Kinnisvaraturu raske aasta lõppes siiski hästi

115
PIRET PALL.

Piret Pall,
Uus Maa Kinnisvarabüroo Harjumaa maakler

Selja taha on jäänud aasta, mis oli täis ootamatusi ja tavapäratuid olukordi nii igapäevaelus kui ka kinnisvaraturul ning kohati võis tunduda, et kogu elu jäi lõplikult seisma.

Ka kinnisvaraturg sai koroonakriisist tugevalt mõjutatud. Suurem seisak toimus kevadel ja osaliselt ka suve alguses, kuid siis hakkas elu vaikselt edasi minema ja tehingud, mis olid ootele pandud, tehti suve teisel poolel ja sügise alguses.

Kuidas läks sel keerulisel aastal aga meie piirkonna kinnisvaraturul? Toon järgnevalt välja elukondliku kinnisvaratehingute statistika suuremates keskustes ja maapiirkondades.

Loksa linn ja Kuusalu vald
Üllatuslikult on kasvanud huvi Loksa linnas paiknevate majade ja korterite vastu. Kui veel mõni aasta tagasi sooviti piirkonda soetatud suvekortereid müüa, sest ei leidnud kasutust, siis möödunud aastal oli seis vastupidine. Ostuhuviliste seas oli mitmeid, kes olid suvekorterite otsingul ja puudusid otsesed seosed piirkonnaga. Otsustavaks sai looduskaunis piirkond mere ja metsa läheduses.

Korterite ostu-müügiturg ak­ti­veerus Loksa linnas aasta teisel poolel. Müügitehinguid tehti kokku 15 – kõige odavama korteri hind oli 10 000 eurot, kalleim aga 34 000 eurot. Keskmine ruutmeetrihind oli 412 eurot.

Majade turg on Loksal olnud stabiilselt rahulik. Aastaga müüdi kolm elumaja hinnavahemikus 63 900-110 000 eurot. Väljastpoolt Loksat tulnud majaotsijaid huvitab eelkõige merelähedane piirkond, kuhu müügi­pakkumisi napib, ja tehingud tehakse kiirelt.
Hara lahe ääres paiknevas Suurpea külas on samuti müügiaktiivsus tõusnud. Korteri hinnatase on seal Loksast oluliselt madalam – keskmine ruutmeetrihind on 269 eurot, tehinguid tehti eelmisel aastal 6.

Kinnisvara soetamiseks on rahva seas nõutumad rannaäärsed külad. Esirinnas on siin endiselt Tammistu, Leesi, Kiiu-Aabla, Kolga-Aabla ja Andineeme küla. Otsitakse maju, mida saaks kohandada aastaringseks elamiseks või siis juba uuemaid perekodusid. Paraku aga on piirkonnas elanikkond paikne, uusi objekte tuleb harva müügile ja seetõttu ootavad kannatlikumad ostukliendid juba aastaid seda „enda oma“. Möödunud aastal müüdi piirkonnas kokku 4 maja hinnavahemikus 80 000-130 000 eurot.

Elavnenud on aga Andineeme ja Sõitme piirkonna elamumaade müük. Kokku tehti 16 tehingut: Andineemel kesk­mise hinnaga 31,54 eurot/m2 ning Sõitmes 7,94 eurot/m2.
Kuusalu alevis müüdi eelmisel aastal 9 korterit keskmise ruutmeetrihinnaga 979 eurot. Müüdi ka 4 eramut hinnavahemikuga 53 000-175 000 eurot ning kaks elamukrunti, keskmine ruutmeetrihinnaga 24,5 eurot.

Kiiu alevikus müüdi 2020. aastal 7 korterit, mille mediaanihinnaks kujunes 590,4 eurot ruutmeetri eest.

Salmistul ja Kaberlas toimus kokku 4 elamumaa müüki, mille keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes 6,64 eurot.

Aegviidu ja Anija vald
Vaikses ja rahulikus tempos liigub müügiturg ka Aegviidus ja Nelijärvel. Nii vahetasid omanikku kaks korterit ja kaks ridaelamuboksi. Korterite kesk­mine ruutmeetrihind oli 750 eurot ja ridaelamuboksidel 506 eurot. Elamumaa müüke oli 2, maju müüdi 1.

Aegviidu alev on koht, kuhu kliendid otsivad nii elamumaad kui maju. Pakkumisi on läbi aastate olnud tagasihoidlikult, nõudlus aga täiesti olemas.

Suuremate kinnistutega talukohti otsitakse Soodlast kuni Aegviiduni. Ka Vikipalu, Pillapalu ja Raudoja on kohad, mis kliente kõnetavad ning nõudlus on alati suurem kui pakkumine.
Eelmisel aastal müüdi Vikipalus ja Pillapalus kokku 4 majapidamist ja Soodlas 2 elamumaad, keskmise hinnaga 1,17 eurot/m2, Raudojal 1 kinnistu 47,8 eurot/m2.

Tihtilugu takerduvad kinnisvara müügid piirkonnas ka seadmata teeservituutide taha. Mõnegi kinnistuni viiv tee läbib naaberkinnistuid, mille kasutamiseks servituudid puuduvad, läbirääkimised naabritega ei pruugi leida kiireid lahendusi. Siinkohal soovitus kinnistuomanikele: seadke vajaminevad servituudid aegsasti, et see ei takistaks tulevikus enda kinnistu müüki ega ka ligipääsu koju.

Aktiivseim korteriturg on olnud Kehra linnas, kus eelmisel aastal müüdi kokku 39 korterit keskmise ruutmeetrihinnaga 682 eurot. Maju müüdi 4, hinnavahemikus 50 500-170 000 eurot.

Kehra külje all asuvas Lehtmetsa külas tehti 9 korteritehingut, mille keskmiseks ruutmeetrihinnaks kujunes 615 eurot. Lilli külas müüdi 1 korter hinnaga 202 eurot/m2.

Raasiku vald
Aruküla alevikus tehti mullu kokku 30 korteri ostu-müügitehingut, neist uusarenduse kortereid oli 18 ja järelturu kortereid 12. Keskmine järelturu korterite m2 hind oli 983 eurot/m2, uusarenduste korterite mediaanihind oli 1540 eurot.

Raasikul müüdi kortereid kokku 7, ridaelamubokse 14 ja eramuid 6. Järelturu korterite keskmine ruutmeetrihind oli 877 eurot. Kalleim maja müüdi hinnaga 187 000 eurot.

Elamumaa ostu-müügitehinguid tehti Raasiku vallas kokku 23. Kõrgema ruutmeetrihinnaga kinnistud on müüdud Kullil, Raasiku alevikus ja Aruküla alevikus, kus kokku tehti 6 tehingut. Keskmine hind Kullil oli 12,36 eurot/m2, Raasiku alevikus 9,14 eurot/m2 ja Aruküla alevikus 11,54 eurot/m2.

Kalesi, Härma ja Kurgla külades tehti kokku 12 elamumaa müüki, mille keskmine ruutmeetrihind Kalesil oli 2,92 eurot, Härmal 0,5 eurot ja Kurglas 7,01 eurot.