Käesolevaga vastan täiendavalt Teie 21.11.2018 esitatud selgitustaotlusele seoses Kolga staadioniga.
Nii nagu Teie pöördumises meedia ja volikogu poole ning etteheidetes kaasamisele ja asjaajamisele mainisite, tegite seda viimases hädas. Nii on ka minu vastus sellel teemal sõnavõtjatele koostatud viimases hädas alles pärast seda, kui paljud kodanikud, kes pole tahtnud või viitsinud teemasse süveneda, tahavad innukalt neid protsesse kommenteerida, vigu leida ja kritiseerida.
Kuna olin ise selle kaasamise ja töögrupi moodustamise autor, jääb minule küll arusaamatuks nendele probleemidele ja küsimustele vastuste otsimine meedia vahendusel, sest töögrupis olnud liikmed, kes meedias sõna võtavad, oleks võinud otse minu kui sama töögrupi liikme poole pöörduda ja otse küsida. Seda nad aga kahjuks teinud pole. Kui ma soovisin nüüd läinud nädalatel töögrupi liikmed lõpetuseks kokku kutsuda, et korra veel need asjad üle rääkida ja vastata ka meedia kaudu esitatud küsimustele ja süüdistustele, teatasid needsamad töögrupi liikmed, kes vastuseid nõuavad, et neil ei ole selleks aega.
Tegelikult enamikule tõstatatud küsimustest ja etteheidetest kaasamise puudumisele annab vastuse endise abivallavanema Tõnu Ammussaare koostatud ülevaade selle spordiväljaku asjaajamisega seonduvast ajalises järjekorras, mille lisan oma vastuse juurde muutmata kujul (Lisa 2).
Aus vastus on see, et Kolga staadioni protsessi üritatakse ära kasutada vallas „räpaseks“ muutunud poliitilises võitluses, mida tõendab ka fakt, et Sõnumitooja esimeses artiklis kommenteerib antud teemat ja palub kõigi nimel vabandust Margus Soom, kes ise viibis ainult ühel hoolekogu koosolekul ega olnud osaline antud protsessides.
Töögruppi moodustama ajendas mind asjaolu, et eelmine vallavalitsus ja volikogu koosseis olid planeerinud Kolga spordiväljaku korrastamiseks 100 000 eurot ilma projekti ja nägemuseta, mida selle raha eest teha plaanitakse. Oli ainult selge soov kuulutada välja hange ilma projekti ja visioonita, mida tegelikult hankida soovitakse. Ma loodan, et isik, kes selle summa eelarvesse planeeris, vähemalt teadis, mida selle summa eest teha plaanitakse. Aga ka mina kui eelmise volikogu liige, nägin sellel koosolekul esimest korda Tõnu Ammussaare esitatud joonist, mis oli valminud 2016. aastal projektiraha taotlemiseks ja millele saadi eitav vastus. Kõigile töögrupi liikmetele oli selge, et 100 000 euroga me sellist unistust realiseerida ei suuda.
Minule teadaolevalt ei olnud kaasatud selle raha planeerimisel eelarvesse kogukonda ega hoolekogu ja kumbki ei tundnud ka seni huvi, mida vald selle raha eest teha plaanib. Nii palju siis kaasamisest ja arvestamisest eelmisel valitsemisperioodil, mille „vilju“ saavad nüüd maitsta need, kes üritavad seda teha ja peavad meedia ning sotsiaalmeedia vahendusel lugema, kuidas nad kõike valesti teevad või tegemata jätavad.
Kordan veel kord üle töögrupis minu poolt teistele liikmetele öeldu, mis seavad selged piirid või raamid sellele projekti realiseerimisele, kuna tegemist on omavalitsuse rahaga:
• vallavalitsus saab tegevuste ja hanke ettevalmistuse juures arvestada 100 000 euroga, mis on eelarves selleks olemas ning kui soovitakse midagi enamat, tuleb spordiplatsile leida täiendavaid funktsioone selle kasutamiseks ka väljaspool kooliaega. Need oleksid ka lisaraha leidmisel põhjenduseks, sest senine kooli ja hoolekogu põhjendus renoveerimiseks, et õppekava pole võimalik muidu täita, ei ole korrektne ja piisav argument suuremate summade eraldamiseks.
• Kui soovitakse projektiga edasi minna mahus, mis ületab 200 000 euro piiri, ei ole võimalik seda projekti käivitada tänavu, projekt tuleb jagada etappideks või alustada sellega järgmisel aastal. Kuna lisaraha eraldamine üle 100 000 euro nõuab volikogul kahte lugemist ehk kahte kuud, ei jõuaks hankesse minna. Mis omakorda tähendaks, et selle projektiga peaks tegelema hakkama otsast peale alates rahade planeerimisest järgmise aasta eelarvesse ja sellele katteallikate leidmiseks. See omakorda tähendaks konkureerimist teiste valdkondadega, sest kõigis valdkondades on ju vallas raha piiratud ja vallavanem ega mina saa garanteerida, et kõik sujub nii, nagu töögrupis otsustame.
