Üle Pipi näo levis õnnis naeratus.
„Ma tean,“ ütles ta. „See on Spunk!“
„Oled sa selles kindel?“ küsis Tommy kahtlevalt.
„Kas sa arvad, et ma ei tunne Spunki ära, kui ma teda ainult näen?“ küsis Pipi. „Oled sa elus midagi nii spunklikku näinud?“
Ta tõstis mardika ettevaatlikult kindlamasse kohta, kus keegi talle peale astuda ei saanud.
„Armas väike spunk,“ ütles ta õrnalt. „Ma teadsin küll, et ma su lõpuks leian. Aga küll see on ikka imelik.
Kihutasime spunki jahtides kogu linna läbi, ja tema oli kogu aeg otse Segasumma suvila kõrval.“
Alati, kui kuulen inimesi vestlemas sotsiaalse ettevõtluse helgematest külgedest, tabab mind võrdlus Pipi spunkiga. Sellest, et käesolev asi on just sotsiaalne ettevõtlus ehk Spunk, saavad aru eelkõige need, kes seda on otsinud ja leidnud.
Sõnad sotsiaalne ja ettevõtlus ei tahaks nagu ühte lausessegi ära mahtuda, rääkimata ühest mõistest.
Ettevõtlus seostub eelkõige rangelt kalkuleeritud äriliste otsustega, kus inimeses nähakse esmalt ressurssi nagu elekter või kontoritarbed. Sotsiaalne tähistab aga sügavalt inimlikke väärtuseid ja hoolivust, väljendades julgelt, et kõike siin ilmas pole võimalik rahaga mõõta.
Kuidas saavad kaks nii erinevat mõistet siiski kokku ja moodustavad spunki? Väga lihtsustatult öelduna on sotsiaalne ettevõtlus ärivorm, mis on kutsutud ellu mõne ühiskondliku probleemi leevendamiseks.
Sotsiaalne ettevõtja keeldub virisemast ühiskonna valupunktide üle ja rajab lahenduste loomiseks oma äri. Ärivõimalused sõltuvad loovusest: Eestis juba tegutsevate sotsiaalsete ettevõtete valdkonnad ulatuvad erivajadustega inimestele tööhõive pakkumisest kuni tavaelanikkonnale suunatud HIV-ennetuse koolitusteni.
Sotsiaalne ettevõte rajatakse ühiskonnas juba olemas-olevate „klientide“ tarbeks, kes mõne probleemi tagajärjel otseselt või kaudselt kannatavad. Nii-öelda tavaline ettevõtlus peab oma kliendid ise üles otsima või nõudluse alles looma. Sotsiaalse ettevõtluse eelis ongi see, et inimeste vajadus (nõudlus) lahenduse järele juba on olemas. Selleks vajaduseks on mõni tõsistest ühiskondlikest probleemidest, olgu selleks poisslaste suur põhikoolist väljalangevus või uimastisõltlaste arvu kasv. Sotsiaalne ettevõtlus tuleb inimese seest ja tänu selle töö eest läheb tagasi sinna inimese hinge. Kuid tänu pole ainus, mida sotsiaalne ettevõtlus annab, sest ettevõtlus on siiski äri ja korralik äri peab tema loojat ka toitma.
Meil Heateos ei ole ühte ainuõiget kuldreeglit selle kohta, kuidas luua sotsiaalne ettevõte, mis teeb ühiskonda paremaks ja aitab ka pangalaenu maksta. Kuid meil on kogemus ja teadmine, kuidas on inimesed seda enne teinud ja millisel viisil on see meie tänases ühiskonnas võimalik.
Ootame kõiki potentsiaalseid sotsiaalseid ettevõtjaid oma kodulehele. Kodulehele paneme üles ka materjalid, kuidas leida endast sotsiaalne ettevõtja ja millisel viisil oma teekonda alustada. Lisaks võib Heateo kodulehel kohata palju teisi spunkiotsijaid ja nendega oma spunki jagada. Me julgeme oma kogemusele tuginedes väita, et Eestis pole puudust mitte ettevõtlikkusest, vaid koostööst. Eriti vajavad koostööd kõik sotsiaalsed ettevõtjad. Koos jõuame rohkem.
Sotsiaalne ettevõtlus ongi spunk. Alguses on teda raske ära tunda, leida võib teda alati ja ikka enda kodu ukse eest ning leidmisel tabab leidjat suur rõõm. Heateo Sihtasutuse toetus aitab seda rõõmu veelgi rohkemate inimestega jagada. Täpsemalt loe www.heategu.ee.
