Eesti Kunstiakadeemia tänavune „Hüljatud maastike“ projekt tõi üliõpilased Kuusalu valda Joaveskile.
Alates reedest, 31. oktoobrist saab Joaveski rahvamajas vaadata näitust „Hüljatud maastikud. Joaveski papivabrik“ – tudengite meisterdatud makette ja stende kümnest ideest, kuidas võiks lagunevat vabrikukompleksi tulevikus kasutusele võtta.
Näituse avamisel osalesid Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava erialastuudio kolmanda kursuse üliõpilased ja nende juhendajad ning papivabrikut omava Maru kontserni omanikud ja töötajad. Tudengid tutvustasid enda loodud projekte ja vastasid küsimustele.

Foto Kertu Ruus
Ideid genereerisid nad teise kursuse üliõpilastena tänavu jaanuaris Joaveskil toimunud laagris, kui tutvusid papivabriku hoonestuse ja ümbrusega. Kogu semestri vältel arendati Joaveskil nädala jooksul valminud projekte edasi ja esitleti maikuus EKAs.
„Hüljatud maastikud“ töötuba toetasid Eesti Kultuurkapital, Maru kontserni kuuluv OÜ Boolera ja MTÜ Joaveski Küla.
OÜ Boolera esindaja, MTÜ Joaveski Küla juhatuse liige Andres Õis kommenteeris lehele, et Joaveski on ainulaadne omaaegne tööstusküla ning Maru kontsern on alates 2020. aastast otsinud lahendusi, et seda pärandit mitte hooletusse jätta, vaid kunagist tööstuskompleksi arendada.
„Algatasime Joaveski küla restardi. Taotlesime ja saime Leader-programmist Arenduskoja vahendusel raha uuringuteks ja test-töötubadeks, aga koostööpartnerid ei sobinud programmi reeglitega ning me ei võtnud seda toetusraha vastu. Oleme jätkanud lahenduste otsimist, jõudsime EKA tudengite ja „Hüljatud maastike“ projektini,“ rääkis Andres Õis.
Ta tunnustas, et suur asi on nüüd ära tehtud, palju mõtteid pakutud: „Ükski üliõpilaste esitatud idee ei ole täielikult rakendatav, kuid paari-kolme projektiga võiks edasi minna ja arhitektuursete lahenduste kõrval vaadata, kuidas need majanduslikult ära tasuksid. Kuna objekt asub Lahemaal, siis lennukate ideede elluviimiseks on väga oluline analüüsida, mida ja millistel tingimustel siin üleüldse ehitada saab. Kaalume ka teiste erialade tudengite kaasamist. Praeguses etapis näeme Joaveskit omamoodi õppepolügoonina tudengitele.“
Meelekeskus, tavandipaik, seenekasvatus
Üliõpilased töötasid enamasti kaheliikmelistes gruppides. Papivabriku omanik toetas rahaliselt makettide ja liigutatavate suurte stendide valmistamist, materjalivalikul eelistati sümboolselt pappi.
Paljude projektide puhul rõhutasid noored, et Joaveski on kaunis rahulik paik, mis ei asu pealinnast kaugel.
Looduspärandikeskuse projektiga kavandatakse tuua Lahemaa arhiiv Rakverest Joaveskile ning hoonetesse veel raamatukogu, kohvik, mängu- ja muuseumiala.
Rehabilitatsiooniküla projekt on suunatud sõltuvusprobleemidega inimestele, kelle jaoks ehitataks kliinik, õppeklassid, töökojad.
Meelekeskuse projektis on klientidena mõeldud eelkõige kunstnikke, kes on ületöötanud ja vajavad puhkust.
Teatriresidentuuri projektiga plaanitakse vabrikukompleksist teha Eesti teatritele väljasõitude ja etenduste koht eluruumide ja suure saaliga. Juurde tehtaks relssidel liikuv majaosa, mida saab kasutada misanstseenide liigutamiseks.
Loodusfilmi- ja fotograafiakeskuses oleks vabrikuhoone üks pool näituste koht ja teine pool loodusfilmi tegijate ateljee. Läheduses oleksid looduse kogemise paviljonid.
Matkakeskuse projektis on ronimiskeskus, rippsillad, sisesurfibassein, onnid. Kuna ümbruses on palju matkaradu, on plaan ühendada jõe mõlemad kaldad.
Seenekasvatuse projekt näeb ette metsaseente väärindamise, restorani, kombucha vabriku ja töötoad.
Veespordibaasi projektiga on kavandatud jõusaalid ja saunad, jõevesi voolaks läbi baasi.
Metsloomade ja -lindude kliinik oleks keskkond, kus inimesed saavad loomi vaadata, samas loomad neid ei näe. Juurde ehitataks loomahaigla osa.
Tavandipaiga projektiga kavandatakse kompleksist teha manalateele lahkunute paik, kus neid ära saata ja mälestamas käia.
Joaveski on ideaalne patsient
EKA arhitektuuriteaduskonna arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna juht, professor Andres Ojari ütles, et on positiivselt üllatunud: „Projektid on koostatud kõrgel tasemel, stuudiumi eest saadud hinded olid head ja väga head. Nüüd on tööd näitusel, tudengitele on see väga oluline.“
Joaveski on tema hinnangul ideaalne patsient, mille puhul saavad üliõpilased mõtiskleda väärtuste ja tuleviku üle ning kuidas anda ajale jalgu jäänud tööstuspaigale tänapäevane sisu.
Koostöö EKAga Joaveskil jätkub, suvel lähevad muinsuskaitse ja restaureerimise eriala tudengid papivabriku valitsejamaja mõõdistama.
EKA üliõpilaste loodud projektide näitus jääb Joaveski rahvamajja kevadeni, näha saab raamatukogu lahtiolekuaegadel esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel.