• Nii suuremate summade leidmine kui ka laenu võtmine erinevate objektide tarbeks eeldavad selle objekti lisamist nii valla eelarvestrateegiasse kui ka arengukavasse, mida pole senised vallavalitsejad vajalikuks pidanud. See on aga vähemalt paari-kolme kuu pikkune protsess ja mille positiivset tulemust saavad lubada 10 volikogu liiget ühiselt, mitte keegi üksikult.
Pärast hanketulemuste ning tegelike hindade selgumist ja ehitajatega läbirääkimist hinna saamiseks alla 200 000 euro, et oleks üldse võimalik seda projekti käivitada 2018. aastal, ning pärast volikogu 2. oktoobri 2018 otsust täiendava 99 000 eraldamiseks antud projektile, oli vallavalitsusel kaks võimalust: kas alustada projekti esimese etapiga käesoleval aastal ja minna ehitajaga lepingusse või kuulutada hange nurjunuks ja hakata sellega tegelema järgmisel aastal otsast peale.
Selleks sai kokku kutsutud 3. oktoobriks vallamajja kooli juhtkond, töögrupp ja hoolekogu, et ühiselt otsustada, kumba teed edasi minna. Nii töögrupi kui hoolekogu ühine soov oli, et ehitajaga võiks lepingu sõlmida ning ehitusega alustada 2018. aastal. Ainsa probleemina jäi üles tartaankattega kahe rajaga ringi puudumine esimese etapi ehitustöödes, selle realiseerimiseks esimeses etapis küsisid ka kohalolijad esindajad luba vallavanemalt omal initsiatiivil raha leidmisel see teostada esimeses etapis. Sellise lahendusega olid nii vallavanem kui ka kõik kohalolijad nõus ja minu arusaamist mööda oli spordiplatsi renoveerimise asjadele positiivne lahendus leitud ning tööd võisid alata.
Kahjuks ma eksisin, sest siis alles läks süüdistamiseks, poriloopimiseks ja üksteise võidu kirjutamiseks nii meedias kui sotsiaalmeedias. Kõige kummalisemaks väiteks nende kõikide kirjatükkide juures on kindlasti see, et hoolekogu esimehe väitel olid nad ähvarduste survel sunnitud 3. oktoobri koosolekul nõustuma projekti esimese etapi käivitamisega 2018. aastal, sest vastasel korral ei tehta üldse midagi. See on lihtsalt pahatahtlik laim ja näide sellest, kuidas kas ei saada üldse asjadest aru või ei taheta aru saada, kuid teise variandi puhul oleks loogiline ju küsida kohe ja otse, kui midagi selgusetuks jäi.
Paraku tehakse seda aga tagantjärele kirja teel koos volikogu päevakorda lülitamise nõudmisega ilma enda väiteid kinnitavate faktide ja materjali lisamiseta, mis oleksid vajalikud kõigile volinikele, et ennast teemaga kurssi viia.
Kuna selgitasin eelpool antud protsessi lahti ja lisan kirjale ka endise abivallavanema Tõnu Ammussaare koostatud ülevaate tegevustest ja volikogu on arutanud seda teemat 2. oktoobril volikogu istungil ning eraldanud lisaraha antud projekti realiseerimiseks, volitades seda teostama vallavalitsust, siis ei näe hetkel vajadust seda uuesti arutada enne esimese etapi lõppu.
Küll aga vastan meeleldi teie küsimustele:
1. Vallavalitsus on omalt poolt loonud võimalused MTÜ-l Kolga Sport jooksuringi väljaehitamiseks ja selleks raha kogumiseks. Nimelt on vallavalitsus andnud nõusoleku, et staadioni projektimuudatuse eest tasub Kolga Kool, vallavalitsus on andnud välja ehitusloa, milles kajastub ka MTÜ soovitud jooksuring ning 28.11.2018 vallavalitsuse istungil tegi vallavalitsus ka protokollilise otsustuse, milles nõustub Kolga staadionile jooksuringi rajamisega MTÜ Kolga Sport poolt. Vallavanema puhkuse ajaks oli talle määratud asendaja, aga vallavanem ega tema asendaja ei saa üksi anda välja nõusolekuid või garantiikirju, selle peab otsustama vallavalitsus kollektiivselt. Vallavalitsus nii ka toimis.
2. Vallavanem saab anda küll soovitusi, sealhulgas soovituse sõlmida MTÜ-l Kolga Sport leping staadioni ehitajaga, kes teostab kogu staadioni ehitustöid. Ehitaja esindaja ei näinud sellise lepingu sõlmimiseks mingeid takistusi. Vallavanema kinnitusel ei ole ta soovitanud lepingut sõlmida kooliga.
