Isamaalisusest ja vastutusest

434
ARVI KAROTAM, Anija vallavanem
ARVI KAROTAM,
Anija vallavanem

Praegusel kaunil jõulueelsel ajal mõtleme tagasi tehtule ja elatud elule. Tänutundega meenutame neid inimesi, kes on meile andnud väärtusi, mida endas kanname ja anname edasi tulevastele põlvedele.

Sain oma esimest jõulukuuske ehtida rohkem kui viiskümmend aastat tagasi maal tädi juures ega osanud siis unistadagi, et kunagi saame jõule tähistada vabas Eestis. Meenub, et talus pandi kell pool kuus õhtul kõik tööd seisma ja tagakambris pidi olema vaikus, sest tädimees kuulas Ameerika Hääle eestikeelseid uudiseid. Seal kuulsin esimest korda Eesti hümni ja üleskutset heisata vabariigi aastapäeval sinimustvalge riigilipp. Nagu hiljem selgus, oli laka peal peidus ka esimese vabariigiaegne lipp.

Lapsepõlves saadud väärtused, emotsioonid ja harjumused saadavad meid kogu elu. Ka okupatsiooniajal püüdis enamus meist leida oma väljundi, kuidas oma väikese rahva keelt, kultuuri ja traditsioone ja ning isamaalisi tundeid väljendada. Minu jaoks on see olnud meeskoorilaul – harrastus, mis on kestnud 47 aastat. Just Eesti Meestelaulu Seltsi, mida kaheksa aastat juhtisin, eestvedamisel algatati ja taastati mitmed isamaalised traditsioonid – pidulik lipuheiskamise Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi aastapäeval, emadepäeva tähistamine, laulupeotule toomine läbi Eestimaa külade Tartust Tallinna ja Tartu rahulepingu aastapäeva tähistamine koos Eesti kaitseväega. Need on traditsioonid, mille hoidmisele seltsi auliikmena tahan ka tulevikus kaasa aidata.

Pika Hermanni torni ja seal lehviva riigilipuga on mul eriline suhe. Üheksakümnendate alguses valisime turismifirma logoks Pika Hermani torni koos seal lehviva riigilipuga. Aastaid hiljem, enne 2009. aasta laulupidu, pöördus Eesti Meestelaulu Selts 27 tuntud kultuuri- ja haridusjuhi toel riigikogu poole ettepanekuga asendada senine lipulangetamise meloodia meie laulupeo hümni „Mu isamaa on minu arm“ signatuuriga. Kohtumisel riigikogus ütles meie hulgast lahkunud maestro Eri Klas, et kui teie, kes te olete valitud rahva esindajateks, seda otsust ei tee, siis mina küsin selle otsuse laulupeol rahva käest. Õnneks jätkus Toompeal riigimehelikkust see otsus ära teha. Kõigi eelpool nimetatud tegevustega kaasnes vastutus oma rahva ees, samas järgides oma isamaalisi aateid ja eetilisi tõekspidamisi.

Möödunud aastal algatasime Anija vallas Vabadussõja Kehra lahingu mälestussamba taastamise Lahinguväljal. Võtsin kodanikuvastutuse olla selle eestvedaja. Nüüd on sammas valmis ja ootab avamist. Tuhat tänu kõigile annetajatele ja toetajatele! Teie nimed saavad jäädvustatud samba kõrvale paigaldatavale tänutahvlile. Tänu suurepärasele koostööle EV 100 korraldustoimkonna, Eesti Sõjamuuseumi, Kaitseliidu ja MTÜga Kehra Raudteejaam saavad Vabadussõja sündmused Anija vallas 100 aastat hiljem väärikalt tähistatud. Need sündmused toovad meie ajaloo tähtsündmused tänasele põlvkonnale oluliselt lähemale.

Lõpetuseks pöördun kõigi meie piirkonna elanike poole. Vallad ehitavad ja arenevad siis, kui eelarvesse laekub maksutulu. See tähendab, et ka igal elanikul on võimalus toetada oma koduvalla arengut. Minu jõulusoov on, et kõik inimesed registreeriksid enne veel enne 31. detsembrit elanikuks sinna, kus reaalselt elavad ja teenuseid tarbivad. Näiteks Anijas tooksid 50 uut kodanikku eelarvesse tulu, millega saaksime uuendada lasteaedade mänguväljakud või kunstidekooli fassaadi.