Tõde peab taas va­lit­se­ma

Fer­nan­do Bel­zun­ce,
aja­kir­ja­nik ja kir­ja­nik

Vää­rin­fo ei ole enam süs­tee­mi tõr­ge – sel­lest on saa­nud süs­tee­mi loo­gi­ka osa.

Te­hi­sa­ru üks meel­di­va­maid kõr­val­mõ­ju­sid – kind­las­ti see­tõt­tu, et see tu­li oo­ta­ma­tult – on see, et lõ­puks on tek­ki­nud po­pu­laar­ne vest­lus­tee­ma, mis köi­dab ini­me­si ise­gi roh­kem kui jalg­pall.

Te­hi­sa­ru on meie ajas­tu suur vers­ta­post. Va­ba­mas vest­lu­ses tun­ne­vad ini­me­sed vai­mus­tust trik­ki­de ja saa­vu­tus­te üle, mi­da või­mal­da­vad sel­li­sed töö­riis­tad na­gu ChatGPT, Clau­de või Ge­mi­ni; tõ­si­se­mais aru­te­lu­des aga jõu­tak­se geo­po­lii­ti­ka, töö­tu­ru üm­ber­kor­ral­dus­te, ener­gia­kü­si­mus­te, ter­vis­hoiu­sek­to­ri muu­tu­mi­se või sõ­ja­pi­da­mi­se tei­sen­du­mi­se­ni.

Siis­ki on sil­ma­tor­kav, kui vä­he mõ­tisk­le­tak­se sel­le to­hu­tu mõ­ju üle, mis te­hi­sin­tel­lek­til on vää­rin­fo le­vi­ku­le. Eri­ti kui ar­ves­ta­da, et see on üks meie aja kõi­ge pa­ki­li­se­maid ja kee­ru­ka­maid proo­vi­ki­vi­sid. As­ja­olu, et sel­lest tee­mast vaa­da­tak­se vest­lus­tes möö­da, on tõe­poo­lest mu­ret­te­ki­tav märk. See on jär­je­kord­ne tões­tus, et tõ­de ei oma enam täht­sust – või vä­he­malt mit­te nii suurt täht­sust kui va­rem. Ja see on pa­ra­dok­saal­sel kom­bel vää­rin­fo en­da tun­nus­joon.

Maail­ma ma­jan­dus­foo­ru­mi üle­maailm­se­te ris­ki­de ra­port (Glo­bal Risks Re­port) pai­gu­tab te­hi­sin­tel­lek­til põ­hi­ne­va vää­rin­fo glo­baal­se sta­biil­su­se kõi­ge tõ­si­se­ma­te lü­hia­ja­lis­te oh­tu­de hul­ka. Põh­just on liht­ne mõis­ta. Te­hi­sin­tel­lekt või­mal­dab luua võlt­si­tud pil­te, vi­deoid, he­li­sal­ves­ti­si ja teks­te sel­li­se kii­ru­se, hin­na ja ma­hu­ga, mis olid veel hil­ju­ti mõel­da­ma­tud. Tu­le­vik – na­gu en­nus­tas mul­le kolm aas­tat ta­ga­si No­be­li ra­hup­ree­mia lau­reaat Ma­ria Res­sa Fi­li­pii­ni­delt – muu­dab vii­mas­te aas­ta­te vää­rin­fo la­vii­ni lap­se­män­guks. Ta näi­tas mul­le rün­na­kuid, mil­le osa­li­seks oli ta sot­siaal­mee­dias saa­nud. Nä­gin te­ma te­le­fo­nis iga­su­gu­seid sol­van­guid ja alan­du­si, seal­hul­gas sek­suaal­se si­su­ga fo­to­mon­taa­že, mil­le au­to­rid olid väi­de­ta­valt ano­nüüm­sed ka­su­ta­jad. Rah­vus­va­he­li­ne aja­kir­ja­ni­ke kes­kus ICFJ hin­das sel­lis­te sõ­nu­mi­te ar­vuks üle poo­le mil­jo­ni.

„On häm­mas­tav mõel­da, et kee­gi ku­lu­tab nii pal­ju ra­ha mi­nu rün­da­mi­seks,” sel­gi­tas Ma­ria Res­sa.

