Oled Sõnumitoojas töötanud üle 13 aasta, kuid hiljuti tõdes üks hea abiline Raasiku vallast, et ei tea Sinust midagi. Kes Sa oled?
„Olen Harjumaa patrioot – kogu teadliku elu siin elanud. Ajakirjanikutöö oli lapsepõlveunistus ja 21 aastat on need kaks olnud omavahel seotud, olen töötanud ainult Harjus.”
Kus Sa elad?
„Kolmandast eluaastast elan Harku vallas, aastast 1981 Harkujärve külas samasuguses eri tasapinnaga kortermajas, nagu on Kolgas. Mu kodu on Tallinna piirist täpselt kilomeetri kaugusel.
Paljud on üllatunud, kui seda kuulevad, sest on arvanud, et elan Kuusalus või Kiius – küllap sellepärast, et toimetus on Kuusalu vallas. Ja imestatakse, et nii kaugelt käin tööle. Samas ju Loksa inimesed sõidavad Tallinnasse tööle.”
Võibolla imestatakse selle pärast, et Tallinnas on palju lehetoimetusi ja võiksid töötada pealinnas. Mida tegid enne Sõnumitoojat?
„Seitse ja pool aastat töötasin ajalehes Harju Elu, millest hiljem sai Harjumaa. Läksin sinna 1988. aasta sügisel otse keskkoolist. Tiraaž oli siis 27 000, leht ilmus kolm korda nädalas ja maksis 3 kopikat. Igas peres käis rajoonileht, ka meil. Olin lehega kursis.
Oli juba muutuste aeg ja Harju Elu peeti edumeelseks, näiteks avaldas kultuuritöötajate aprillipleenumi materjale. Kõik lehed seda ei teinud.”
Õppinud Sa seda eriala ei ole, kes koolitasid?
„Mind pandi kultuuriosakonna juhataja Elme Toomepuu juurde. Esimene lugu lehes oli proovitöö „Mõtisklus koolikella helinata”, üllatusin, et see ka avaldati.
Olin alguses arake, ise ei julgenud midagi pakkuda ning ootasin ülesandeid, mida pean tegema. Toimetus oli suur, leht väike, käis pidev võitlus lugude avaldamise eest. Kord seisis mul karskusteemalise vestlusringi lugu vähemalt kuu aega. On meeles, kuidas peatoimetaja Ahto Kaljusaar ütles, et nüüd läheb lehte, vaata lugu üle, vahepeal on võibolla olnud muutusi. See oli üks esimesi sisulisi õpetamisi, mis on meelde jäänud. Kõige rohkem õpetas peatoimetaja asetäitja Ene Narusk.”
Kuidas Sinust sai Sõnumitooja ajakirjanik?
„Mis aastal see oli, kui Ülle Tamm Harjumaa toimetusse tööle tuli? Kui Sa Sõnumitooja tegid, kutsusid endaga kaasa ja Urmas Kirtsi käis rääkimas, aga esialgu tundus Kiiu kaugel ning keeldusin. Kartsin suurt vahemaad.”
Harjumaasse tulin mina 1993. kevadel, Sõnumitooja alustas 1994. aasta sügisel. Aga 1996. alguses ikkagi nõustusid Sõnumitoojasse tööle tulema.
„Raasiku volikogu esimees Ahto Altjõe tuli kutsuma. Sina pidid jääma lapsepuhkusele ja tegelikult oli ju ajalehe Harjumaa tiraaž selleks ajaks kõvasti kukkunud. Lehe tase oli pärast Ene Naruski lahkumist langenud ja tundsin, et tegin nagu tühja tööd. Mingi aeg olin seal olnud peatoimetaja kt – 1994. aastast 1995. aasta suveni. Aga sellest ajast mäletan vähe. Mulle ei meeldi teisi juhtida.
Kogu aeg jälgisime toimetuses Sõnumitoojat kui konkurenti ning hindasin, mida tegid. Mõtlesin, hästi kurb on, kui leht kaob selle pärast, et lapse sündimise tõttu jääd koju. Kuigi lehetööst olid kõrval umbes kuu. Lubati ööbida valla korteris Kiius ja nii nõustusingi.
Alguses oli kõik võõras, Harjumaa toimetus oli suur, Sõnumitoojas aga oli rahvast vähe, seltsielu puudus. Arvutit mul kodus polnud, poolest pühapäevast pidin sõitma toimetusse Kiidu lugusid kirjutama.
Sisseelamine oli raske. Piirkonda ei tundnud, õnneks oli siis Sõnumitoojas tööl autojuht ja fotograaf Enno Tikerpalu, kes viis igale poole ning tutvustas.”
Nüüd jääd ise jaanuarist lapsepuhkusele ja meil tuleb hakata otsima asendajat. Mida talle soovitad?
„Tähtis on jääda rahulikuks, sest see on stressirohke töö, ja suuta kõiki inimesi võtta võrdsetena. Käia ringi silmad lahti, sest kui küsid, mis uudist, tavaliselt öeldakse, et pole midagi. Tuleb pikalt jutustada, siis selgub, et uudiseid on küll.
On isegi natuke kahju praegu koju jääda, sest jälle on huvitav aeg – Anija vallas on võimuvahetus, Arukülas avatakse kooli juurdeehitus.
Kui vaatan 1996. aasta Sõnumitoojaid, siis leht on aja jooksul palju muutunud – küljendus ja pildikvaliteet. On hea näha, et sinust jääb märk maha – oleme aidanud ajalugu jäädvustada nagu kohalikud kroonikud. Uus ajakirjanik peab 15 lehekausta läbi lappama, et siinse eluga kurssi viia, tal on raskem alustada.”
