

„Lubasin, et hoiame soomepoiste mälestust Muuksis kuni viimase soomepoisi hingetõmbeni. Oleme 30 aastat korraldanud mälestusüritust, kaks aastat tagasi andsime üle Tsitre Küla Seltsile,“ ütles soomepoiste mälestusürituste pikaaegne korraldaja, Finnairi endine purser Kalevi Rönnqvist. Viimane soomepoiss, Muuksi üritustel osalenud Artur Roopalu, suri 2024. aasta novembris.
Muuksi linnamäele on Põhjatähe monumendi juurde kogunetud septembri esimesel laupäeval ja nii oli ka möödunud laupäeval, 5. septembril.
Avasõnad ütlesid peakorraldajad, kaitseliitlane Heigo Vija Kahala külast ja Tsitre külavanem Riina Laanetu.
Külavanem tänas Kalevi Rönnqvisti, kelle eestvedamisel on mälestusmärk püstitatud, ning kinnitas, et mälestusürituse traditsioon jääb kestma, Tsitre Küla Selts hoolitseb Põhjatähe mälestusmärgi ja selle taristu eest. Muuksi linnamägi on ümberkaudsetele küladele väga tähtis paik.
Sõna võtsid ja lillepärja asetasid monumendi jalamile Kuusalu vallavolikogu esimees Ulve Märtson, Kuusalu koguduse õpetaja, kaitseliidu kaplan Peeter Paenurm, Vabadusvõitlejate Liidu juht Tiit Põder, Soomepoiste pärimusühingu esindajad ja Kalevi Rönnqvist. Tiit Põder andis Kalevi Rönnqvistile tänutäheks tehtu eest Vabadusvõitlejate Liidu teeneteristi.
Kõnelesid veel vikaarõpetaja Kalle Rebane Kuusalu külast, Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi ja Vabamu juht Maarja Merivoo-Parro.
Sõnavõttude vahel esinesid lauludega Virve küla juurtega muusikaõpetaja Heli Kendra ja ta poeg, RAMi laulja Taavi Kendra. Ka Heli Kendra isa ja kaks onu olid soomepoisid.

Ene Velström Virve külast luges katkendi oma emapoolse onu, soomepoiss Raivo Rähni mälestustest. Raivo Rähni oli üks kolmest viimasest soomepoisist, suri kaks aastat tagasi Melbournis Austraalias. Onu kirjeldab mälestustes, kuidas lõpetas 1943. aastal 18aastasena Tartus Treffneri gümnaasiumi ning nende klassist võtsid 16 poissi ette riskantse retke üle mere, et minna vabatahtlikuks Soome armeesse.
Soomepoisid on Teises maailmasõjas Soome poolel vabatahtlikuna sõdinud eestlased, kokku umbes 3500 meest. Enamasti põgeneti Eestist saksa sõjaväkke võtmise eest, Soomes võideldi nõukogude armee vastu loosungi all „Soome vabaduse ja Eesti au eest!“. Palju oli soomepoisse ka Kuusalu kihelkonna rannaküladest.
Põhjatähe monument
Põhjatähe monument avati Muuksi linnamäel 23. juunil 1994. Pidulikul avatseremoonial osales kaitseväe toonane juhataja Aleksander Einseln.
Mälestusmärgi rajas Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus. Idee algatajate seas oli soomepoiss, Suru külast pärit Endel Pipenberg. Monumendi autorid on arhitekt Manivald Noor ja kiviraidur, samal suvel Loksa vallavanemaks valitud Andres Allmägi.
Mälestusmärk Põhjatäht koosneb kolmest kõrgest kivitahukast, igale on kinnitatud metallplaat. Neil on kirjas „Eesti auks tuleviku omandiks soomepoisid 1939-1944“, „Major Ekströmi vaprad Soome vabatahtlikud 1919“ ja „Siin Kolga lahes maabus Erna grupp suvel 1941“.
Monumendi jaoks saadi raha Soomest. Kalevi Rönnqvist rääkis lehele, et projekt algas 1992. aastal. Tema töötas Finnairis purserina ehk lennuki salongipersonali juhina. Monumendi ehitust, avamist ja mälestusürituste korraldamist toetas rahaga Soome lennufirma Finnair. Ettevõte oli toetaja kuni aastani 2011. Seejärel oli sponsor Nokia Renkaat ja nüüd olnud HalpaHalli.
Kalevi Rönnqvist korraldas koos Näkiallika talu peremehe Peeter Kivimäega pärast Muuksi mälestusüritust iga kord röövliprae söömise, mida rahastas samuti Finnair.
Trepp Muuksi linnamäele
Muinsuskaitsealune Muuksi linnamägi asub eramaal, Kooli kinnistul. Kõrgele mäele monumendi juurde viib mitmes järgus trepp. Kuna see oli lagunenud, ehitati soomlaste abil neli aastat tagasi uus trepp.
Hannele Valkeeniemi meenutas lehele, et tema kooskõlastas muinsuskaitseameti ja keskkonnaametiga, taotles vallamajast ehitusloa. Kalevi Rönnqvist leidis Soomest annetajad.
Heigo Vija lisas, et trepi ehitasid kohalikud vabatahtlikud abilised. Pingid monumendi ette platsile saadi samuti Soome annetajate toel.
Soomepoiste tuba Kolga muuseumis

Muuksi mälestusürituse lõpus teatas Heigo Vija, et alates reedest on Kolga muuseumi keldrikorrusel avatud soomepoiste tubamuuseum, ja soovitas seda külastada.
Kolga muuseumi soomepoiste toas on tema toodud kaks komplekti sõjaaegseid vormiriideid, mille annetasid Soome piirivalveveteranid. Kogu muu väljapaneku seadsid Kolga muuseumi töötajad Ulvi Meier ja Meelis Rondo.
„Toa seintel on suurendatud fotod soomepoistest. Fotokogu on saadud Kalle Pipenbergilt. Tema isa Endel ja ta onu Valter Pipenberg läksid Soome sõdima, nendega koos põgenes ka fotograaf, kellelt on jäänud haruldane fotoseeria soomepoiste elu-olust. Loodame, et näitus hakkab kasvama ja saame kodudest juurde soomepoistega seotud esemeid, fotosid ja mälestusi,“ ütles muuseumi juhataja Ulvi Meier.






