
Alates 1. juulist saavad maakonna avalikel liinidel tasuta sõita kuni 19aastased reisijad ja alates 63. eluaastast, ülejäänutele sõidupileti hind ei muutu, odavamaks läks Harjumaa kuupilet.
Pühapäevast, 1. juulist kehtib Harjumaal nullpilet ehk tasuta sõit kuni 19aastastele ning reisijatele alates 63. eluaastast. 20-62aastastele kehtivad senised piletihinnad. Samamoodi otsustasid Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse alla kuuluvad Lääne-Virumaa ja Raplamaa. Pärnumaal sõltuvad Pärnu linna bussiliinide hinnad ja soodustused sellest, kas sõitja elab rahvastikuregistri andmete järgi maakonnas. Ülejäänud 11 maakonnas kehtib tasuta ühistransport maakonna avalikel liinidel kõigile reisijatele. Harjumaalt kogunes aastas MTÜle Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 3,4 miljonit eurot, selle summa maksab edaspidi kinni riik.
Ühistranspordikeskused saavad riigilt raha igal juhul, ka need maakonnad, kus piletitulu kogumine jätkub. Piletitulu võib kasutada vaid liinivõrgu uuendamiseks ja korrastamiseks, selle raha eest saab näiteks ümber ehitada bussipeatusi, teha bussidele paremaid kohti ümber pööramiseks, soetada uut tarkvara, tabloosid või valgustust peatustesse. Toetust ei tohi kasutada uute bussiliinide loomiseks, milleks on riigil plaanis lähiajal jagada täiendavalt 3,5 miljonit eurot, kuid see summa on mõeldud kogu Eestile. Kui palju sealt on Harjumaa osa, ühistranspordikeskus veel ei tea.
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tegevjuht Vello Jõgisoo kommenteeris Sõnumitoojale, et kuigi on veel palju küsimusi ja segadust, on tasuta ühistransport edukalt käivitunud: „Nagu ikka muudatuste ja uute olukordade puhul, tekib reisijatel palju küsimusi, ka meile helistatakse ja kirjutatakse palju, püüame kõiki jõudumööda aidata. Üldiselt võib öelda, et kõik tõrked ja takistused on ületatavad ning tasuta sõit toimib.”
Maardu ettepanek ei leidnud Harjus toetust
Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) juhatus arutas tasuta ühistransporti 9. mail, kui otsustas, et ei toeta tasuta ühistransporti täies mahus, vaid vanusegrupiti. Liidu volikogu tuli uuesti kokku kolmapäeval, 20. juunil Maardu linna kutsel. Maardu linn soovis 11 maakonna eeskujul ka Harjumaal täielikult tasuta ühistranspordi kehtestamist.
Maardu linnapea Vladimir Arhipov ütles, et järgida tuleks võrdse kohtlemise printsiipe, kuna kasutatakse riigi eelarvest tulevat raha: „Kui 15 maakonnast 11 on otsustanud minna avalikel liinidel tasuta transpordile üle, on loogiline ja ootuspärane, et seda teeb ka Eesti suurim maakond Harjumaa. Väited, et niigi puudub hea liiniühendus, on õiged. Tasuta ühistransport liiniühenduse parandamist aga ei sega. Maardu ja mitmete teiste omavalitsuste elanikud on juba hääletanud niiöelda jalgadega, kirjutanud end sisse Tallinnasse, kus on tasuta ühistransport.”
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, kes on Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse juhatuse esimees, rääkis, et Harjumaal on olukord keeruline, kuna 40 protsenti reisijatest sõidavad kommertsliinidega, mis tasuta ühistranspordi alla ei kuulu: „Tekiks väga ebavõrdne olukord, kus osa elanikke saaks hakata tasuta sõitma, kuid rongide või kommertsbussidega sõitjad peavad sõidu eest endiselt tasuma. Leiame, et mõistlik on kehtestada tasuta ühistransport osaliselt, hinnatundlikumatele gruppidele ehk lastele ja eakatele.”
Ta lisas, et Põhja-Eesti ühistranspordikeskus uuris ministrilt, kas tasuta sõitu saaks võimaldada kõikides ühistranspordivahendites, kuid sai vastuse, et see pole reaalne. Ainult Harjumaal kuluks 5 miljonit eurot, et viia kommertsliinid üle avalikeks liinideks.
HOLi volikogu hääletas Maardu ettepanekut minna Harjumaal avalikel bussiliinidel üle täielikult tasuta transpordile. Ettepaneku vastu olid 19, poolt 5 liiget, üks jäi erapooletuks.
Tasuta sõiduks tuleb isikustada roheline kaart
Tasuta sõidu registreerimiseks peab reisijal olema roheline kontaktivaba kiipkaart, mis tuleb internetis tasuta või müügipunktis lisatasu eest isikustada ehk siduda isikukoodi abil oma andmetega. Sõitja, kelle vanus jääb tasuta sõiduõiguse vahemikku, peab valideerima bussi sisenedes oma kaardi seda oranži validaatori ees viibates. Kui reisijal on õigus tasuta sõidule, tuvastab süsteem selle ning müüb reisijale nullpileti. Rohelist kaarti saab osta postkontoritest, kioskitest ning bussijuhtidelt. Tasuta sõiduõigus Harjumaal ei sõltu rahvastikujärgsest elukohast, vaid ainult vanusest.
Juulist muutusid soodsamaks Harju kuukaardid – vastavalt tsoonide arvule 13,5 eurost esimeses tsoonis kuni 55 euroni viiendas tsoonis. Varem korrutati kuupileti hinna arvutamiseks üksikpileti hind 20, nüüd 15 sõidukorraga. Tallinna ja Harjumaa ühiste kuukaartide hind ei muutunud. Selle hinna muutmiseks on Vello Jõgisoo sõnul vaja nõusolekut ka Tallinna volikogult.
Loksa-Tallinna kiirbussi plaan endiselt jõus
Kuidas täpsemalt hakkavad muudatused Harju liinivõrku kujundama, veel ei tea. Esialgu kehtivad uued hinnad aasta lõpuni.
Tänavu aasta alguses sai Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus pöördumise, kuhu on andnud allkirja üle 200 bussisõitja, kes soovisid, et osaliselt muudetaks liinide 152 ja 155 marsruute, jättes välja Kuusalu keskuse peatused, liinil 155 ka Kiiu mõisa peatus, ja taastada mõlemal liinil Kuusalu ja Kiiu peatused viaduktidelt mahasõitude juures. Kokku puudutaks muudatus 18 liini. Ettepanekut toetab Loksa linnavalitsus.
Vello Jõgisoo sõnas, et Loksa-Tallinna kiirbussi plaan on jõus, millal selle loomine teoks saab, pole veel teada: „Plaaniga läheme edasi, kui on selgunud kohtulahend. Hanked võitnud vedajad käivad praegu ühistranspordikeskustega kohut. Kui tulemus selge, saame edasi tegutseda.”