Uuring Har­ju noor­te õpe­ta­ja­te oo­tus­test oma­va­lit­su­se­le ja koo­li­le

86
KERSTI KALDMÄE

„Õpe­ta­ja on amet, mis vars­ti kan­tak­se vist pu­na­ses­se raa­ma­tus­se,“ tõ­des Har­ju­maa Ha­ri­dus­töö­ta­ja­te Lii­du juht KERS­TI KALD­MÄE ap­ril­lis HO­Li is­tun­gil.

Har­ju­maa Ha­ri­dus­töö­ta­ja­te Lii­du esi­mees, Jü­ri güm­naa­siu­mi ma­te­maa­ti­kaõ­pe­ta­ja Kers­ti Kald­mäe viis tä­na­vu ke­va­del maa­kon­na noor­te õpe­ta­ja­te seas lä­bi kü­sit­lu­se. Ta soo­vis saa­da tea­da, mis on pea­mi­sed oma­va­lit­su­sest ja koo­list sõl­tu­vad mo­ti­vaa­to­rid, mis hoia­vad noo­ri koo­lis tööl.

„Õpe­ta­ja amet on meie rii­gi tu­le­vi­ku alus – kui ei ole õpe­ta­jaid, ei ole meil hil­jem töö­ta­jaid mit­te ühe­le­gi muu­le ame­ti­le. Kuid ko­gu Ees­tis on õpe­ta­ja­te põud. Suur osa neist on 50-60aas­ta­sed, va­ni­mad li­gi 80. Kui an­na­te lap­se päe­vaks kel­le­gi hool­de, ta­ha­te, et töö­ta­ja oleks kva­li­fit­see­ri­tud, se­da enam, et esi­me­sed 18 eluaas­tat vii­bib laps las­teaias või koo­lis koos õpe­ta­ja­te­ga roh­kem kui ko­dus oma va­ne­ma­te­ga,“ põh­jen­das Kers­ti Kald­mäe.

Noo­re õpe­ta­ja va­nu­se­pii­riks võt­tis ta 35 aas­tat. Kü­sit­lus­le­hed saa­tis ta maa­kon­na ha­ri­dus­töö­ta­ja­te lii­du liik­me­te­le. Kü­sis, mi­da saa­vad ko­ha­lik oma­va­lit­sus ja ha­ri­du­sa­su­tus te­ha sel­leks, et koo­li töö­le tul­nud noo­red sin­na ka jääk­sid. Kü­sit­lus­le­he said li­gi­kau­du 70 koo­li- ja las­teaiaõ­pe­ta­jat, vas­ta­jaid oli paar­küm­mend: „Kurb, et vas­ta­jaid oli vä­he, kuid vas­tu­seid lu­ge­des ilm­ne­sid ühed ja sa­mad as­jad – palk, spor­ti­mis­või­ma­lu­sed, trans­por­di­kom­pen­sat­sioon.“

Noor­te õpe­ta­ja­te kõi­ge suu­rem mo­ti­vaa­tor on Kers­ti Kald­mäe sõ­nul kon­ku­rent­si­või­me­li­ne palk. Kü­sit­lus oli ano­nüüm­ne. Ame­tiü­hin­gu­te usal­du­si­si­ku­telt saa­dud and­me­te põh­jal on Har­ju­maa koo­li­de õpe­ta­ja­te mii­ni­mum­pal­gad va­he­mi­kus 1250-1410 eu­rot. 1250 eu­rot on koo­liõ­pe­ta­ja riik­li­kult keh­tes­ta­tud töö­ta­su, kuid mõ­ned oma­va­lit­su­sed mak­sa­vad koo­liõ­pe­ta­jai­le sel­lest roh­kem. Näi­teks Kei­la lin­nas on ma­gist­rik­raa­di­ga õpe­ta­ja palk 1410 eu­rot, Rae val­las saa­vad kõik koo­liõ­pe­ta­jad 1350eu­rost kuu­ta­su. Raa­si­ku val­las on koo­liõ­pe­ta­ja põ­hi­palk 1344 eu­rot, Ani­ja ja Kuu­sa­lu val­las ning Lok­sa lin­nas riik­li­kult keh­tes­ta­tud 1250 eu­rot.

Rae, Har­ku ja Lää­ne-Har­ju val­las sõl­tub palk õpe­ta­ja ame­ti­­jär­gust, ta­va­li­sest õpe­ta­jast saa­vad kõr­ge­mat pal­ka va­nem- ja meis­te­rõ­pe­ta­ja. Har­ku val­las on meis­te­rõ­pe­ta­ja töö­ta­su 1625, Rae val­las 1450 ja Lää­ne-Har­ju val­las 1350 eu­rot, va­ne­mõ­pe­ta­ja palk Har­ku val­las 1500 eu­rot.

