LIINA VALNER,
Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht
Külmade ilmade saabudes algab taas periood, mil päästjad saavad palju väljakutseid, mis seotud hoonetulekahjudega. Selliseid õnnetusi on äärmiselt lihtne ära hoida ja kindlasti tasub tuleohutusalased teadmised edasi anda kõikidele pereliikmetele, ka sageli üksi kodus olevatele koolilastele ning üksinda elavatele vanematele inimestele. Tuleohutus algab meist endist.
Peamised põhjused, millest tulekahjud alguse saavad, on hooletu suitsetamine, toidu kõrbemine, valesti paigaldatud või hooldamata jäetud elektriseadmed ja loomulikult küttekolded, milles kasutatakse tahket kütust. Küttekollete omanikud unustavad sageli, et iga küttehooaja alguses peab korstna puhastama korstnapühkija.
Küttekoldeid on oluline regulaarselt ja korrektselt hooldada, sest vastasel juhul võib neist alguse saada tulekahju. Kütteperioodi eel ja ajal peab meeles pidama, et iga elaniku kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad. Tahkeküttega elamistes peab lisaks suitsuandurile kindlasti olemas olema ka vingugaasiandur, mis muutub kohustuslikuks 2022. aasta algusest, kuid soovitame see soetada juba varakult!
Pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid. Ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on veidi aega möödas. Külmade ilmadega küta üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas.
Ära sulge siibrit liiga vara. Ära ehita ise kütteseadmeid, usalda see töö pottsepa hooleks. Pottseppade kontakte edastab päästeala infotelefon 1524. Pottseppade kontakte on võimalik leida lehelt pottsepad.ee.
Tuhka kogu jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja hoia hoonest ning põlevmaterjalist eemal. Ära ladusta põlevmaterjali küttekolde ees ega vahetus läheduses.
Kui müüritud kütteseadmel esineb pragusid või sisse langenud telliseid, kutsu kohale kutsetunnistust omav pottsepp.
Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Võimalusel (eriti kamina puhul) kasuta lehtpuid. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), tuleb küttekeha tihedamini hooldada.
Nii kamina kui ahju ukse ees peab olema tulekindlast materjalist kaitse. Uksega kütteseadme puhul vähemalt 40 cm jagu koldeava ees ja 10 cm külgedel ning ukseta kütteseadme puhul 75 cm koldeava ees ja 15 cm külgedel. Tulekindel ala olgu pigem suurem, kui väiksem.
Kõigel ei jõua igapäevaselt silma peal hoida ja valvata, kuid just seepärast ongi suitsuandur suurepärane abimees. Töökorras suitsuandur teavitab tuleohust minuti jooksul. Ent saab aidata vaid juhul, kui kontrollime testnupu vajutamisega anduri korrasolekut üks kord kuus. Sellest annab meie usin sõber teada valjuhäälse piiksatusega. Kui aga suitsuandur regulaarseid vaikseid piiksatusi hakkab tegema, on see märk, et on aeg patareid vahetada või toode uue vastu vahetada. Anduril on soovituslik tööiga 3-10 aastat. Arvestades, et suitsuandur on kohustuslik aastast 2009, on paljudes kodudes aeg andur välja vahetada. Suitsuandur on meie kõige odavam elukindlustus!
Kui tunned, et vajad tuleohutustalast nõu, siis kutsu koju päästjad. Me aitame ka anduri paigaldamisega. Kodunõustamise saad tellida päästeala infotelefoni 1524 kaudu. Nõustamine on tasuta. Rohkem koduse tuleohutuse kohta vaata kodutuleohutuks.ee ja palu seda kindlasti vaadata ka oma pere lastel.