
Kaks Lustakate Jalakeste rühma, ühes lasteaialapsed, teises veidi vanemad, õpivad kord nädalas Arukülas esimesi tantsusamme.
Aeg-ajalt esinevad Aruküla pereüritustel pisikesed tantsijad, kellest noorimad alles paar aastat tagasi käima õppinud. Need on Lustakad Jalakesed, kelle esimest kokkupuudet tantsuga juhendab baleriin ja tantsutreener, Aruküla elanik Victoria Koitsaar, kes hakkab abituriendina gümnaasiumi lõpetama.
Lustakad Jalakesed on mõeldud 3-7aastastele lastele, kuid treener on võtnud sinna ka mõned vanemad lapsed. Trennis õpetab ta muusika kuulamist, rütmitunnetust, muusika järgi liikumist, arendab koordinatsiooni ja väljendusoskust. Tund koosneb soojendusest ja lihtsamatest akrobaatilistest harjutustest, tantsukombinatsioonidest ning painduvuse arendamisest: „Trennis säilitame rõõmsa tuju, et lastele jääks rõõm liikumisest ja kasvaks armastus tantsu vastu.”
Treenerina on Victoria Koitsaar tegutsenud kolm aastat, Arukülas andnud trenne kaks aastat. Ta meenutas, et kui oli esimesel aastal treener Tallinnas Tantsugeeni klubis, kuulis sellest Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas, kes tegi talle ettepaneku tulla ka Aruküla pisikestele trenni tegema.
Victoria Koitsaar korraldas Arukülas avatud tunni ning huvi oli suur: „Kõik siiski ei jäänud käima, aga väikeste grupi sain täis esimesel aastal, rohkem huvilisi polekski mahtunud. Suuremate grupp on praegu väiksem, aga ehk on uuel hooajal sealgi rohkem tantsijaid.”
Tallinna Balletikoolis põhikooli lõpetanud Victoria Koitsaarel on praegu käsil Tallinna Ühisgümnaasiumi lõpueksamid. Ta lausus, et loodab jääda Tallinnasse edasi õppima, sel juhul jätkuvad sügisest ka Aruküla trennid ning kui huvilisi on, lubab treener teha vanematele lastele ühe grupi juurde.
Aruküla lapsed meeldivad talle väga: „Nad on toredad, väga asjalikud ja püüdlikud, trennis saab alati nalja. Vahel on ka jonnitujusid, aga need saame alati lahendatud. Kõige keerulisem on lastele tähelepanu hoidmine ja keskendumine. Tihti teevad näo, et kuulavad, aga mõtted on tegelikult mujal. Koordinatsiooni ja sammude õpetamine ei ole üldse raske, kui lapsed kuulavad ja kaasa mõtlevad.”
Ta märkis, et lastele meeldivad lõbusad laulud: „On oluline, et oleks lõbus. Muusikast meeldib neile rohkem Eesti muusika, Karl-Erik Taukar on väga nõutud.”
Tänavu kevadel oli Lustakatel Jalakestel palju esinemisi, rohkem treeneri sõnul ei jaksakski, sest kord nädalas harjutades kiiremini ei õpiks. Suvel trenne ei toimu, kuid sügisest ootab treener uusi huvilisi enda juurde tantsima: „Praegu käivad mul nii linnas kui Aruküla trennides ainult tüdrukud. Tegelikult pole see nii mõeldud, ka poisid on oodatud.”
Klassikaline ballett ja N-Euro
Victoria Koitsaar tegi esimesed tantsusammud 2aastaselt Arukülas õpetaja Andra Sõmeri käe all. Kolmeselt hakkas käima Tallinnas Kaie Kõrbi balletikoolis.
Üheks suurimaks eeskujuks, mõjutajaks ja toetajaks peab ta oma tädi, Aruküla elanikku Regina Teinot, kelle palvel viidi ta pisikesena tantsutrenni ning kelle käe all ta siiani Tantsugeenis tantsib.
Põhikoolihariduse sai ta Tallinna Balletikoolis: „Seal oli suurt eneseületust, valu, nuttu, aga ka väga palju rõõmu. Kahjuks pidi minu teekond seal pärast põhikooli pooleli jääma, aga sain sealt nii tugeva põhja ja distsipliini, et olen nende aastate eest väga tänulik.”
Ta on proovinud paljusid tantsustiile, kõige südamelähedasemaks peab contemporary jazz’i ehk segu klassikalise tantsu, džässi ning moodsa tantsu tehnikatest, mis kütkestab teda loomingulisuse ja muusikaga, seda tantsides saab ta kokku puutuda ka balletiga. Tantsugeenis käib ta ka club freestyle trennis, mis on segu paljudest stiilidest. Esinemas käib seal, kuhu kutsutakse – koos ansambliga N-Euro, vahel firmapidudel, käesoleval suvel võib Victoria Koitsaart näha tantsimas Baltic Queeni laeval.
Kõige meeldejäävamad esinemised on jäänud tal aga Estonia lavale, kus tantsis ballettides „Sülfiid”, „Pähklipureja” ja „Luikede järv”: „Praegusest ajast on kõige meeleolukamad esinemised koos N-Euroga, sest Marek Sadam on suurepärane meelelahutaja.”
Pärast gümnaasiumi lõpetamist plaanib Victoria minna õppima toiduainete tehnoloogiat: „Kindlasti tantsin ma edasi, et ennast arendada, plaanin jätkata ka laste õpetamist. Kergem on olla õppija ja raskem õpetaja, aga ma teen seda siiski rõõmuga. Treeneri töö pole ainult tundi kohale ilmumine, vaid tegelema peab tantsude mõtlemisega, tunniks ettevalmistusega, kirjadele vastamisega, kostüümide ja muu esinemisega seonduvaga.”




