
Kuusalu vallavanem TERJE KAANVELT, kui keeruline oli seekord valla eelarve koostamine?
„Alati on mingil moel olnud keeruline vallaeelarvet kokku panna ja paraku pole vallarahaga seisud aastatega paremaks läinud. Pidime tõsiselt mõtlema, et vajalikud valdkonnad ja tegevused oleksid eelarvega kaetud – valla kohustused saaksid täidetud vallakodanike, allasutuste ja töötajate ees.
Alustasime eelarve koostamisega sügisel, palusime allasutustel leida kokkuhoiukohti, ka töötasude arvestused üle vaadata. Arvestasime õpetajate töötasu osas riigi tänavuse alammääraga 1803 eurot kuus. Kui streigi tulemusel otsustab riik alammäära tõsta, siis on omaette küsimus, millega katta lasteaiaõpetajate töötasu. See on seotud üldhariduskoolide pedagoogide töötasu alammääraga, kuid raha tuleb valdavalt vallaeelarvest. Samas pole alammäära suurendamist seni riiklikult otsustatud ning Kuusalu valla koalitsioon ei pidanud õigeks oodata, vaid vallaeelarve jaanuaris vastu võtta.“
Opositsioon juhtis volikogu istungil tähelepanu, et tulumaksu laekumist on kavandatud tänavu 10,68 protsenti ja küsiti, kas see on realistlik.
„Pearaamatupidaja vastas, et selline oli rahandusministeeriumist meile antud prognoos ja võtsime tulude osas aluseks. Võib tunduda ülemäära optimistlik, aga riik on käesoleval aastal muutnud laekuva tulumaksu arvestust. Vallaeelarvesse hakkab laekuma pensionide tulumaks ja pensioniealiste osakaal on vallas päris suur.
Veel pole täpselt selge, kuidas rakendub tulumaksu arvestuse uus süsteem, millega soovitakse üle Eesti kõiki omavalitsusi võrdselt kohelda ja osa tulust ümber jagada.“
Maamaksu summa on eelarves mullusest veidi väiksem, kuidas seda arvestasite?
„Maamaksu arvestamisel muutis riik metoodikat, enam ei saa seda eelmistega võrrelda. Planeerisime eelarvesse maamaksust laekuva summa, mida regionaal- ja põllumajandusministeerium meile prognoosis. Arvestus näitas, et see peaks olema 10 000 võrra väiksem – eelmisel aastal laekus 350 000 eurot, tänavu võiks olla 340 000 eurot. Kaevandamistasu kavandasime sama, mis oli 2023. aastal – 385 000 eurot.“
Investeeringuid on eelarves välja toodud mõnele objektile, väiksemaid investeeringuid märgitud pole.
„Eelarvesse on planeeritud Kuusalu keskkooli rekonstrueerimiseks summa selles mahus, mis seekord on võimalik – ligi miljon eurot. Kui vallavalitsuse esitatud projektitaotlus on edukas ja saame koolimaja jaoks riigilt toetust, siis on vallal oma raha selle jaoks eelarves olemas. See on meie võimekus panustada keskkooli rekonstrueerimisse 2024. aastal.
Üldplaneeringu jaoks on eelarves 35 000 eurot, Kolga kooli ehitustehniliseks ekspertiisiks 15 000 eurot. Valla teedele on 185 000 eurot. Valla uues arengukavas on vallateede investeeringukava. Missugustesse vallateedesse ja mis mahus tänavu investeeritakse, määratakse täpsemalt lisaeelarvega, kui on selgem, milliseks eelarvesse laekumine kujuneb.
Laenumakseteks ja intressideks kulub kokku 915 000 eurot. Hajaasustuse programmi suuname taas 30 000 eurot, nagu oli ka eelmisel aastal, riik lisab 20 000 eurot. Esmakordselt oleme kavandanud summa kaasava eelarve jaoks.“
Mis on kaasav eelarve?
