Ühistransport – kõigega leppivale inimesele, kellele meeldib vaadelda loodust ning on palju vaba aega

1441

Just sellise tunnuslause võiks kleepida bussidele, mis sõidavad Loksa ja Pärispea poolsaare suunal, sest inimesele, kellel on huvi käia kiirelt ja mugavalt pealinnas, praegu teenust ei pakuta.

Olles jälginud tegevust Loksa suuna transpordikorralduse osas, vajuvad käed jõuetult rippu, sest kui  väga  Pärispea  poolsaare  inimene ka ei tahaks käia pealinnas odavalt ja keskkonnasäästlikult, ei ole see lihtsalt võimalik, kui tal pole iga päev just 5 tundi vaba aega, et sõita ühistranspordiga; väga alalhoidlikku iseloomu, et käia mitu korda bussijuhi juures piletit ostmas ja hiljem registreerimas; ning suurt ja kestvat huvi kauni Kuusalu valla looduse vastu, sest paljud bussid läbivad pealinna teel olles kõiki väikeseid külasid, mis jäävad Vana-Narva maantee äärde.

Ettevedavate liinide idee on hea, seda praktiseeritakse edukalt mitmel pool Skandinaavias, siis praegu see ei tööta. Mis kasu on Pärispea poolsaare inimeste ettevedamisest Loksale, kui pärast Loksat sõidab sama buss ikka läbi kogu tunne-oma-kodumaad-ringi ning Pärispea või Viinistu küla inimesel võtab seetõttu pealinna või sealt tagasi jõudmine aega enam kui 2 tundi!? Kas sedamoodi ühistransporti korraldades ei nähta ohtu, et suretatakse välja kogu ühis­transport kaugemates piirkondades? Või ongi see eesmärk?

Kes peab vaatamata ebamugavustele kasutama ühistransporti regulaarselt, on muidugi eelisseisus nendest, kes teevad seda harva. Minu pere on saanud suve jooksul mitu telefonikõnet siinse kandiga seotud inimestelt, küsimusega, kas bussid enam poolsaarele ei sõida? Nemad olla otsinud peatus.ee lehelt busse, mis sõidaks Pärispeale või Viinistu teele ning koduleheküljelt lugesid, et liine ei leitud. Kogenud peatus.ee lehe kasutaja muidugi teab neid imetrikke ja -nippe, kuidas vajalik liin üles leida, aga sellele, kes sõidab harva, on see juba kõrgem matemaatika.

Mõistan, et kõige olulisem liinide planeerimise seisukohast on täpselt teada, kui palju ja kuhu reisitakse ning selleks on vajalik reisijal oma sõit mingil moel jäädvustada. Oleks mõistlik, kui seda peaks tegema ühe korra, bussi sisenedes. Praegune nõue, et Loksale jõudes tuleb bussijuhi juures käia ja oma sõit uuesti registreerida, on reisija arulage jooksutamine. Selline süsteem on ebamugav ja reisijale isegi solvav. Niigi on reisijatele tülikas, et liininumbrid vahetuvad ning on raske orienteeruda, kas ja kuidas bussid sõidavad. Ja juhid, kel reisijaga kõige vahetum kontakt, ei oska infot anda. Hea, kui nad üldse teavad, mis liini sõitma peavad, sest sel suvel on olnud juhtumeid, kus bussijuht sõidab Loksalt edasi vaid reisijate tungival meeldetuletusel.

Süü vale reisistatistika tekitamisel on ka kohalikel, kes on bussijuhtidega sõlminud kokkuleppeid, et sõita poolsaare küladest Loksale. Antakse pool piletirahast ning piletit ei taheta. Hea poolsaare elanik, võid vaid endale tuhka pähe raputada, kui oled „soodustingimustel“ Loksale sõitnud ning nüüd reisijate puudumise tõttu liine vähendatakse.

Kui lisada veel bussijuhtide puudulikud klienditeenindusoskused, suvaliste sihtkohtadega antavad piletid, Loksa-Liiapeksi maanteel busside 60kilomeetrise tunnikiirusega kulgemine, et mitte graafikust ette jõuda ja õhtul viimase bussi graafikust ees sõitmine 5-15 minutit nii, et inimesed bussist maha jäävad, ei ole suurt tahtmist ühistransporti regulaarselt kasutada, sest see pole mugav, kiire ega usaldusväärne.