Kor­ra­lik kä­te­pe­su kait­seb kõi­ki­de vii­rus­te eest

467
MARI-LIIS PALUOJA

MARI-LIIS PALUOJA,
Lindst­rö­mi eks­pert

Uut tüü­pi ko­roo­na­vii­ru­se kii­re le­vik Hii­nast Eu­roo­pas­se teeb ini­me­sed et­te­vaat­li­kuks. Ter­vi­sea­me­ti tea­tel mak­sab Ees­tis et­te­vaat­lik ol­la pi­gem gri­pi ja kül­me­tus­vii­rus­te le­vi­mi­se tõt­tu, nen­de en­ne­ta­mi­seks on kõi­ge tõ­hu­sam viis kor­ra­lik kä­te­pe­su.

Oma le­vi­mis­vii­silt sar­na­neb ko­roo­na­vii­rus klas­si­ka­lis­te­le kül­me­tus­hai­gus­te­le, mil­le hai­gus­te­ki­ta­jad le­vi­vad piisk­nak­ku­se­na ehk nuu­sa­tes, ae­vas­ta­des või kö­hi­des. Et gri­pi­hooa­jal ter­ve pü­si­da, tu­le­tan meel­de kolm liht­sat sam­mu, kui­das kor­rekt­se kä­te­hü­giee­ni kau­du na­ka­tu­mi­sest hoi­du­da.

Pe­se kä­si tih­ti ja hoo­li­kalt. Kä­te­pe­su on olu­li­ne ka ko­dus, kuid eri­ti tu­leks sel­le­le tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ta ava­li­kes koh­ta­des, kus on või­ma­lik kok­ku puu­tu­da pal­ju suu­re­ma hul­ga eri­ne­va­te ini­mes­te laia­li kan­tud hai­gus­te­ki­ta­ja­te­ga.

Kä­si ta­suks pes­ta pä­rast tua­le­tis või õues käi­mist ja en­ne söö­mist. En­ne söö­mist kä­te pe­se­mi­ne on olu­li­ne sel­le­pä­rast, et toi­tu bak­te­ri­te­ga ei na­ka­taks. Hai­gus­pe­rioo­dil võiks kä­si pes­ta ka nuus­ka­mi­se, kö­hi­mi­se või ae­vas­ta­mi­se jä­rel. Sel­le­ga väl­dib hai­gu­se le­vi­kut oma lä­he­das­te­le.

Tõ­hu­saks kä­te­pe­suks, mil­le­ga ee­mal­dad kõik hai­gus­te­ki­ta­jad, tu­leks kind­las­ti ka­su­ta­da see­pi, ning en­ne soo­ja vee­ga lo­pu­ta­mist peaks kä­si hõõ­ru­ma vä­he­malt 15 se­kun­dit. Hõõ­ru­mi­sel tu­leks tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ta ka sõr­me­va­he­de­le ning küü­nea­lus­te­le.

Jäl­gi, kui­das sa kä­si kui­va­tad. Bak­te­rid kan­du­vad ker­ge­mi­ni eda­si just siis, kui käed on mär­jad, see­ga kui­va­ta neid hoo­li­kalt. Pöö­ra tä­he­le­pa­nu sel­le­le, mil­le­ga sa kä­si kui­va­tad. Lindst­rö­mi eel­mi­sel aas­tal lä­bi­vii­dud tua­le­tiuu­rin­gust tu­li väl­ja, et 34 prot­sen­ti Ees­ti ini­mes­test ee­lis­tas ava­li­kus ko­has kä­si kui­va­ta­da kui­va­ti­ga, mis ei ole hü­giee­ni sei­su­ko­hast just pa­rim va­lik.

Lo­ha­kalt pes­tud kä­te pu­hul le­vi­vad kui­va­tist tu­le­va õhu­voo­lu­ga bak­te­rid ise­gi mit­me meet­ri kau­gu­se­le. Kui­va­ti põh­ja ko­gu­nev niis­kus ning soe kesk­kond an­na­vad bak­te­ri­te pal­ju­ne­mi­se­le veel hoo­gu juur­de. Hü­giee­ni­li­se­mad va­li­kud on nii pa­ber­rä­ti­kud kui ka puu­vil­last kä­te­rä­ti­rull. Need va­li­kud ta­ga­vad puh­tu­se, ku­na üht rä­ti­kut või kä­te­rä­ti­rul­li osa ei ole kee­gi tei­ne va­rem mus­ta­de kä­te­ga puu­tu­nud.

Väl­di oma näo puu­du­ta­mist kä­te­ga. Vii­ru­sed ja bak­te­rid le­vi­vad häs­ti ka ese­me­te kau­du. Ava­li­kes ko­hta­des on bak­te­ri­roh­ked näi­teks uk­se­lin­gid, kä­si­puud, os­tu­kor­vid, aga ka mak­se­ter­mi­na­lid ja pan­gaau­to­maa­did. Hai­ges­tu­mi­se tõe­näo­sus on suur, kui oled puu­du­ta­nud sa­ma eset, mi­da hai­ge ja see­jä­rel käe­ga nä­gu kat­su­nud.

Kui ül­di­selt tea­tak­se, et vii­ru­sed le­vi­vad kä­te kon­tak­ti­ga suu või ni­na­ga, siis vä­hem on tea­da, et vii­ru­sed le­vi­vad ka sil­ma­de kau­du. Näi­teks on tih­ti just las­tel sil­ma­põ­le­ti­kud, mis saa­vad al­gu­se mus­ta­de kä­te­ga sil­ma­de hõõ­ru­mi­sest. En­ne näo puu­du­ta­mist pu­has­ta oma käed hoo­li­kalt.

Tu­leks lä­bi mõel­da, mil­lal oleks õi­ge aeg kä­si pes­ta ning te­ha se­da kor­rekt­selt. Hea kä­te­pe­su­ri­tuaal si­sal­dab en­das põh­ja­lik­ku see­bi­ta­mist pu­has­tus­va­hen­di­ga ja kor­ra­lik­ku kui­va­ta­mist. Ava­li­kus ko­has kä­te kui­va­ta­mi­sel on olu­li­ne va­li­da sel­leks hü­giee­ni­li­ne va­hend – puu­vil­la­ne kä­te­kui­va­tus­rull või pa­ber­rä­tik. Har­ju­mu­se te­ki­ta­mi­seks võik­sid ka iga kord en­ne näo puu­du­ta­mist mõel­da, mi­da su käed on puu­du­ta­nud ning kas ehk oleks aeg neid taas pes­ta.