„Õpetaja on amet, mis varsti kantakse vist punasesse raamatusse,“ tõdes Harjumaa Haridustöötajate Liidu juht KERSTI KALDMÄE aprillis HOLi istungil.
Harjumaa Haridustöötajate Liidu esimees, Jüri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kersti Kaldmäe viis tänavu kevadel maakonna noorte õpetajate seas läbi küsitluse. Ta soovis saada teada, mis on peamised omavalitsusest ja koolist sõltuvad motivaatorid, mis hoiavad noori koolis tööl.
„Õpetaja amet on meie riigi tuleviku alus – kui ei ole õpetajaid, ei ole meil hiljem töötajaid mitte ühelegi muule ametile. Kuid kogu Eestis on õpetajate põud. Suur osa neist on 50-60aastased, vanimad ligi 80. Kui annate lapse päevaks kellegi hoolde, tahate, et töötaja oleks kvalifitseeritud, seda enam, et esimesed 18 eluaastat viibib laps lasteaias või koolis koos õpetajatega rohkem kui kodus oma vanematega,“ põhjendas Kersti Kaldmäe.
Noore õpetaja vanusepiiriks võttis ta 35 aastat. Küsitluslehed saatis ta maakonna haridustöötajate liidu liikmetele. Küsis, mida saavad kohalik omavalitsus ja haridusasutus teha selleks, et kooli tööle tulnud noored sinna ka jääksid. Küsitluslehe said ligikaudu 70 kooli- ja lasteaiaõpetajat, vastajaid oli paarkümmend: „Kurb, et vastajaid oli vähe, kuid vastuseid lugedes ilmnesid ühed ja samad asjad – palk, sportimisvõimalused, transpordikompensatsioon.“
Noorte õpetajate kõige suurem motivaator on Kersti Kaldmäe sõnul konkurentsivõimeline palk. Küsitlus oli anonüümne. Ametiühingute usaldusisikutelt saadud andmete põhjal on Harjumaa koolide õpetajate miinimumpalgad vahemikus 1250-1410 eurot. 1250 eurot on kooliõpetaja riiklikult kehtestatud töötasu, kuid mõned omavalitsused maksavad kooliõpetajaile sellest rohkem. Näiteks Keila linnas on magistrikraadiga õpetaja palk 1410 eurot, Rae vallas saavad kõik kooliõpetajad 1350eurost kuutasu. Raasiku vallas on kooliõpetaja põhipalk 1344 eurot, Anija ja Kuusalu vallas ning Loksa linnas riiklikult kehtestatud 1250 eurot.
Rae, Harku ja Lääne-Harju vallas sõltub palk õpetaja ametijärgust, tavalisest õpetajast saavad kõrgemat palka vanem- ja meisterõpetaja. Harku vallas on meisterõpetaja töötasu 1625, Rae vallas 1450 ja Lääne-Harju vallas 1350 eurot, vanemõpetaja palk Harku vallas 1500 eurot.
Klassijuhataja tasu on maakonna koolides vahemikus 95-225 eurot. Kersti Kaldmäe hinnangul on 130eurone erinevus klassijuhatamise eest Harju koolides liiga suur.
Lasteaiaõpetajate palk on Harjumaal vahemikus 1125-1250 eurot. Haridustöötajate liidu juht tõi eeskujuks Kuusalu valda, kus on lasteaiaõpetajate palk olnud aastaid võrdne kooliõpetajate palkadega, samuti on seal lasteaiaõpetajatele kehtestatud sama pikk puhkus nagu kooliõpetajatele ehk 56 päeva. Küsitlusele vastajad märkisid, et õpetajate abide ja assistentide palkade vahel on lasteaedades liiga suured „käärid“.
Omavalitsustelt ootavad noored õpetajad lisaks palgale ka sportimisvõimalusi. Kersti Kaldmäe selgitas, et mõnes vallas või linnas on õpetajatel võimalus külastada oma spordiasutusi tasuta või soodushinnaga: „Pakuti välja, et see ei peaks kehtima vaid oma vallas, võiks olla laiem soodustus näiteks sporditoetuse näol.“
Järgmine, mida koolis töötavad noored hindavad, on võimalus saada omavalitsuselt eluase: „Vaevalt meil enam hakatakse õpetajate maju ehitama või ei pea õpetajad üüri maksma nagu vanasti, kuid valdadel võiks olla kortereid, mida õpetajatele sümboolse hinnaga välja üürida.“
Üks küsitlusele vastanu tegi ettepaneku, et omavalitsus võiks aidata tasuda pangalaenu sissemaksu, kui sealse kooli õpetaja soovib osta korterit või maja. Kersti Kaldmäe arvas, et sellisel juhul peaks olema õpetajal kohustus teatud aastad selles vallas või linnas töötada.
Koolis töötamise motivaatoritena tõid noored pedagoogid välja veel autokompensatsiooni ja ühistranspordisoodustused ning eelisjärjekorras lasteaiakoha saamise.
Noortel õpetajatel on õpitud erialale tööle jäämiseks ootused ka koolile. Näiteks soovitakse, et esimesel tööaastal oleks neil juhendaja. Kersti Kaldmäe ütles, et mõnes koolis on määratud mentor-õpetajad, ka Jüri koolis, kus ta ise töötab. Mentor külastab noore õpetaja tundi, annab tagasisidet, mis on hästi, mida võiks teha teisiti.
Veel sooviti, et võimalusel ei antaks esimesel tööaastal klassijuhatamist ning toodi välja ka soov saada psühholoogilist tuge.