MTÜ Arenduskoda andis Leaderi toel läbiviidava toiduprojekti raames välja esimesed kuus Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist.
Kolga mesinik LEONELLA SOOTAGA, Uuri lambakasvataja HAYDE REBAS ja ürditeede tootja KATRIN KULL.
„Algus on tehtud, oleme loonud piirkonna kohalike toidutootjate ja toitlustajate võrgustiku. Kindlasti on veel palju neid tootjaid, kes meid pole leidnud, suur töö on ees, et toidumärgist propageerida ja võrgustikku laiendada,“ ütles projekti „Väärtusta kohalikku“ juht Eha Paas neljapäeval, 17. oktoobril Karepa rahvamajas.
Kuusalu, Vihula, Tapa, Kadrina ja Ambla valla ning Loksa linna Leader-piirkonda ühendav MTÜ Arenduskoda käivitas mullu suvel kohalikele toidutootjatele ja toitlustajatele suunatud projekti „Väärtusta kohalikku“, mille kogumaksumus on 42 233 eurot.
Aasta tagasi alustati projekti raames kohaliku toidu märgise loomisega – et tutvustada piirkonna toidutootjaid-töötlejaid, nende tooteid ja teenuseid laiemalt üle Eesti ning ka välismaal.
Taotlusi sai märgisele esitada tänavu alates 10. septembrist. Esimesi taotlejaid oli 6, komisjon kontrollis nende tooteid ja tegevust ning otsustas kõigile märgised välja anda.
Põhja-Eesti kohaliku toidu märgise ja tunnistuse nr 1 said Kuusalu vallast Kadakamäe talle- ja lambaliha tooted. Märgise ja tunnistuse võttis Arenduskoja tegevjuhilt Heiki Vuntuselt ja projektijuhilt Eha Paasilt vastu OÜ Kadakamäe juht Hayde Rebas Uuri külast Kadakamäelt.
Märgis ja tunnistus nr 2 anti Kuusalu vallast OÜ Mageda VL meetoodetele, ka mesila asub Uuri külas. Osaühingu juht on Kolgast Leonella Sootaga, kes käis samuti ise Karepal märgist kätte saamas.
Veel on märgis MTÜ-l Lobimuuseum ja Magasimaa talul Vihula vallast kohaliku toidu tutvustamise ning Katrin Kulli OÜl Dreamers Tapa vallast Katariina tee eest. Üks märgis läks väljapoole Arenduskoja piirkonda – Rakvere kandis tegutseva MTÜ Viikingid küüslaugumoosile, tammetõrukohvile, kuivatatud õuntele ja peetidele.
Eha Paas toonitas, et märgis antakse kolmeks aastaks konkreetsetele toodetele või tegevustele, seejärel tuleb taotlust uuendada. Suure ilmastikukindla märgise saab panna talus hoone seinale või aia külge, digitaalse märgise lisada kodulehele ja kleebistega varustada toodete pakendid.
Märgise ehk logo kavandi autor on Tapa valla kunstnik Liina Kald. Sobiva variandi valisid tootjad-toitlustajad konkursile esitatud tööde hulgast kevadel, kui Jänedal toimus MTÜ Arenduskoda koos soomlastega läbiviidud rahvusvahelise toiduprojekti lõpuseminar.
Kuna märgis on suunatud kogu Põhja-Eesti kohaliku toidu väärtustamisele, on MTÜ Arenduskoda hakanud selle ulatust laiendama, Karepale tulid veel viie Leader-piirkonna esindajad, et kokku leppida koostöös. Kohal olid Ida-Harju Koostöökojast tegevjuht Tiina Sergo ja assistent Anni Haavakats. Osalesid ka Lääne-Harju Koostöökoja ning Lääne- ja Ida-Virumaa piirkondade juhid.
Põhja-Eesti kohaliku toidu märgise komisjoni esimees on Arenduskoja juhatuse liige Helle Lootsmann Loksalt, liikmed on Sirje Kuusik, Katrin Kull, Diana Pärna ja Maarika Vartla.
Märgise hartaga, taotlejale ja toodetele esitatavate nõuetega saab tutvuda internetis Põhja-Eesti kohaliku toidu kodulehel. Sealt leiab ka taotluse blanketi. Aastatel 2013-2014 on taotlemine tasuta, edasi võib Arenduskoda kehtestada tasu.
Arenduskoja toiduvõrgustikus on praegu 18 toitlustajat, nende seas Loksalt Kuivoja puhkekeskus, Kuusalu vallast Kolga-Aablast Jaaniranna talu kodurestoran MerMer ning koos koostöövõrgustikuga Ehedad Elamused Lahemaal Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalu ning Paunapõllu ratsatalu.
Toidutootjaid on kokku 38. Kuusalu vallast Vana-Sirge Küülik Kalme, Mölleri talu Leesi, Hinnu Seafarm Allika, Jõekääru talu Sõitme, Kadakamäe Uuri, Kodused Leivad Kupu külast, Kaurel Grupp Kolgakülast ning Mageda LV Kolgast.
Põhja-Eesti kohaliku toidu märgis
Märgis antakse kahes kategoorias: piirkonna kohaliku toidu toormetootjatele ja toidutöötlejatele või kohaliku toiduga toitlustajatele ja majutusasutustele.
Piirkonna kohaliku toidu märgise toidutoote/-teenuse üldised nõuded: toore või komponendid on olulises osas pärit Põhja-Eestist; ettevõte järgib kohaliku toidu mõistest tulenevaid põhimõtteid, püüab vältida sünteetiliste e-ainete kasutamist, võimalusel kasutab piirkonna kultuuripärandiga seonduvaid retsepte ja tootmismeetodeid, toote/teenuse protsessid on keskkonnasõbralikud, ettevõtja arvestab võimalusel tervislikkuse põhimõtteid; ettevõte juhindub kvaliteetse toote/teenuse pakkumisest ja keskkonnasõbralikust tegutsemisest.
