Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirja leiab täispikkuses valla kodulehelt www.kuusalu.ee > keskkond, teed > jäätmemajandus > valdkonna üldinfo.
Jäätmevaldaja kohustused jäätmete käitlusel
Jäätmete käitlust kinnisasjal ja hoonestusõiguse alal korraldab selle omanik, täites jäätmevaldaja ülesandeid. Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetekohaselt;
2) andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle teenust osutavale jäätmevedajale;
3) vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada antud jäätmete kogust ja ohtlikkust;
4) korraldama jäätmete üleandmise asjakohast luba omavale jäätmekäitlejale;
5) tagama piisavas koguses eeskirja nõuete kohaste kogumimahutite olemasolu jäätmete liigiti kogumiseks, hoidma kogumismahuteid tervena ja puhtana, kui jäätmekäitluslepingus ei ole kokku lepitud teisiti;
6) tagama kogumismahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ja kahjurite tekke ning leviku;
7) rakendama meetmeid jäätmetest tekkivate häiringute vältimiseks ja vähendamiseks.
Kogumismahuti või kogumismahuti hoiukoha, jäätmemaja või aiavärava lukustamise korral peab jäätmevaldaja tagama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu kogumismahutile.
Aladel, kus nõuetekohaste ja ohutust tagaval viisil jäätmemahutite paigutamiseks elamu kinnistule ei ole piisavalt ruumi, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omaniku kirjalikul loal. Sel juhul tagab kogumismahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu mahuti omanik või valdaja.
Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.
Jäätmete kogumine
Jäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas.
Tekkekohal tuleb koguda jäätmeid liigiti. Tekkekohal tuleb liigiti koguda:
1) paber ja kartong; 2) plastid; 3) metallid; 4) klaas; 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed; 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed; 8) paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid; 9) puit; 10) tekstiil; 11) suurjäätmed; 12) probleemtoodete jäätmed; 13) ravimijäätmed; 14) liigiti kogumisest üle jäävad segaolmejäätmed.
Liigiti kogutud jäätmed tuleb ära anda vastavalt eeskirjas sätestatud eri liiki jäätmete käitlemise nõuetele ja viisile kas korraldatud jäätmeveo raames, viies ise avalikesse kogumispunktidesse, jäätmejaama, andes jäätmed üle kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmete kogumisringidele, andes jäätmed üle taaskasutusorganisatsioonidele või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või kompostides biolagunevaid jäätmeid.
Elamutes tekkivate korraldatud jäätmeveo korras kogutavate jäätmete üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigus taotleda vallavalitsuselt ühise jäätmemahuti kasutamist. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada kogumiskotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdajaga. Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise lepingu ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ning ühismahuti kasutaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.
Kogumismahutisse on keelatud panna jäätmeid, mis ei vasta iga konkreetse kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi tunnustele, sh:
1) ohtlikke jäätmeid; 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30°C) tuhka; 3) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 4) suurjäätmeid; 5) probleemtooteid või nendest tekkinud jäätmeid; 6) kogumiskaevude, sealhulgas käimlate setteid; 7) nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 8) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 9) radioaktiivseid jäätmeid; 10) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist.
Lõhnahäiringuid tekitavad ja kergesti määrivad jäätmed tuleb paigutada õhukindlasse kotti ja seejärel kogumisvahendisse.
Kogumisvahenditesse paigutatud jäätmete nõuetekohasuse esmast kontrolli teostab korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedaja. Jäätmevaldaja tegevus mittenõuetekohasel jäätmete liigiti kogumisel on sanktsioneeritav vastavalt eeskirja ja jäätmeveolepingu tingimustele.
Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumine
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätmejaama, viia jäätmekäitluskohta, jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule või uue toote ostmise korral anda üle kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega. Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.
(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätmejaama, avalikesse patareide kogumiskastidesse, kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega, viia jäätmekäitluskohta või anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(4) Vanarehvid tuleb üle anda jäätmejaama, viia jäätmekäitluskohta, anda üle jäätmeluba omavale isikule või uue rehvi ostmise korral anda üle rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse § 23 mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseadusega, vanametalli kogumispunkti või vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon Vallavalitsusega. Patareide avalike kogumiskastide asukohad, nõuded kogumiskastile ja paigaldamise tingimused kooskõlastatakse vallavalitsusega.
Biolagunevate jäätmete kompostimine
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse või muusse sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohta.
(2) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kõigile kehtestatud nõuetele vastav kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
(3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.
(4) Tiheasustusaladel väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
(5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri ja ehitisest 4 meetri kaugusel, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.
(6) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada.
Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded
(1) Kogumismahuti peab olema ilmastikukindel, komplektne ja vigastusteta, tagamaks ohutuse keskkonnale, jäätmete üleandjale, jäätmete veoks vastuvõtjale ja tema veotehnikale. Mahutite mahutavus peab olema vastavuses konkreetse jäätmeliigi tegeliku jäätmetekkega, jäätmete kaaluga ja veosagedusega.
