
Kuusalu valla aukodanik ÜLO VEELEID: „Oli isegi hea, et Kuusalu tehasel jäi spordikeskus ehitamata, kooli juures on koht parem.“
Kui Kuusalu tehase kauaaegsele direktorile Ülo Veeleidile anti 2013. aasta augustis 80. sünnipäeva puhul üle valla aumärk, rääkis ta Sõnumitoojale, kuidas on kahju, et tehas jäi Kuusalu alevikku kavandatud kultuuri- ja spordikompleksi ehitamisega hiljaks. See oli plaanitud Laane tänava korrusmajade ja lasteaia asfalttee vahelisele metsaalale, projekt ja ehitusmaterjalid olid olemas, Eesti Vabariik tuli enne, kui jõuti ehitama hakata.
Möödunud laupäeval, 9. jaanuaril lausus Ülo Veeleid Kolgaküla rahvamajas Kuusalu valla aukodaniku tiitli eest tänades, et see oli ka mõneti hea ja igal asjal on kaks otsa – spordihoone praegu ne koht koolimaja juures on väga sobiv, kui spordikompleks oleks olnud mujal, poleks vast sellist spordihoonet kooli kõrvale tehtud.
Aukodaniku tunnistuse üle andnud volikogu esimees Enn Kirsman tutvustas Ülo Veeleidi tema lapselapse Liis Veeleidi 2006. aastal EBSi gümnaasiumis koostatud uurimustöö põhjal.
Ülo Veeleid sündis 14. augustil 1933 Virumaal Avanduse vallas Sootiigi külas. Oma töömeheteed alustas ta 1942. aastal kaheksa-aastasena, kui asus karjatama pere lehmi ja lambaid. Ta õppis Simuna ja Pudivere algkoolides, Järva-Jaani põllumajanduse mehhaniseerimise koolis, Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumis, Kiltsi õhtukoolis ja Eesti Põllumajanduse Akadeemias.
Töötas Vao masina- ja traktorijaamas, koondise Eesti Põllumajandustehnika Väike-Maarja ja Võru kaubabaasides. Kuusalu remonditehase direktoriks sai 1968. aastal ja töötas sel kohal kuni pensionile minekuni 2000. aastal.
Sellesse perioodi jääb Kuusalu tehase arendamine tunnustatud ettevõtteks ning Kuusalu piirkonna arendamine selliseks, nagu seda praegu tuntakse. Ülo Veeleidi eestvedamisel ehitati Kuusallu lasteaed, tervisekeskus, saun, söökla-baar ja suur hulk kortermaju. Kuusalus ehitati välja keskkütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid ning reovee puhastusseadmed.
„Erinevalt mitmest teisest kiiresti kasvanud tehasest ja asulast suutis Ülo Veeleid protsesse targalt suunates säilitada nii Kuusalu tehases kui ka alevikus olukorra, kus töötajad ja elanikkond jäid eestikeelseks. Küllap ka tänu sellele läks Kuusalu valla taastamine 1990ndate aastate alguses lihtsamalt kui mõnel teisel pool,“ ütles volikogu esimees.
„Inimesi, kes on Kuusalu kandi arengusse jätnud nii suure jälje, kui on Ülo Veeleid, ei ole palju ning seepärast volikogu nimetaski ta Kuusalu valla aukodanikuks. Tema tegevus ja isiklik eeskuju on oluliselt mõjutanud valla arengut.“
Ei tahtnud Kuusallu jääda
Ülo Veeleid meenutas tänukõnes, kuidas ta Kuusalu-maile saadeti: „Pidin Võrumaalt ära tulema. Ülemused ei tahtnud sealt ära lasta. Kui nägin Kuusalu tehast, mis oli väga kurvas seisus, otsustasin, et ei taha sinna jääda ja läksin Võrumaale tagasi. Kuid anti korraldus, et järgmisel päeval pean olema Kuusalus tagasi. Tuli asuda tehases tööle ja lõpptulemusena sai üle 30 aasta seda tööd tehtud.“
Ta kirjeldas, et alguses ei olnud kerge: „Töötajaid oli tehases vähe, elamispinda polnud juurde võtta, kedagi ei saanud Kuusallu elama kutsuda. Sai organiseeritud auto ja hakatud töötajaid Valgejõelt Kuusallu vedama. See andis hoogu juurde, sai tehase minimaalsed kohustused täidetud.“
Teine probleem oli elamispind töötajatele. Tehas hakkas ehitama elamuid. Saabusid pered. Naised ei saanud tööle minna, köstrimajas asunud lasteaiale tehti juurdeehitus. Ka tehases töötas küllalt palju naisi.
„Nii see elu läks. Saavutuste taga ei ole mina üksi, vaid kogu kollektiiv. Direktori asetäitja Ando Küüsvek ja Janso Viilup asetäitjana tehnika alal olid head kolleegid, rõõm oli nendega koostööd teha ja Kuusalu elu arendada,“ ütles Kuusalu valla aukodanik Ülo Veeleid.