Vee­mo­tos­port­la­ne SAN­NA AAS­LAV-KAA­SIK Kahalast kroo­ni­ti maail­ma­meist­riks

Maail­ma­meist­ri­võist­lus­te lõ­pue­ta­pi­le läks 20aas­ta­ne SAN­NA AAS­LAV-KAA­SIK pa­re­mus­jär­jes­tu­ses tei­se­na, kuid Tšeh­hi­maal kal­lu­tas vae­kau­si en­da ka­suks.

En­ne möö­du­nud nä­da­la­va­he­tu­sel Br­no lä­he­da­ses väi­ke­lin­nas Je­dov­ni­ces pee­tud maail­ma­meist­ri­võist­lus­te vii­mast, kol­man­dat etap­pi oli bul­gaar­la­ne Vik­tor Lju­be­nov ko­gu­nud paa­dik­las­si F-125 liid­ri­na 37 ja Ka­ha­la kü­las elav San­na Aas­lav-Kaa­sik 30 punk­ti. Järg­ne­sid ti­he­das kon­ku­rent­sis Se­bas­tian Ke­cins­ki Poo­last 28, Ma­rek Pee­ba 25 ja Mat­tia Ghi­ral­di Itaa­liast 24 punk­ti­ga.

Kuu­sa­lu val­la vee­mo­tos­port­la­ne sea­dis si­hi­ku hoi­da Ol­šo­ve­ci jär­vel ki­hu­ta­des pje­des­taa­li­koh­ta, maail­ma­meist­ri­tiit­li võit­mi­ne tun­dus tal­le ras­ke­või­tu. Esi­ko­ha­või­ma­lus oli tal aga ju­hul, kui või­dab eta­pi ja põ­hi­kon­ku­rent ei tõu­se nel­jan­dast ko­hast kõr­ge­ma­le.

San­na Aas­lav-Kaa­sik sõi­tis kind­la­käe­li­selt: „Sõi­dud möö­du­sid vä­ga ra­hu­li­kult ja paat oli kii­re. Star­ti­sin ül­la­ta­valt häs­ti ja pä­rast esi­mest paa­ri kur­vi olin ju­ba pii­sa­valt pal­ju teis­test ees. Eda­si tu­li vi­ga­de­ta lõ­pu­ni sõi­ta. Kaa­lu­kee­leks said kan­ge­kael­sus ja ta­he mit­te al­la an­da.”

Heit­lu­ses maail­ma­meist­ri­tiit­li pä­rast said aga ot­sus­ta­vaks Vik­tor Lju­be­no­vi vead, bul­gaar­la­ne pi­di kaks sõi­tu kat­kes­ta­ma ega saa­nud punk­te.

Vii­ma­ses, kol­man­das sõi­dus oli Ees­ti sport­la­sel va­ja paat üks­nes fi­ni­šis­se juh­ti­da, see kind­lus­ta­nuks esi­ko­ha nii eta­pil kui ka maail­ma­meist­ri­võist­lus­te kok­ku­võt­tes. „Se­da ma ka te­gin, lõ­pe­ta­sin esi­me­se­na,” üt­les ta.

Edu­kas tii­mi­töö
San­na Aas­lav-Kaa­sik pi­das maail­ma­meist­ri­tiit­li se­pis­ta­mi­sel olu­li­seks tii­mi­tööd, mis muu­tus eri­ti kaa­lu­kaks üle­möö­du­nud nä­da­la­va­he­tu­sel Uk­rai­nas Ter­ni­po­lis toi­mu­nud tei­sel eta­pil. Juu­nis Itaa­lias Bo­ret­tos pee­tud esi­me­se eta­pi võit­mi­se­ga ül­la­ta­nud neiu tun­nis­tas, et tšem­pio­naa­di hea al­gus te­ki­tas pin­get: „Mi­nus tek­kis vei­di när­vi­li­sus, see sai­gi Uk­rai­nas esi­me­ses sõi­dus mi­nust või­tu.”

