Vihasoo kooli koduloopäeval olid kavas kohalikud rahvatantsud

1588

Kas teate, et kuulus „Oige ja vasemba” on üles kirjutatud Kuusalu kihelkonnast Hara saarelt?

Meie kandi pisem kool, Vihasoo lasteaed-algkool, alustas reedel, 19. märtsil uue traditsiooniga – toimus 1. koduloopäev, kus räägiti ümbruskonna lindudest, loomadest, puudest, Eru lahest ja Loobu jõest ning küla ajaloost ja kultuurielust. Päevast olid kutsutud osa saama lapsevanemad ja kõik teised huvilised.

Lasteaia-algkooli juhataja Marika Astor ütles, et koduloopäev sündis jätkuna Vihasoo mullusele kultuuriaastale. Siis tähistati  85 aasta möödumist küla raamatukogu asutamisest ning kultuuriseltsi aktiivse tegevuse algusest, 75 aastat täitus rahvamaja õnnistamisest. Augustis oli Vihasoo külapäev etenduse ja kontserdi ning kanuuvõistlusega, rahvamajja pandi üles näitus Vihasoo õpilaste ja õpetajate kogutud kultuuriloolistest materjalidest.

Vihasoo 1. koduloopäeval kasutati selle näituse materjale ja oli otsitud uusi. Õpetajad Mari Sarv, Anne Veerla, Elna Linkvist koostasid koos oma liitklasside õpilastega arvutiesitlused tekstide ja fotodega. Kolme ja poole tunni jooksul esinesid õpilased ettekannetega, vahelduseks kõlasid lõõtspillilood, mängis Kert Krüsban 5. klassist.

Kõik koolilapsed tegid kaasa Elna Linkvisti ja Gerta Allemanni  kokkupandud folkloorikavas. See koosnes  mitmest Kuusalu kihelkonna ringmängust ning 6 rahvatantsust, mida tantsiti Kuusalu kihelkonna moodi: „Oige ja vasemba”, „Kupparimoori”, „Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse”, „Pärliine”, „Kouka polka” ja „Raabiku”.

Sõõrtantsu „Oige ja vasemba” kirjutas legendaarne tantsujuht Ullo Toomi üles Hara saarelt G. Lindströmilt, nii on kirjas 1953. aastal välja antud rahvatantsuraamatus.

Rahvamuusikud RAIVO ja INGRID NURMSALU
Muusikalist külakosti pakkusid Vihasoo elanikud, ansambli Lahemaa Rahwamuusikud liikmed Ingrid ja Raivo Nurmsalu Metsna-Kärga talust. Nad on rahvamuusikaansamblis olnud 23 aastat. Nendega koos esines Kert Krüsban, kes teeb samas ansamblis kaasa teist aastat.

Raivo Nurmsalu rääkis, kuidas tema isa Helmut Nurmsalu ja Kert Krüsbani vanaisa Lembit Voorand olid soomepoisid ning kohalikud pillimehed. Kui nad hakkasid Soome sõdima minema, vilistas keegi Vihasoos tee ääres laulu „Kui kodust ma laia maailma…”.

Esimese lõõtspilliloona mängisid Raivo Nurmsalu ja Kert Krüsban koduloopäeval selle sama laulu ning seejärel „Karjala polka”, mille soomepoisid sõjast kaasa tõid.

Ingrid Nurmsalu laulis regilauluna tervitusloo ning õpetas lastele ja õpetajatele kaks kohalikku tantsu – „Kiiguri-kaaguri” Vihasoo moodi ning Viinistult pärit tantsu „Tilut-tilut”.

ANU KARJATSE: „Talletage ajalugu!”
Külalisena oli esinema kutsutud ka Kolga muuseumi juhataja Anu Karjatse. Ta näitas Kolgakülast leitud kivikirvest ning rääkis, kuidas Vihasoos ja selle ümbruses elati juba 5000 aastat tagasi, Vihasoo ja Palmse vahelt on leitud kümmekond asunduskohta. Ka on selles piirkonnas mitu vana kalmet.

„Olete noored kodu-uurijad ja koduloopäevaks suure töö ära teinud. Teie kätes on selle aja ja koha lugu, mida talletada järeltulevatele põlvkondadele. Tehke fotosid, kirjutage üles, missugune on te praegune eluolu ja milliseid töid teete kodus,” kutsus ta õpilasi üles jäädvustama praegust aega.

Oma esinemise lõpetuseks tegi ta foto saalis istunud publikust – ka see on killuke kodukandi ajalugu.
Vihasoo kultuuriseltsi taas­asutaja Jaano Veersoo kõneles lühidalt Vihasoo ajaloo kõige raskemast ajast, kui pärast Põhjasõda jäid alles kaks talu.

Näitus „Koolielu läbi aegade”
Vihasoo raamatukogu juures on avatud näitus „Kool­­­­­­­­­­i­­­elu läbi aegade”, mille pani kokku õpetaja Lüüri Korman koos Õie Altiga.

Näitusel on vanu koolitarbeid, õpikuid, vihikuid jms. Seintel on fotod ja ka mõned kunagised koolitunnistused. Näiteks saab näha Boris Aleksander Pernitsa tunnistust 1922. aastast, kui ta oli Loksa 6-klassilises koolis täitnud neljaklassilise koolikohustuse. Fotodel on Hara 4-klassilise algkooli pere 1924. aastast ning Pärispea 6-klassilise algkooli lapsed ja õpetajad 1932. aastast. Veel on pilte Loksa, Võsu ja ka Võhma õpilastest ning ka kaasaegsemaid fotosid.

Lüüri Korman selgitas, et eesmärk on näidata, kuidas aastakümnetega on koolielu muutunud. Vanasti olid klassid suured, algkoolides õppis palju lapsi.

Näituse jaoks andsid materjale Riina ja Terje Välkmann, Liivi Kristal, Helena Kallaste, Tiina Laulik, Merle Krüsban ja Marika Astor.


Fakte Vihasoo õpilaste ettekannetest
Vihasoo-Kasispea tee ääres kasvav jalakas on 100-130aastane. Jalaka juures oli piiritusevedajate kohtumispaik.

Vihasoo kooli puu on kuusk Ruudi, mis seisab koolimaja ees. See on üks väheseid puid, mis jäeti alles, kui kunagise Veski talu maadele ehitati 1984. aastal lasteaed ja paar aastat hiljem koolimaja.

Vihasoo nime on esimest korda mainitud 1586. aastal.

Kolhoos Jõekalda loodi 1954. aastal. Hiljem tegutses Loksa kolhoos, mille aiandis Vihasoos oli 32 kasvuhoonet ja lillepood. Ainsad tegutsevad ettevõtted on praegu Vihasoo puidutöökoda ja lasteaia ühes tiivad väike tikkimisfirma.

Vihasoo koolis on sel õppeaastal 32 õpilast, lasteaialapsi on 20.