu­si li­sas: „Mi­na ei üt­le, et üks süs­teem oleks tei­sest pa­rem, lap­sed saa­vad vä­ga hea koo­li­val­mi­du­se ka ühe õpe­ta­ja­ga rüh­mas. Mul on vä­ga kurb kuul­da, kui öel­dak­se, et abiõ­pe­ta­jad on su­va­li­sed ini­me­sed tä­na­valt. Meie abiõ­pe­ta­jad on suu­re õpi­mo­ti­vat­sioo­ni­ga ning ole­me nei­le kor­ra­ldanud eri­ne­vaid koo­li­tu­si. Ka ne­mad on pe­da­goo­gi­li­ne per­so­nal, kes vii­vad õpe­ta­ja­te ju­hen­da­mi­se jär­gi las­te­ga te­ge­vu­si lä­bi.“

Abi­val­la­va­ne­ma sõ­nul ei plaa­ni­ta val­la las­teae­da­des min­na ta­ga­si ka­he õpe­ta­ja süs­tee­mi­le: „See tä­hen­daks, et las­teae­da­des­se tu­leks pal­ga­ta veel 15 õpe­ta­jat. Sel­leks oleks va­ja igal aas­tal li­sa­ra­ha 260 000 eu­rot – kui ühe õpe­ta­ja süs­tee­mi kor­ral on las­teae­da­de aas­ta­ne pal­ga­ku­lu 1,47 mil­jo­nit eu­rot, siis ka­he õpe­ta­ja­ga rüh­ma­de kor­ral 1,73 mil­jo­nit eu­rot. See on oluline eelarveline kohustus, mida tuleb hinnata kogu valla haridusteenuste ja nende jätkusuutliku rahastamise kontekstis. Tallinna abilinnapea nõuniku kinnitusel ei ole ka neil poliitilist otsust min­na ta­ga­si ka­he õpe­ta­ja süs­tee­mi­le – kui­gi neil ra­ha sel­leks oleks, aga ei ja­gu õpe­ta­jaid,“ selgitas ta.

Ka Kris­ti Huu­si tõdes, et las­te­ae­da­des­se kva­li­fit­see­ri­tud õpe­ta­ja­te leid­mi­ne on vä­ga kee­ru­li­ne: „Paa­ri rüh­ma ja­gu tõe­näo­li­selt leiak­si­me, kuid kar­dan, et 15 puu­du­vat õpe­ta­jat mit­te.“

Las­teaia-tee­mat on ka­vas aru­ta­da tuleval nädalal Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu ha­ri­dus­ko­mis­jo­ni laien­da­tud is­tun­gil. Sin­na kut­su­tak­se li­saks ko­mis­jo­ni liik­me­te­le, kel­le hul­gas on ka val­la las­teae­da­de ju­hid, veel õp­pe­ju­hid, koo­li­di­rek­to­rid ning aru­pä­ri­mi­se esi­ta­nud vo­li­ko­gu lii­ge.