Kuusalu vallavanemana umbusaldatud URMAS KIRTSI, ütlesite volikogu istungil eelmise nädala kolmapäeval, et kõik ettevalmistused on tehtud, võite vallamajast umbusaldamise korral kohe lahkuda ja läksitegi ära, kui Te vastu hääletasid 10 volinikku. Kas midagi üle ei tulnud anda?
„Pooleliolevad tööd olid tehtud, arved tasutud, kirjad allkirjastatud, sahtlid koristatud ja töötajatega reedel hüvasti jäetud, kui vallasekretärina töötanud Maire Link pidas seoses pensionile jäämisega lahkumispidu.
Pole midagi üle anda, kõik materjalid on internetis Amphora dokumendiregistris, paberipakke tänapäeval enam ei ole. Ka vallavara on üle antud – vallale kuuluva sülearvuti jätsin kabinetti lauale.“
Oma sõnavõtus volikogu ees nimetasite, et kui umbusaldusavalduse etteheited on Kiiu mõisa renoveerimine, probleemid sotsiaalmajaga ja kooliga, siis saate uhkusega võimaliku umbusaldamise. Miks uhkusega?
„See, mis tundus halvasti umbusaldajatele, ei tundu mulle ega me valimisliidule Ühine Kodu. Olen töötanud südametunnistusega. Kiiu mõisa renoveerimise eest olen saanud sõimata ühtedelt ja samadelt inimestelt, aga kiitnud on väga erinevad inimesed. Eesmärk oli saada korras mõis ja selle me saime, maja on ilus ja soe. Tõsi, tähtaeg läks üle, pidasime ehitajaga läbirääkimisi, esitasime sunniraha nõude.“
Miks sõlmisite ehitajaga lepingu, kui oli selge, et vana maja võib tuua üllatusi, hind kujuneda kallimaks kui volikogu otsusega lubatud 1 miljon eurot?
„Leping oli sõlmitud ligi miljonile eurole. Kui palju ehitaja juurde paneb, oli tema vastutada. Tänasel päeval võib ehitaja oma nõudesse lisada igasuguseid töid, kuid lepingus neid pole. Suure tõenäosusega võib sellest tulla kohtuvaidlus. Kõige mõistlikum oleks, kui Kuusalu vald loobub viivistest ja ehitaja oma nõudmistest.“
Aga sotsiaal- ehk hoolekandemaja ehitamisega seotud etteheited?
„See projekt on algusest peale olnud pingelise ajagraafikuga. Vallas on vajadus sellise elamispinna järele, sotsiaalministeeriumilt antav ligi 400 000eurone toetus käivitas protsessi. Kui projekti ette valmistasime, ei näinud ette kogukonna koosolekuid sotsiaalmaja asukohalt lammutatava puumaja kaitseks.
Toetuse saamise kriteeriumid tingisid, et see maja saab asuda Kuusalu alevikus, kus on kauplused, tervisekeskus, apteek, muud teenused. Nõue on, et toetatud elamise kliendid elaksid teiste keskel, mitte eraldatuna ühiskonnast.
Maja on kavandatud Kuusalu peatänava äärde, sealsamas on Keskväljak 1930ndate aastate arhitektuuri puumajadega. Asukoht nõuab, et ei saa ehitada tavalist risttahukat, vaid teha midagi erilisemat. 1700eurone ruutmeetrihind on hoolekandemaja puhul õiglane, sest igasse väikesesse korterisse tuleb teha duširuum ja WC, kõik korterid peavad olema eraldiseisevad.“
Miks juba varem pole Kuusalu valda rajatud sotsiaalmaja, nagu näiteks on Anija vallas Kehras? Sellise majaga oleks lahendanud ka toetatud elamise klientide eluasememured?
„Kuusalu vallas on ujula, spordihoone, kordatehtud staadion. Olid teised prioriteedid, mis nõudsid investeeringuid.“
Kooli ruumikitsikuse probleem?
„Võitlesime 2016. aastani selle nimel, et saada Kuusallu riigigümnaasium, see oleks lahendanud ruumivajaduse. Selge on, et 630 õpilast on olemasoleva koolimaja kubatuurile liiga palju. Aga silmas tuleb pidada, et sündivus on langenud vallas, aastal 2010 sündis aastas üle saja lapse, nüüd palju vähem. Valla jaoks on küsimus, kas elanike arv hakkab kasvama või ei. Viimase kaheksa aastaga on see olnud kerges languses. Mis tähendab, et ühel hetkel on koolimajas ruumi taas normaalselt, tippkoormuse leevendamiseks on tarvis ajutisi pindu. Kuusalu kool vajab sel juhul investeeringuid, et kaasajastada nii õpilaste kui õpetajate töökeskkonda. Arhitekt Maarja Nummerti eskiisid olid harivad, loodan, et Kuusalu kool kaasajastatakse.“
Kuid siiski, miks ka ajutisi lahendusi ei võetud kooli osas varem ette?