Klas­si­ju­ha­ta­ja ta­su on maa­kon­na koo­li­des va­he­mi­kus 95-225 eu­rot. Kers­ti Kald­mäe hin­nan­gul on 130eu­ro­ne eri­ne­vus klas­si­ju­ha­ta­mi­se eest Har­ju koo­li­des lii­ga suur.

Las­teaiaõ­pe­ta­ja­te palk on Har­ju­maal va­he­mi­kus 1125-1250 eu­rot. Ha­ri­dus­töö­ta­ja­te lii­du juht tõi ees­ku­juks Kuu­sa­lu val­da, kus on las­teaiaõ­pe­ta­ja­te palk ol­nud aas­taid võrd­ne koo­liõ­pe­ta­ja­te pal­ka­de­ga, sa­mu­ti on seal las­teaiaõ­pe­ta­ja­te­le keh­tes­ta­tud sa­ma pikk puh­kus na­gu koo­liõ­pe­ta­ja­te­le ehk 56 päe­va. Kü­sit­lu­se­le vas­ta­jad mär­ki­sid, et õpe­ta­ja­te abi­de ja as­sis­ten­ti­de pal­ka­de va­hel on las­teae­da­des lii­ga suu­red „kää­rid“.

Oma­va­lit­sus­telt oo­ta­vad noo­red õpe­ta­jad li­saks pal­ga­le ka spor­ti­mis­või­ma­lu­si. Kers­ti Kald­mäe sel­gi­tas, et mõ­nes val­las või lin­nas on õpe­ta­ja­tel või­ma­lus kü­las­ta­da oma spor­dia­su­tu­si ta­su­ta või soo­dus­hin­na­ga: „Pa­ku­ti väl­ja, et see ei peaks keh­ti­ma vaid oma val­las, võiks ol­la laiem soo­dus­tus näi­teks spor­di­toe­tu­se näol.“

Järg­mi­ne, mi­da koo­lis töö­ta­vad noo­red hin­da­vad, on või­ma­lus saa­da oma­va­lit­su­selt elua­se: „Vae­valt meil enam ha­ka­tak­se õpe­ta­ja­te ma­ju ehi­ta­ma või ei pea õpe­ta­jad üü­ri maks­ma na­gu va­nas­ti, kuid val­da­del võiks ol­la kor­te­reid, mi­da õpe­ta­ja­te­le süm­bool­se hin­na­ga väl­ja üü­ri­da.“

Üks kü­sit­lu­se­le vas­ta­nu te­gi et­te­pa­ne­ku, et oma­va­lit­sus võiks ai­da­ta ta­su­da pan­ga­lae­nu sis­se­mak­su, kui seal­se koo­li õpe­ta­ja soo­vib os­ta kor­te­rit või ma­ja. Kers­ti Kald­mäe ar­vas, et sel­li­sel ju­hul peaks ole­ma õpe­ta­jal ko­hus­tus tea­tud aas­tad sel­les val­las või lin­nas töö­ta­da.
Koo­lis töö­ta­mi­se mo­ti­vaa­to­ri­te­na tõid noo­red pe­da­goo­gid väl­ja veel au­to­kom­pen­sat­sioo­ni ja ühist­rans­por­di­soo­dus­tu­sed ning ee­lis­jär­je­kor­ras las­teaia­ko­ha saa­mi­se.

Noor­tel õpe­ta­ja­tel on õpi­tud eria­la­le töö­le jää­mi­seks oo­tu­sed ka koo­li­le. Näi­teks soo­vi­tak­se, et esi­me­sel tööaas­tal oleks neil ju­hen­da­ja. Kers­ti Kald­mäe üt­les, et mõ­nes koo­lis on mää­ra­tud men­tor-õpe­ta­jad, ka Jü­ri koo­lis, kus ta ise töö­tab. Men­tor kü­las­tab noo­re õpe­ta­ja tun­di, an­nab ta­ga­si­si­det, mis on häs­ti, mi­da võiks te­ha tei­si­ti.

Veel soo­vi­ti, et või­ma­lu­sel ei an­taks esi­me­sel tööaas­tal klas­si­ju­ha­ta­mist ning too­di väl­ja ka soov saa­da psüh­ho­loo­gi­list tu­ge.