Põhjarannikul Virve külas Kadapiku talus sündinud Richard Rannamäe (Randman) oli põline rannakalur, kelle mahlakad jutud tegid mehest isiksuse kalurite hulgas. Ta rääkis neid jutte sadamas, merel kui ka Leesi kaupluse juures päevatööst kokkuvõtteid tehes. Kas neid kõiki jutte tõena võtta, see jäägu iga lugeja enda otsustada. Mina kuulsin tema juttudest poisina oma isalt.
Richard Rannamäe elas aastatel 1903-1986, tema põrm on maetud Leesi kalmistule. Valik Riksi jutte:
* Laevas oli niipalju rotte, et sõid ühe ööga teki pealt ära.
* Mul tuli pühapäeva hommikul koer metsast näost puht valge (olevat kohtunud metsseaga).
* Eile õhtul läksin oma kartulipõldu kontrollima ja juhtusin nägema, kuidas metssead panid üle kolmemeetrise plangu nii, et sõra klobin taga.
* Mehed, Malusi saare lähedal pole mõtet võrke sisse lasta ega noota tõmmata, sest seal elavad hülged on sealse mere räimest ja kilust tühjaks söönud!
* Eesti Vabariigi ajal nägin ükskord Malusi saare ümbruses merepõhja helendamas, küllap need Kalda Eedi (piirituskuningas Eduard Krönström – M.K.) piirituse plaskud olid. Koju abiväe ja abivahendite järgi minnes käis tegutsemisplaan peast algusest lõpuni läbi. Tagasi jõudes ei leidnud enam ühtegi. Küllap jõudsid naaberküla pätid ette.
* Kord olevat piiritusekuningas korraldanud mingi loa saamiseks Malusi sadamakõrtsis kõva peo. Riksi jutu järgi olevat seal olnud Soome ja Eesti ministreid, ülemusi piirivalvest, Tallinnast toodud lõbunaisi, isegi neli neegrit olevat olnud. Riks kirjeldanud saarel toimunut väga mahlakalt, kuigi teda ennast kutsutud külaliste hulgas ei olnud. Kuid mingi tegutsemisloa olevat piiritusekuningas saanud.