„Vallavalitsus ja vallavanem täidavad volikogu antud ülesandeid. Ühisel Kodul ja me partneril Reformierakonnal olid siiamaani teised prioriteedid. Koolini oleme jõudnud nüüd, me viimases valimisprogrammis oli koolimaja juurdeehitus, praegu räägime
pigem rekonstrueerimisest, mis ei välista juurdeehitust.“
Te vastaspoliitikud kritiseerivad, et olite vallavanemana pidur, vald ei arenenud, vallatöölt on lahkutud, sest takistasite uuendusi?
„Jah, olen olnud pidur, kui tegeletakse lollustega. Vallamajast pole läinud minu teada ükski töötaja, sest ei saanud end realiseerida. Pigem pole oldud rahul töötasuga või on neile pakutud uusi väljakutseid. Tänaseks on palgalõhe kasvanud, võrreldes naaberomavalitsustega, umbes 15protsendiliseks ka pärast sellekevadist 10protsendilist tõusu. Minu viga oli, et viimasel aastal enne valimisi ei pidanud eetiliseks palka tõsta, oleks mõjunud häälteostmisena oma töötajate hulgas. Ütlesin, et oodake, tuleb uus vallavanem ja vallavalitsus, küllap palgad reguleeritakse, seda pole võimalik edasi lükata. Inimesed arvestasid sellega. Mõisa renoveerimisega olid paranemas töötingimused ja oodati, et palgad reguleeritakse tõenäoliselt 2017 lõpus või 2018 alguses. Aga nii ei juhtunud. Vallavanema ettepanek tõsta vallamaja töötajate palgad konkurentsivõimeliseks ei leidnud avatud juhtimise kokkuleppega ühinenud poliitikute poolehoidu, samuti ei tõstetud valla sotsiaaltöötajate, lasteaia abiõpetajate, raamatukogutöötajate palkasid. Kindlasti on vaja uutel juhtidel see ära teha, ilma ei saa vald edasi minna. Raha on olemas, on puhtalt tahte küsimus.“
Kas edaspidi vallamajja lähete?
„Volikogu liikmena peab sinna minema, aga pole kindel, et kohe selle nädala istungist osa võtan. Võib juhtuda, et tulevad mingisugused liikumised volikogus, inimesed peatavad volitusi, ootaks need avaldused ära. Kohe sel nädalal ma volikoguliikme volitusi ei soovi taastada.“
Kas midagi sai tehtud vallavanemana valesti?
„Keegi pole eksimatu. Tagantjäreletarkusena võib öelda, et mõne asja oleks võinud teha teisiti. Aga sai tehtud parimas usus selleagse info järgi ja õigetel aegadel. Suuri prohmakaid ei tule meelde, on olnud väga tubli meeskond, nii inimesed valimisliidus kui ka ametnikud vallamajas on taganud selle, et otsused ja tegutsemine on olnud kvaliteetne.
Tahan veel seda öelda, et kui tõmmata paralleele selle ajaga, kui olin esmakordselt vallavanem, siis mulle tundub, oleme nüüd mingil määral langenud samasse süütusse aega, kus inimesed ei tea, miks tulid volikogusse ja mida tegema peavad. Kui aastatel 1993-1996 oli see mõistetav, kõik oli uus, vallad alles taasloodi, aga aastal 2018 on see kahetsusväärne. Loodetavasti inimesed arenevad ja muutuvad järjest paremateks poliitikuteks, kõik me õpime kogu aeg.“
Kas Teie meelest on keerulise poliitilise olukorra põhjus selles, et volikogus on palju uusi nimekirju ja inimesi?
„Jah, see ning vanad solvumised, millest ei suudeta üle olla. Kindlasti ka asjaolu, et valimistel oli mitmel seltskonnal lubadus lahti saada Kirsmanist ja Kirtsist. Seni oldi täitmisega 50 protsendi peal, nüüd on sajaprotsendiliselt täidetud. Seda ei saa neile pahaks panna. Paraku mulle küll tundub, et kordub see, mis oli mõni kuu tagasi, kuigi uues kvaliteedis. Et inimesed on koondunud, kuid tundub, pole valitsemisprogrammi. Vallavanema valimine kukkus 30. mail sisuliselt läbi, kandidaati polnud. Näib, et segadust on veel palju.“
Teie umbusaldamise kohta on ka öeldud, et nüüd sai aastaid toiminud poliitiline toitumisahel katkestatud.
„Neist inimestest, kes on volikogus, pole keegi valla palgal. Me nimekirjas on valla palgal olevate inimeste osakaal väike. Mina ei ole 8 aasta jooksul toonud me valimisliitu ühtegi vallatöötajat, vastupidi, olen ära öelnud, et pole vaja, pigem toetage meid valimistel oma häälega.“
On Teil kahju sellest ametist lahkuda?
„Kui jätta emotsioonid kõrvale, siis mind on Kuusalu vallavanemaks valitud neljal korral, suuremat au on raske leida. Praeguses situatsioonis ei olnud muud lahendust, kui umbusaldus läbi viia. Ühine Kodu oli viimasel ajal nähtav ja vastutav, aga sisuliselt volikogu enamuse toetust polnud. Loodan, et need 10 või 11 volinikku suudavad kokku leppida ja plaanid paika panna, et Kuusalu vald saaks arenguga edasi minna. Kui nad seda ei suuda, siis kestavad segadused me vallas veel pikka aega.“