See, mil­leks va­rem ku­lus ae­ga, teh­ni­li­si os­ku­si ja mär­ki­mis­väär­ses ko­gu­ses ra­ha, on nüüd teh­tav mõ­ne mi­nu­ti­ga. Li­saks saab se­da kam­paa­nia isi­ku­pä­ras­ta­mi­se abil ko­han­da­da eri­ne­va­te­le siht­rüh­ma­de­le, nii et sõ­nu­mid on ko­han­da­tud konk­reet­se­te ka­su­ta­ja­rüh­ma­de psüh­ho­loo­gi­li­se, emot­sio­naal­se ja mas­siiv­se and­mea­na­lüü­si abil sa­mu­ti in­di­vi­duaal­se ideo­loo­gi­li­se pro­fii­li­ga.

Va­lein­fo lak­kab ole­mast kä­si­töön­dus­lik ja muu­tub töös­tus­li­kuks. Me ei pea oo­ta­ma tu­le­vi­ku saa­bu­mist, et se­da tões­ta­da. Ole­me ju­ba näi­nud võlts­pil­te, mis saa­vad uu­dis­teks en­ne, kui kee­gi jõuab nen­de pä­ri­to­lu kont­rol­li­da, ma­ni­pu­lee­ri­tud he­li­sal­ves­ti­si, mis le­vi­vad just­kui au­tent­se­te aval­dus­te­na, või si­su, mis on spet­siaal­selt loo­dud konk­reet­se po­lii­ti­li­se emot­sioo­ni toit­mi­seks.

Prob­leem ei seis­ne enam ai­nult tõe ja va­le eris­ta­mi­ses. Eris­ta­da ei saa, kui va­let on või­ma­lik too­ta pal­ju kii­re­mi­ni, kui ühis­kond suu­dab se­da kont­rol­li­da.

Ne­li aas­tat pi­da­sin pik­ki vest­lu­si um­bes 140 aja­kir­ja­ni­ku­ga eri rii­ki­dest, seal­hul­gas Ma­ria Res­sa­ga, et ana­lüü­si­da meie ame­ti muu­tu­mist. In­terv­juud nen­de­ga joo­nis­ta­vad meie elu­kut­sest rönt­gen­ku­va krii­ti­li­sel het­kel: spet­sia­lis­tid jõu­ka­test rii­ki­dest kõr­vu­ti teis­te­ga, kes ris­ki­vad oma elu­ga, et re­por­taa­že te­ha, suur­te väl­jaan­ne­te re­por­te­rid ja ük­si­kud sõl­tu­ma­tud rän­du­rid. Eri­ne­vus­test hoo­li­ma­ta pal­jas­ta­vad nen­de hää­led teh­no­loo­giaet­te­võ­te­te põh­jus­ta­tud ühi­se diag­noo­si – aja­kir­jan­du­se pea­mi­ne üle­san­ne ei ole enam ai­nult toi­mu­va ka­jas­ta­mi­ne, vaid sel­le täht­sus­ta­mi­ne, sest tõ­de kui nii­su­gu­ne enam ei va­lit­se.

Prae­gu­ses olu­kor­ras, kus käib äge võit­lus tä­he­le­pa­nu pä­rast, ei ole mee­dial enam nii suurt rol­li kui mi­ne­vi­kus, kui see ot­sus­tas, mis on as­ja­ko­ha­ne, pak­kus kon­teks­ti, kont­rol­lis fak­te ja ai­tas üles ehi­ta­da ava­lik­ku dis­kus­sioo­ni. Se­da po­sit­sioo­ni on sü­ga­valt muut­nud uued in­ter­ne­tiin­fo tar­bi­mi­se stan­dar­did.

Rah­vus­va­he­li­sed teh­no­loo­gia­et­te­võt­ted on muut­nud si­su le­vi­ta­mi­se reeg­leid ning koos nen­de­ga ka as­ja­ko­ha­su­se ja näh­ta­vu­se va­he­list su­het. See, mis on täh­tis, kon­ku­ree­rib nüüd sa­mas ruu­mis sel­le­ga, mis on nak­kus­li­kult le­viv, sel­gi­tus kon­ku­ree­rib reakt­sioo­ni­ga ja kri­tee­riu­mid al­go­rit­mi­ga.

