Hinnad senise Aegviidu ja Anija valla territooriumil võrdsustatakse 1. veebruarist.
Anija vallavolikogu 14. detsembri istungil otsustati võõrandada Aegviidus asuvad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid tasuta valla osaühingule Velko AV, kes määrati ka Aegviidu piirkonna vee-ettevõtjaks. See tähendab, et alates 1. jaanuarist hakkab Velko AV ka Aegviidu alevis pakkuma vee- ja kanalisatsiooniteenust.
Kuna Aegviidu vallas vee-ettevõtet ei olnud, tasusid ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenusega liitunud tarbijad vallavalitsusele. Vee hind oli 77 senti ja kanaliseerimise hind 96 senti/m³, kokku 1.73 eurot/ m³. Anija vallas maksab vesi 1,055 eurot/m³, kanalisatsioon 2,3 eurot/m³, kokku 3,35 eurot/m3. 1. veebruarist hinnad ühtlustatakse – kogu vallas hakkavad kehtima senised Velko AV teenuste hinnad ehk Aegviidu ühisveevärgiga liitunuil vee ja kanalisatsiooniteenuse hind peaaegu kahekordistub.
Aegviidu vallavalitsuse majandusspetsialist Enn Pung ütles Sõnumitoojale, et hinnatõus pole rahasse arvestatuna suur, sest Aegviidu elanikud tarbivad vett vähe, paljud vaid kuni 1 kuupmeeter kuus – veetoru on küll majja veetud, kuid veega tualetti, samuti duširuumi pole välja ehitanud. Ta märkis, et peale selle on Aegviidu vee- ja kanalisatsioonihind olnud otsustuspõhine, tegelik hind on umbes 3.50 eurot/m3. See tähendab, et vallaeelarvest on teenust doteeritud.
„Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kehtestas vallavolikogu 2010. aastal. Pärast seda võeti vastu veeseadus ning kuigi 2012. aastal oleks olnud vaja hinda tõsta, ei saanud seda enam muuta. Volikogu oleks hinda saanud korrigeerida üksnes vee-ettevõtte taotluse alusel, kuid Aegviidu vallas vee-ettevõtet ei olnud,“ rääkis Enn Pung ja tõdes, et see pani piduri ka ÜVK edasisele arendamisele.
Ühine ÜVK arendamise kava
Anija vallavolikogu kinnitas möödunud nädalal ka valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028. Selle koostas OÜ Vetepere. Kavas on loetletud ÜVK olemasolev olukord kogu vallas, eesmärgid, nende täitmiseks vajalikud investeeringud.
Investeeringute lühiajalises programmis (2017-2022) nähakse ette rekonstrueerida ja rajada Kehra, Lehtmetsa, Ülejõe ning Alavere küla sadeveesüsteemid, Härmakosu külas renoveerida ja rajada ÜVK ning rekonstrueerida reoveepuhasti. Aegviidu piirkonnas on kavas laiendada ÜVK esialgu Jõe tänava, Moosiküla ja Kosenõmme piirkonda ning pumplad ja veetöötlusjaam Poolemõisa piirkonda, 2021. aastal veevärk Jaama ja 2022. aastal Metsa piirkonda. Pikaajalises programmis (2023-2028) kavandatakse peamiselt ÜVK rajamist endise Aegviidu valla territooriumile.
Volikogu istungil märkis majanduskomisjoni esimees Aare Nurm, et arengukava on päris tugevasti Aegviidu poole kaldu ning küsis, kuidas see ühtib Velko AV arenguvisiooniga. Abivallavanem Riivo Noor vastas, et Anija valla endisel territoorimil on ÜVK suuresti rajatud, välja tuleks ehitada peamiselt sadeveesüsteemid, seetõttu ongi ühisveevärgi investeeringuid rohkem nähtud Aegviitu.
Abivallavanem kinnitas, et ÜVK arengukavaga ei võta vald finantskohustusi, küll aga on see alus Velko AV tegevusele ning ilma selleta ei ole võimalik taotleda investeeringutoetusi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. Järgmine taotlusvoor avaneb KIKis arvatavasti veebruaris, esimese etapi töödeks oleks vaja umbes 2 miljonit eurot ning tõenäoliselt peab omaosalus olema umbes 15 protsenti. Selleks tuleks Velkol võtta laenu, Aegviidu piirkonna investeeringute omaosaluse peaksid osaliselt katma liitumistasud.
„Me ei saa Aegviidus liitumistasusid kaotada, see tähendaks, et peaksime selle tagasi maksma kõigile, kes seni on vee- ja kanalisatsiooniga liitunud,“ märkis ta.
Aare Nurm küsis – mis saab siis, kui Aegviidu majapidamised ei liitu rajatud ÜVKga. Riivo Noor avaldas lootust, et liitumine hakkab olema aktiivne, kuna möödunud vallavalitsusele heideti ette suutmatust vee- ja kanalisatsioonisüsteeme välja ehitada: „Lokaalsete kogumismahutite purgimine on kindlasti tülikam ja kallim, kui ühiskanalisatsiooniga liitumine.“
Majandusspetsialist Enn Pung selgitas Sõnumitoojale, et Aegviidus on ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud asula keskosa, teisel pool raudteed asuvates elamurajoonides seda ei ole. Rajamist alustati KIKi toel 2010. aastal ja töid tehti kolmes etapis kuni 2012. aasta alguseni. Omaosaluse katteks kehtestas vallavolikogu 2010. aastal ka ÜVKga liitumistasu – neile, kes tasuvad 2 kuu jooksul alates liitumisvõimalusest, on see 1086 eurot, 3 kuu kuni 1 aasta jooksul maksjatele 1278 eurot ning hilisematele liitujatele 1534 eurot. Maksta võib osade kaupa ühe aasta jooksul.
ÜVK rajamise esimeses etapis ehitati eratarbijaile välja 33 liitumispunkti, neist on praeguseks liitunud 13, teise etapiga tehti 42 liitumispunkti, neist on liitunud 20, kolmanda etapiga 56 liitumispunkti, liitunuid on 26. Suurem osa liitus kohe pärast ÜVK rajamist, tänavu on liitunuid 7. Osa majaomanikke on küll tasu maksnud, kuid veevärgiga ei ole seni liitunud.
Enn Pung tõdes, et suurim probleem pole torude majja vedamine, vaid ÜVKga liitumise teevad kulukaks majasisesed tööd, kuna enamikul pole majas vesiklosetti ega vanni või dušši: „Aegviidu keskasula elamutest kasutatakse umbes 30 protsenti vaid suviti ning nende omanikud ei panusta veevärgiga liitumisele. Mitteliitunud püsielanikud on peamiselt pensionärid, kellel napib raha suurteks ümberhitusteks.“
Aegviidu keskasulast üle raudtee asuvatesse elamurajoonidesse ÜVK rajamine on majandusspetsialisti hinnangul kulukas, kuna tuleb rajada pikki trasse, kuid tarbijaid pole palju. Samas on veevärki sinna vaja, sest elamuehitust muidu arendada ei saa – uutele elamutele ei või anda kasutuslubasid, sest piirkonnas pole tuletõrje veevarustust.