10. novembril ilmus ajalehes Sõnumitooja Anija vallavanema Tiit Tammaru ja järelevalvespetsialisti Valter Jürna kiri „Kehra tänavamüügi alast”, milles on palju eksitavat ja seadustele mitte vastavat.
Kõigepealt küsimus sellest, kas Kehras on turg või mitte? Anija valla elanikele on teada, et Kehras on seni toiminud ja toimib ka praegu turukaubandus. Kaubandustegevuse seadus (§17 lg 1 ja lg 2 ning § 19 lg 4) reguleerib õiguslikult kaubandustegevust kahel viisil – tänavakaubandusena ja turukaubandusena. Tänavakaubanduse alla kuuluvad välilettidel müüdavad kaubad. Toidukaupade ja tööstuskaupade müük toimub turukaubandusena eraldi piiratud müügikohtades, antud juhul müügikioskites. Lähtudes kehtivatest sanitaarnormidest ei olegi kiiresti riknevaid toidukaupu võimalik müüa välilettidel. Sellest seadusest lähtudes on tegemist ostjate ja müüjate vahelise tegevuse asukohaga – turuga.
Kehra linnavalitsuse omal ajal väljastatud paigaldusload ei olnud ajutised, mis on dokumentaalselt tõestatud.
Probleemid Kehra turuplatsil töötavate ettevõtjate ja Anija vallavalitsuse vahel said alguse 2010. aasta alguses. Anija vallavalitsus oma kirjas maa-ametile, taotledes nimetatud maad munitsipaalomandisse (mida õnneks ei ole siiani rahuldatud), näitas seda ala tühja platsina. Ka selle kohta on dokument olemas.
Siis oli vaja kõiki ebaseaduslikke jõuvõtteid kasutades hakata tegutsema selle nimel, et müügikioskitest vabaneda. Kõigepealt võeti vallavalitsuse istungil vastu otsus nõuda kioskite registreerimist kodustele aadressidele, millele loogiliseks jätkuks oleks olnud nõue kioskite kõrvaldamisest Kehrast. Mitu ettevõtjat pöördus vallamaja ametniku poole oma registreeringute õigsuse kinnitamiseks ja neid taotlusi ei võetud vastu, oodates 15. aprilli saabumist, et saaks tegevuse peatada. Ettevõtjatel ei jäänud muud võimalust, kui registreeringud kinnitada interneti teel, milleks alates aastast 2010 on seaduslik õigus.
Kirjas väidetakse, et kauplemisload kaotasid kehtivuse 15. aprillist 2005. Tegelikult asendusid kauplemisload majandustegevuse registri registreeringutega.
Anija vallavalitsus on kandnud kõikide tegutsevate kioskite registreeringud 2005. aastal majandustegevuse registrisse tähtajatu tegutsemisajaga ning aadressiga Kose mnt 9. Järelikult tegutsevad kõik ettevõtjad Kehra turuplatsil seaduslikul alusel. Aadressi ei saa ettevõtja määrata, see on kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Nüüd leitakse, et oleks õigus registreeringud kustutada, kuna aadress on vale – mille on vallavalitsus ise määranud ja selle eest peaksid vastutama ettevõtjad. Milline on aga sel juhul vallavalitsuse vastutus, kui ettevõtjate taotluste alusel aastatel 2006-2009 on kinnitatud kõik registreeringud nimetatud aadressiga Kose mnt 9? Tollel perioodil ei olnud ettevõtjad teadlikud, et see aadress võib olla mitteõige ega tekkinud ka probleeme.
Kirjas väidetakse, et valla järelevalveametnik on kõigi kioskipidajatega isiklikult vestelnud, et aadress pole õige ja juriidiliselt tuleb kauplemine korda teha.
Kuid vallaametnikult ei ole siiani pakutud juriidiliselt õiget lahendust. Kui nõue registreerida kodustele aadressidele ei õnnestunud, siis tuldi välja uue ideega teha registreering aadressita, mis samuti ei vasta seadustele. Tunnustatud kioskid kui kauplused peavad omama igasuguste liitumis- ja tarnelepingute jaoks aadressi.
Õige lahenduse annab Vabariigi Valitsuse määrus „Aadressiandmete süsteem” 20.12.2007 nr 251. Selle järgi on praegu aadressi objektideks tunnustatud müügikioskid ja kauplused, millele on antud aadress ja mis ei saa oma asukohta muuta. Aadressile kohanime määrab kohalik omavalitsus. Maaüksusel võib paikneda mitu objekti. Aadressid tuleks määrata näiteks Kose mnt 9/1, Kose mnt 9/2 jne. Vabariigi Valitsuse määruses on ka sellised näited sees. Järelikult tuleb aadresside korrastamiseks muuta Kose maantee numeratsiooni, mitte kioskite asukohta.
Kui Anija valla ametnikud kutsuvad turukaubanduse korraldajaid tänavakaupmeestena konstruktiivsetele läbirääkimistele, siis tähendab see kohaliku omavalitsuse tegutsemist avaliku huvi vastaselt. Siit on näha soovi toimiva turukaubanduse, sealhulgas kauplustena defineeritavate kioskite, likvideerimist ning üleminekut vähemefektiivsele tänavakaubandusele.
Oma kirjades väljendab vallavalitsus küll arvamust, et turukaubandus ja kioskid tuleks säilitada, kuid tegutseb vastupidiselt. Peaaegu kogu aasta on hoitud turuplatsi ettevõtjaid pinge all ja igasuguste meetoditega ässitatud rahvast üles nende vastu. Seda eesmärki teenib ka vallaametnike viimane kiri. Inimeste taluvusel on lõppude lõpuks piirid!
26. oktoobrist kuni 8. novembrini 2010 aastal on saadetud Anija vallavalitsusele avaldused turukaubanduse säilimise toetuseks praegusel kujul olemasolevates müügikioskites ja praeguses asukohas, oma allkirja on andnud üle 600 Anija valla elaniku.
Ettevõtjate pöördumine vallavalitsuse poole on: palun jätke meid ükskord rahule! Tahame rahulikult tööd teha.
Meie vallas on ka teisi valusaid probleeme, kus vallavalitsus ei arvesta suure hulga elanike ettepanekutega. Ettevõtjad loodavad ka Anija vallavolikogule õiglase hinnangu andmiseks vallavalitsuse eesotsas olevate isikute tegevuse seaduslikkuse küsimuses.
Toimetuselt. Vastavalt ajakirjanduseetika koodeksile peab toimetus pakkuma kommentaari võimalust samas numbris, kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi. Seetõttu palusime kommentaari Anija vallavalitsuselt samasse lehte. Avaldame kokkuvõtte vallavalitsuselt saadud seisukohtadest.