3. Staadioni projekti arutelust pole töögruppi kordagi välja lõigatud, aga kui peetakse silmas otsuste langetamist projekti osas ja hanke läbiviimist, siis seda saab teha ainult vallavalitsus, kes ka vastutab selle eest, et peale hanget oleks võimalik seda projekti realiseerida eelarves olevate summade piires. Arvestades sealjuures nii töögrupi kui erinevate kogukondade ja ekspertide arvamusega.
4. Töögrupi poolt tulnud ettepanekutega arvestati nii palju kui võimalik volikogu poolt eraldatud eelarve vahendite piires. Küll aga polnud võimalik arvestada kõikide ettepanekutega, sest 100 000 seadis omad piirid.
5. Vastus sisaldub eelmise küsimuse vastuses.
6. Antud küsimusele saab vastuse Tõnu Ammussaare koostatud infopunkti lugedes (Lisa 2).
7. Kuna vallavalitsus vastutab kogu selle protsessi eest, siis on ka loogiline, et nemad ekspertidelt arvamust küsisid. See aga ei tähenda, et staadioni töögrupil keegi keelas oma eksperte kaasata.
8. Jääb arusaamatuks, millistest vastuväidetest jutt käib, sest teie vastuväiteid nii kuulati kui ka nendele vastati minu juuresolekul. Ebastandardse tartaankattega jooksuringi väide vallavanema poolt põhineb ilmselt asjaolul, et standardseks loetakse kergejõustiku harrastajate poolt jooksuringi, mille pikkus on 400 meetrit, mida Kolga väljaku ring ei ole. Vallavanema varasemat väidet nõuetele vastavuse kohta mina kuulnud ei ole. Samuti pean vajalikuks lisada, et kehalise kasvatuse aine õppekava ei näe ette jooksuringi olemasolu, eriti väiksema kui 400meetrise ringi olemasolu (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/2201/8008/Lisa_8.pdf# ).
Lisaks paneb mind imestama väide, et pärast 05.07.2018 koosolekut valitses vallavalitsuse ja huvirühmade vahelises suhtluses suur vaikus. Lisas 3 olevast kirjavahetusest nähtub, et 17.07.2018 on kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja vallavanem pidanud kirjavahetust, milles õpetaja teeb ettepaneku kuulitõukering teistpidi keerata.
9. Sellises mahus projekti tellimise põhjendused on kirjas minu eelnevas tekstis ja ei hakkaks neid ümber kirjutama, vaid lisaks lühidalt, et selleks eraldatud raha kogus seadis piirid antud projektile. Väide, et kool küsis, kas tasub vald või peab projekti muudatuse tasuma kool ise oma vahenditest, on vale. Kool küsis vallalt, et kas vald on nõus, kui kool tasub oma vahenditest antud projekti muudatuse ja vald nõustus sellega.
10. Selgitused jooksuringi väljajäämise kohta ehituse esimesest etapist leiate samuti minu eelnevast jutust ja on seotud eelkõige projekti esimeseks etapiks eraldatud rahadega.
11. Kui keegi on tegelenud valeinfo levitamisega või laimamisega, siis soovitan selles küsimuses pöörduda õiguskaitseorganite poole, kes peaksid sellele hinnangu andma.
Kooli hoolekogu ja staadioni töörühma loodud MTÜ peaksid edasi talitama nii, nagu me 3.10.18 vallamajas kokku leppisime. Vaja oleks ainult omavahel rohkem otse suhtlemist, mitte meedia või sotsiaalmeedia vahendusel. Samuti oleks viisakas ja vajalik informeerida teisi töögrupi, hoolekogu kui MTÜ liikmeid, kui soovitakse seda teemat meedia vahedusel arvustada.
Loodan, et suutsin seekord piisavalt põhjalikult ning arusaadavalt kõigile osapooltele selgitada esimese suurema kaasamisega avaliku objekti renoveerimise protsessi. Sellest saavad nüüd kõik osapooled teha omad järeldused kui õnnestunud see oli ja mida tuleks järgnevate kaasamiste puhul teha teisiti. Üks detail, millega aga kõik osapooled edaspidi arvestama peaksid, on see, et kõikide ettepanekutega ei ole nendes protsessides kunagi võimalik arvestada, sest nii palju raha vallal investeeringuteks lihtsalt pole ja alati tuleb otsustajatel ning vastutajatel teha otsuseid, mis osadele ei meeldi.
Lisad:
1. Ühistegevuse komisjoni 03.07.2018 koosoleku protokoll;
2. Vallavalitsuse 11.07.2018 istungi infopunkti nr 44 materjal.
3. 17.07.2018 kirjavahetus.
Lugupidamisega
Mait Kröönström,
Kuusalu vallavolikogu esimees
Saadetud Kolga kooli hoolekogule ja Kuusalu vallavolikogu liikmetele 10. detsembril 2018.