Veel Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­nist

SIIM NURK,
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge, va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du

Kir­ju­ta­sin 6. no­vemb­ri Sõ­nu­mi­too­ja kir­ja­kas­ti Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni moo­dus­ta­mi­sest, õi­ge­mi­ni mit­te­moo­dus­ta­mi­sest. Möö­du­nud on um­bes aas­ta, kui Kuu­sa­lu vo­li­ko­gul po­le toi­mi­vat re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni. Se­da, mi­da kir­ju­ta­sin, võib rah­va­pä­ra­selt kir­jel­da­da sõ­na­ga „tsir­kus”. See tsir­kus jätkus. 27. no­vemb­ril toi­mu­nud is­tun­gil. Taas oli päe­va­kor­ras re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni liik­me va­li­mi­ne, mil­le­le oo­da­ti opo­sit­sioo­ni (va­li­mis­liit 1KV või Re­for­mie­ra­kond) kan­di­daa­ti, et moo­dus­ta­da opo­sit­sioo­ni üle­kaa­lu­ga toi­miv ko­mis­jon. Kuid kan­di­daa­ti eel­ni­me­ta­tud selts­kon­nast ei esi­ta­tud. Kui saa­bus aeg ko­mis­jo­ni­le lii­get ni­me­ta­da, alus­tas Mait Kröönst­röm sõ­na­võ­tu­ga, kus tea­tas, et nen­del jät­kub „näi­te­mäng rah­va­le” ning lõ­pe­tas oma sõ­na­võ­tu, esi­ta­des kan­di­daa­diks siin­kir­ju­ta­ja. Põh­jen­du­seks tõi ta, et mi­na olin võt­nud vae­vaks kir­ju­ta­da kok­ku­võt­te re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni mit­te­moo­dus­ta­mi­sest Sõ­nu­mi­too­jas­se.

Vii­sa­kalt keel­du­sin kan­di­dee­ri­mast ja sel­gi­ta­sin, et re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­nis peaks ole­ma siis­ki opo­sit­sioo­ni üle­kaal. Kui um­bes pool­teist aas­tat ta­ga­si võit­le­sid va­li­mis­lii­du Üks Kuu­sa­lu Vald esin­da­jad vo­li­ko­gus sel­le eest, et re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­nis oleks opo­sit­sioo­ni üle­kaal, siis nüüd esi­ta­vad nad ko­mis­jo­ni liik­me­teks koa­lit­sioo­ni kan­di­daa­te – ja se­da vaid tsir­ku­se jät­ka­mi­seks. Kas see on tõ­si­ne kat­se saa­vu­ta­da koa­lit­sioo­ni üle­kaa­lu­ga re­vis­jo­ni­ko­mis­jon või liht­salt märk lä­he­ne­va­test va­li­mis­test, jääb selts­kon­na en­da tea­da.

Tei­ne hu­vi­tav mo­ment re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni komp­lek­tee­ri­mi­se juu­res oli ko­mis­jo­ni esi­me­he Mar­gus Soo­mi (va­li­mis­liit Et­te­võt­lik Kuu­sa­lu) sõ­na­võtt. Soom tea­tas, et te­ma on lu­ge­nud sea­dust ja leid­nud, et re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni esi­me­he­na ei la­su tal ko­hus­tust lei­da re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni­le puu­duo­le­vat lii­get. Ta pa­lus vo­li­ko­gul sel­list oo­tust te­ma­le mit­te pan­na. Okei, to­re, aga kes siis sel­le liik­me leid­ma peaks? Kas koa­lit­sioon? Kui val­la­vo­li­ko­gu teis­te ko­mis­jo­ni­de esi­me­hed komp­lek­tee­ri­vad oma ko­mis­jo­nid ise ja leia­vad liik­meid, siis miks ei suu­da re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni esi­mees sa­ma te­ha? Se­da ei põh­jen­da­tud.

Veel­gi häm­mas­ta­vam oli Soo­mi et­te­pa­nek vo­li­ko­gu­le ja vo­li­ko­gu esi­me­he­le suu­ren­da­da ko­mis­jo­ni koos­sei­su kol­melt liik­melt viie­le. Aru­saa­ma­tuks jäi, mil­list prob­lee­mi see la­hen­daks. Prae­gu po­le või­ma­lik lei­da ise­gi üh­te ain­sat opo­sit­sioo­ni­list lii­get, kui­das loo­de­tak­se lei­da ko­gu­ni kaks? Re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni esi­mees Mar­gus Soom ei ol­nud oma et­te­pa­ne­kut kir­ja­li­kult vor­mis­ta­nud, vaid esi­tas sel­le suu­li­selt. Li­saks te­gi ta oma et­te­pa­ne­ku ajal, mil vo­li­ko­gu esi­mees pa­lus sel­gelt esi­ta­da re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni­le liik­meid. Ku­na Soo­mi et­te­pa­nek oli esi­ta­tud täies­ti va­lel ajal, lõ­pe­tas vo­li­ko­gu esi­mees sel­le sõ­na­de­ga: „Ai­täh, Mar­gus, in­fo eest, aga sa ei esi­ta­nud üh­te­gi kan­di­daa­ti.” Näib, et re­vis­jo­ni­ko­mis­jo­ni esi­mees oo­tab nüüd, et kee­gi tei­ne võ­taks te­ma et­te­pa­ne­ku, vor­mis­taks sel­le eel­nõuks ja al­les siis saaks vo­li­ko­gu se­da si­su­li­selt aru­ta­da. Vas­ta­sel ju­hul on liht­salt te­gu soo­ja õhu rin­gia­ja­mi­se­ga.