Plat­vor­mid ei ole loo­dud tõe eris­ta­mi­seks va­lest, vaid tä­he­le­pa­nu ja suht­lu­se mak­si­mee­ri­mi­seks. Ja sel­les ma­hul ja emot­sioo­nil põ­hi­ne­vas kon­ku­rent­sis saa­vad liht­sus­ta­mi­ne ja konf­likt ta­va­li­selt ee­li­se nüan­si, kon­teks­ti ja eba­kind­lu­se ees. Kom­merts­loo­gi­ka­ga loo­dud al­go­rit­mid pre­mee­ri­vad kõi­ge sil­ma­tor­ka­va­mat si­su, ole­ne­ma­ta sel­lest, kas see on va­le, ek­si­tav või taht­li­kult ma­ni­pu­lee­ri­tud. Sel­le tu­le­mu­sel te­kib öko­süs­teem, kus tea­ve kao­tab ti­he­du­se, de­batt po­la­ri­see­rub ja usal­dus kaob. Se­da­võrd, et po­pu­lism po­le enam pel­galt sot­siaal­ne näh­tus, vaid po­lii­ti­li­ne vool, mis lä­bib kõi­ki ot­su­seid, kus­juu­res tea­tud al­go­rit­mi­põ­hi­sed ju­hid on sün­di­nud või pü­si­nud püs­ti ar­va­must­ren­di­de ja nen­de ju­hi­ta­va­te ela­nik­kon­na­rüh­ma­de emot­sio­naal­se­te sei­sun­di­te tõl­gen­da­mi­se kat­las.

Nii­vii­si on va­lein­fo la­ka­nud ole­mast süs­tee­mi ta­lit­lus­häi­re ning sel­lest on saa­nud osa süs­tee­mi loo­gi­kast. See moo­dus­tab ar­hi­tek­tuu­ri, mis on loo­dud ühis­kon­di mõ­ju­ta­ma, se­ga­dus­se aja­ma ja õõ­nes­ta­ma. See ei vas­tan­du tõe­le ot­se­selt, vaid pi­gem lah­jen­dab se­da – mis muu­dab sel­le oht­li­ku­maks ja tõ­hu­sa­maks.

Sel­les kon­teks­tis sei­sab aja­kir­jan­dus sil­mit­si kat­su­mu­se­ga, mis on veel­gi suu­rem kui ma­jan­dus­lik ja teh­no­loo­gi­li­ne üm­ber­ku­jun­da­mi­ne, mil­le­ga ta on aas­taid te­ge­le­nud. Aja­kir­jan­dust oo­tab ees mo­raa­li test. See test seis­neb stan­dar­di­te säi­li­ta­mi­ses kesk­kon­nas, mis su­rub stan­dar­deid al­la; kri­tee­riu­mi­de keh­tes­ta­mi­ses kii­ren­da­mi­se ase­mel; ran­gu­se kaits­mi­ses seal, kus di­gi­taal­se le­vi­ta­mi­se reeg­lid soo­dus­ta­vad vas­tu­pi­dist, ning män­gi­mi­se jät­ka­mist usal­dus­väär­su­se, mit­te tä­he­le­pa­nu pal­lip­lat­sil.

Te­hi­sa­rust võib saa­da era­kord­ne töö­riist aja­kir­jan­du­se pa­ran­da­mi­seks, kui sel­le kesk­mes on kva­li­tee­di, mit­te ai­nult kii­ru­se või ma­hu tõst­mi­ne. Aja­kir­jan­dus­väl­jaan­ne­tes on ju­ba ar­vu­kalt näi­teid and­me­te ekst­ra­po­lee­ri­mi­sest ja häm­mas­ta­vast vi­suaal­sest loo­ju­tus­ta­mi­sest.

Alg­se tea­be han­ki­mi­ses, uu­ri­mi­ses, kri­tee­riu­mi­des, vas­tu­tu­ses, rist­kont­rol­li­mi­ses, tõen­da­mi­ses, kon­teks­ti loo­mi­ses, usal­dus­väär­su­ses, usal­du­ses pei­tub ala­ti väär­tus. Ühis­kond suu­dab üle ela­da eba­kind­lu­se, krii­sid või konf­lik­tid, kuid vae­valt suu­dab ta ta­lu­da tõe ka­du­mist.

*
Fer­nan­do Bel­zun­ce on His­paa­nia mee­dia­kont­ser­ni Vo­cen­to ar­va­mu­so­sa­kon­na juht ja raa­ma­tu „Pe­rio­dis­tas en tiem­pos de os­cu­ri­dad” („Aja­kir­ja­ni­kud pi­me­du­se ajal”) au­tor. Ar­tik­kel il­mus kõi­ge­pealt His­paa­nia väl­jaan­des ABC ja sel­le­ga tä­his­ta­tak­se üle­maailm­set uu­dis­te­päe­va 28. sep­temb­ril.

Teks­ti tõl­ki­nud Lää­ne Elu.