(2) Kogumismahutina võib kasutada:
1) suletavaid käsitsi teisaldatavaid (ratastel) 80- kuni 1100-liitriseid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;
2) muid (1100, 1500, 2500, 4500 liitrit) suletavaid plastist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga;
3) kuni 150liitriseid kogumiskotte;
4) süvakogumismahuteid, mis vastavad asjakohastele standardile ja mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
5) presskonteinerit, mida on võimalik mehhaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.
(3) Sõltuvalt kogutava jäätme liigist, võivad osad kogumisvahendid olla vajadusel lukustatavad. Lukustamise vajaduse otsustab vallavalitsus või jäätmevaldaja tema kasutuses olevate kogumisvahendite osas.
(4) Kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.
(5) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Kogumismahuti ei tohi häirida liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Erandkorras ja kokkuleppel territooriumi haldajaga võib jäätmete kogumismahuti paigutada ka väljapoole jäätmevaldaja kinnistu piire, kui see on vajalik eeskirja nõuete täitmiseks, s.h parema ligipääsetavuse ja tegevuste ohutuse tagamiseks.
(6) Kogumismahutid peavad paiknema nii enda kui ka naaberkinnistul asuvat hoonest vastavalt siseministri 02.09.2010 määruses nr 44 “Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” sätestatud kaugustel.
(7) Eraomandis juurdepääsutee kogumismahutini peab olema omaniku poolt tagatud piisava kandevõimega, tasane, talvisel ajal lumest puhastatud ja vaba muudest liiklemist takistavatest esemetest.
(8) Kuni 240-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada tasasele kõva kattega pinnale ja asukohta, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 30 meetrit. 240- kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale tasasele kõva kattega pinnale, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendamistingimused jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahelise kokkuleppega.
(9) Suurem kui 800liitrine kogumismahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale jäätmeveokit kandvale pinnale, millele jäätmeveok pääseb vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.
(10) Kogumisemahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja, katusealust, väravat või jäätmemahutit lukustatakse, peab jäätmevaldaja korraldama selle avamise tühjenduspäeval. Sissepääs jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmemaja, katusealuse või aediku korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb territooriumi haldaja.
(11) Hoone seest tühjendatakse jäätmete kogumisvahendeid ainult jäätmevedaja ja jäätmevaldaja eelnevalt sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Hoonesse paigutatud kogumismahutid on soovitatav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.
(12) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused ja muud sarnased asukohad) paigutab kogumismahutid vastava maa-ala haldaja (vallavalitsus või territooriumi haldaja) või maa omaniku või haldaja nõusolekul tootjavastutust teostav organisatsioon. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude ning müügipaviljonide juures peavad nende lahtioleku ajal olema kogumismahutid vähemalt segaolmejäätmete kogumiseks, mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.
(13) Kogumiskoti kasutamisel peab kott tagama keskkonnahäiringute tekke vältimise, vastama kogutava jäätmeliigi omadustele ja välitingimustes asuv kott peab olema kaitstud ilmastiku mõjude ning lindude ja loomade ligipääsu eest.
(14) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti piisava märgistuse (jäätmetekkekoha aadress, kogumisvahendiga kogutava jäätmeliigi nimetus), ligipääsetavuse, korrashoiu ja selle ümbruse puhtuse eest.
Jäätmejaam
Kuusalu valla veebilehel välja toodud jäätmejaamades ja kogumispunktides saavad eraisikutena teatud jäätmeid tasuta üle anda rahvastikuregistri andmetel Kuusalu vallas elavad elanikud. Koostöös vallavalitsusega võib jäätmejaama ja kogumispunktide operaator kehtestada tasuta vastuvõetavatele jäätmete liikide nimistu ja nende piirkogused elaniku kohta aastas.
Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustuslikkus
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele, kes asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas.
(2) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustustest on vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba või vastavad käesoleva eeskirja §-le 20.
Jäätmevaldaja liitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel.
(2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte.
(3) Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo loa kehtima hakkamisest. Jäätmevaldajal on soovituslik jäätmevedajaga sõlmida kirjalik jäätmeveoleping tagamaks jäätmeveo teenuse toimimist ning vältimaks hilisemaid vaidlusi.
(4) Kui kortermajade ja muud lähestikku asuvate kinnistute omanikud on omavahelisel kokkuleppel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldanud oma jäätmeveo ühiselt, määrates endi hulgast vastutava isiku, loetakse ka mittevastutavad isikud liitunuks korraldatud jäätmeveoga.
Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Veopiirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliselt mitteliitunuks lugemiseks, juhul kui:
1) kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata;
2) kinnistut ei kasutata kindlal perioodil. Jäätmevaldaja, kes kasutab temale kuuluvat kinnistut suvilana, võib taotleda korraldatud jäätmeveoga hooajalist mitteliitumist. Hooajalise mitteliitumise korral peab jäätmevaldaja olema korraldatud jäätmeveoga liitunud vähemalt perioodil 1. maist 1. oktoobrini. Jäätmevaldaja võib hooajalist mitteliitumist taotleda kuni viieks aastaks.