San­na Aas­lav-Kaa­sik oli ta­ga­nud aja­sõi­dus esi­me­se star­di­po­sit­sioo­ni, kuid pa­ri­ma kii­ren­du­se tei­nud poo­la­ka Hen­ryk Sy­no­rac­ki paat tõu­sis esi­me­ses kur­vis te­ma paa­di kõr­va­le ja ava­riid pol­nud või­ma­lik väl­ti­da: „Ava­rii jä­rel olin tead­vu­se­ta, mind vii­di haig­las­se. Haig­las sain sõ­nu­mi isalt, kes kü­sis: „Kas siis, kui paat ära pa­ran­da­da, jät­kad võist­lust?” Olin tal­le ju­ba kii­ra­biau­tos paa­di pa­ran­da­mi­sest hä­ma­nud, mu vas­tus oli sel­ge. Pääs­te­paa­dis olin va­la­nud pi­sa­raid, osalt põh­ju­seks kat­ki­ne paat, osalt ava­riist tek­ki­nud šokk. Ent ei ka­hel­nud, et pean võist­le­mist jät­ka­ma, kui ta­han saa­vu­ta­da se­da, mi­da olen aas­taid taht­nud.”

Mi­da üt­les arst? „Ta ei ar­va­nud et jät­ka­mi­ne oleks mõist­lik, aga pä­rast kin­ni­ta­mist, et kõik on kor­ras, oli ta mu kind­la ot­su­se­ga nõus,” lau­sus vee­mo­tos­port­la­ne.

Ees­ti tiim ee­sot­sas või­du­sõit­ja isa Uku-Aas­lav Kaa­si­ku ja me­haa­nik Kal­mer Kroon­ber­gi­ga pa­ran­da­sid paa­ti kes­köö­ni: „Järg­mi­sel päe­val pee­tud ka­he sõi­du eel tund­sin pi­sut pel­gu, sest paat oli ava­rii ta­ga­jär­jel läi­nud ik­ka vä­ga kat­ki. Väi­ke hirm oli star­di­kur­vi min­nes, aga sain sõi­du­tun­ne­tu­se kät­te ning nop­pi­sin eta­pilt kuuen­da ko­ha punk­tid. Pii­sas, et ede­ta­be­lis jät­ka­ta tei­se­na.”

Eta­pi või­tis Vik­tor Lju­be­nov, järg­ne­sid poo­la­kas Se­bas­tian Ke­cins­ki ning eest­la­sed Ma­rek Pee­ba ja Joo­nas Lem­ber.

San­na Aas­lav-Kaa­sik aval­das kõi­ki­de­le abi­lis­te­le suurt tä­nu, il­ma mil­le­ta oleks tal sport­las­tee suu­ri­ma kor­da­mi­ne­ku­ni jõud­mi­ne tõe­näo­li­selt või­ma­tuks osu­tu­nud: „Itaa­lia toot­ja Giu­sep­pe Ros­si ai­tas moo­to­ri­ga. Ena­mik me­haa­ni­kuid oleks nii kat­ki läi­nud paa­ti nä­hes võist­lu­se lõp­pe­nuks lu­ge­nud ja ko­ju sõit­nud, aga nad lii­mi­sid osa­valt. Olu­li­ne on Kuu­sa­lu val­la toe­tus.”

Kas ava­rii põh­jus­tas San­na Aas­lav-Kaa­sik või ek­sis poo­la­kas, olid osa­poo­led emot­sio­naal­ses õhk­kon­nas eri sei­su­ko­hal. „Te­ge­li­kult ei ol­nud kum­mal­gi kõi­ge õi­gem sõidutra­jek­too­ri va­lik,” lau­sus maail­ma­meis­ter.

2020. aas­ta maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel sai San­na Aas­lav-Kaa­sik onu Erik Aas­lav-Kaa­si­ku jä­rel tei­se ko­ha, nüüd, aas­ta hil­jem täi­tus te­ma üks suu­ri ees­mär­ke.

„See on al­les al­gus. Olen ju­ba mõel­nud eda­sis­te­le plaa­ni­de­le, need va­ja­vad liht­salt va­ne­ma­te nõu­so­le­kut,” üt­les värs­ke maail­ma­meis­ter, kes ke­va­del lõ­pe­tas tee­nis­tu­se kait­se­väe va­hi­pa­tal­jo­nis ja sü­gi­sest õpib Tal­lin­na Ter­vis­hoiu Kõrg­koo­lis õen­du­se eria­lal.