„Varem pole seda Kuusalu vallas olnud. Tänavu saame jagada 10 000 eurot ja peatselt kuulutame välja konkursi. Kõik saavad esitada ettepanekuid, et milliseid väiksemaid objekte võiks rajada, näiteks mänguväljakuid, palliplatse. Ettepanekud pannakse avalikule rahvahääletusele ja rohkem toetust saanud objekte rahastatakse kavandatud summa ulatuses.“
Kuidas on palkadega, kas plaanite valla töötajate töötasu tõsta?
„Töötasu ei ole kavas valla palgal olevatel töötajatel tõsta. Kui eelarvet vaadata, siis on käesolevaks aastaks plaanitud palgasumma küll suurem, kui oli eelmisel aastal, aga vahe tuleb sellest, et palgatõus oli 2023. aasta 1. aprillis, nüüd on lisatud aasta kolme esimese kuu summad.“
Volikogu kinnitas lasteaiaõpetajate uued palgamäärad, aga huvihariduse õpetajate palgamäära ei muudetud?
„Kuusalu Kunstide Kooli õpetajate töötasu oleme tõstnud õppeaasta alguses, kui selleks on võimekust. Me ei ole oma huvikooli töötajaid unustanud ja soovime ka seekord nende palgamäära suurendada.“
Üks uus ja suur kulu omavalitsustele on hooldereform. Kui palju Kuusalu valla eelarvest kulub üldhooldekodude eest tasumiseks?
„Eelmisel aastal eraldas riik 190 255 eurot, lisasime vallaeelarvest 155 000 eurot. Käesoleva aasta vallaeelarves on katteallikaks kavandatud tulumaksu laekumine riiklikelt pensionidelt, eelarvesse on planeeritud 500 000 eurot.
Üldhooldekodu teenus on väga vajalik, arvestades elanikkonna pidevat vananemist. Peredele on oluline kergendus, kui omavalitsus maksab hooldekodu kohatasust pool või rohkem. Tean oma eelmise töökogemuse tõttu üldhooldekodu juhina, kuidas pered neid summasid on püüdnud kokku saada ja kui keeruline see osadele on olnud.
Hooldusreform oli hädavajalik ja hea, et see on saanud teoks. Kuusalu vald on võtnud suure vastutuse abivajajate eest, tasume hoolduskuludest 650 eurot kuni 750 eurot kuus olenevalt eaka hooldusvajadusest. Mõnigi suur omavalitsus toetab väiksema osalusega.“
Kuhu Teie hinnangul oleks Kuusalu vallas kindlasti veel vaja raha suunata, kui oleks võimalik?
„Neid kohti on palju. Uuendame ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Selles fikseeritavate probleemide lahendamiseks oleks vaja raha, aga kahjuks ei saa väiksemad vee-ettevõtjad enam riigilt investeeringutoetust.
Vallateed võiks olla märkimisväärselt paremas korras. Valla suuremates keskustes võiksid lastele olla uued mänguväljakud, mis paraku on väga kallid. Sporditaristu võiks olla veel parem, et rahval oleks rohkem ägedaid vaba aja veetmise võimalusi. Kolga kool ja lasteaed vajavad remondiraha, samuti Vihasoo lasteaed-algkool. Kuusalu rahvamaja parkimisvõimalusi tuleks laiendada. Paljudesse kohtadesse soovitakse kergliiklusteid.
Minu unistus on, et Kuusalus oleks kaasaegne raamatukogu. Selles suunas oleme mõelnud, ideed liiguvad ja soov on taotleda projektiraha, et kunstide kooli hoone laiendada Kuusalu huvikeskuseks, kus on ruumid ka raamatukogule ja noortekeskusele.
Samas peab silmas pidama, soovide täitmisel tuleb olla tark – kui investeerid uude objekti, peab see leidma võimalikult laia kasutust.“




