
Rootsi-eestlase VILMA MANKINI isa pidas Loksal kauplusi.
Paar nädalat tagasi külastas Loksa linna 95aastane Vilma Mankin-Bergström, kelle isa Johannes Mankin oli esimese Eesti Vabariigi ajal Loksal tuntud kaupmees.
Mankini pere, isa ja tütar, põgenesid Eestist 73 aastat tagasi, 21. septembril 1944 üle lahe Soome – vahetult enne seda, kui nõukogude sõjavägi jõudis Tallinna ning ESNV merepiir suleti. Soomest jõuti Rootsi.
Vilma Mankin-Bergström käis seekord Pärispeal ning meenutas, kuidas aastakümneid tagasi põgenemistee ette võeti. Kogunemiskoht oli ja paadi peale minek toimus Pärispea külas umbes samas paigas, kus endise kalakasvatuse lähedal mere ääres on nõukogude piirivalvekordoni hoone. See ehitis on tänini alles ning Hara lahe ääres kaugele nähtav.
Vanaproua mäletab, et paadiretk Soome kujunes pikaks. Kui Pärispealt hakati minema, läks paadimootor rikki, appi tuli Jumindalt sõitma hakanud paat põgenikega, katkise mootoriga paat võeti sleppi.
Nüüd soovib Vilma Mankin-Bergström teada saada, kes neid tookord abistasid – kes viis paadiga Pärispealt ja kes Jumindalt aitas, kui nad olid sattunud hätta. Proua loodab, et ehk on tookordsed paadimehed elus ja mäletavad, või on nad rääkinud juhtunust oma sugulastele-sõpradele, pannud kirja mälestusi. Ta tahaks abilisi tänada. Kui on infot, andke teada Sõnumitooja toimetusele.
Põgenemisest rääkis Vilma Mankin-Bergström, et kui nõukogude sõjaväelased jõudsid septembris 1944 Loksale, nõuti, et iga pere peab doki juurde viima hinnalise eseme. Isa oli öelnud, et midagi head tulemas ei ole, ees ootab Siberisse minek ning otsustati Eestist lahkuda.
Mankinil oli Loksal raamatupood, pagariäri ja ka kauplus, mille ees bensiiniautomaat. Vilma Mankin-Bergström kirjeldab: „Meil oli viinakauplus, Saku Õlleladu jääkeldriga ja limonaaditöökoda. Poes müüdi tavalisi toiduaineid. Olid sigaretid, šokolaad, kompvekid. Ka petrooleum, naelad, nahad, saapad, kingad. Riidekangad ja pitsid, alusriided. Viimasel suvel ka valmisõmmeldud heledad naiste suvemantlid. Papa oli kaasistuja Harjumaa Kaupmeeste Seltsis, nende kokkutulekud olid vahel Tallinnas restoranis Kuldlõvi.“






