Spunki otsides ja leides ehk sotsiaalse ettevõtluse avastamine

1388

Üle Pipi näo levis õnnis naeratus.

„Ma tean,“ ütles ta. „See on Spunk!“

„Oled sa selles kindel?“ küsis Tommy kahtlevalt.

„Kas sa arvad, et ma ei tunne Spunki ära, kui ma teda ainult näen?“ küsis Pipi. „Oled sa elus midagi nii spunklikku näinud?“

Ta tõstis mardika ettevaatlikult kindlamasse kohta, kus keegi talle peale astuda ei saanud.

„Armas väike spunk,“ ütles ta õrnalt. „Ma teadsin küll, et ma su lõpuks leian. Aga küll see on ikka imelik.
Kihutasime spunki jahtides kogu linna läbi, ja tema oli kogu aeg otse Segasumma suvila kõrval.“

Alati, kui kuulen inimesi vestlemas sotsiaalse ette­võt­luse helgematest külgedest, ta­bab mind võrdlus Pipi spun­kiga. Sellest, et käesolev asi on just sotsiaalne ettevõtlus ehk Spunk, saavad aru eel­kõige need, kes seda on otsinud ja leidnud.

Sõnad sotsiaalne ja ette­võtlus ei tahaks nagu ühte lause­ssegi ära mahtuda, rääkimata ühest mõistest.

Ette­võt­lus seostub eelkõige rangelt kalkuleeritud äriliste otsustega, kus inimeses nähakse esmalt ressurssi nagu elekter või kontoritarbed. Sotsiaal­ne tähistab aga sügavalt inimlikke väärtuseid ja hooli­vust, väljendades julgelt, et kõike siin ilmas pole võimalik rahaga mõõta.

Kuidas saavad kaks nii eri­nevat mõistet siiski kokku ja moodustavad spunki? Väga liht­sustatult öelduna on sotsiaalne ettevõtlus ärivorm, mis on kutsutud ellu  mõne ühis­kondliku probleemi lee­ven­damiseks.

Sotsiaalne ette­võt­ja keeldub virisemast ühis­konna valupunktide üle ja ra­jab lahenduste loomiseks oma äri. Ärivõimalused sõltuvad loovusest: Eestis juba tegutsevate sotsiaalsete ettevõtete vald­konnad ulatuvad erivaja­dustega inimestele tööhõive pak­kumisest kuni tavaela­nik­kon­nale suunatud HIV-enne­tuse koolitusteni. 

Sotsiaalne ettevõte raja­tak­se ühiskonnas juba olemas-ole­vate „klientide“ tarbeks, kes mõne probleemi tagajärjel ot­se­selt või kaudselt kanna­ta­vad. Nii-öelda tavaline ette­võt­lus peab oma kliendid ise üles otsima või nõudluse alles loo­ma. Sotsiaalse ettevõtluse eelis ongi see, et inimeste va­ja­dus (nõudlus) lahenduse jä­re­le juba on olemas. Selleks vajaduseks on mõni tõsistest ühiskondlikest probleemidest, olgu selleks poisslaste suur põhikoolist väljalangevus või ui­mastisõltlaste arvu kasv. Sotsiaalne ettevõtlus tuleb ini­mese seest ja tänu selle töö eest läheb tagasi sinna ini­me­se hinge. Kuid tänu pole ai­nus, mida sotsiaalne ette­võtlus annab, sest ettevõtlus on siiski äri ja korralik äri peab tema loojat ka toitma.

Meil Heateos ei ole ühte ainu­õiget kuldreeglit selle koh­ta, kuidas luua sotsiaalne ette­võte, mis teeb ühiskonda paremaks ja aitab ka panga­lae­nu maksta. Kuid meil on kogemus ja teadmine, kuidas on inimesed seda enne teinud ja millisel viisil on see meie tä­nases ühiskonnas võimalik.

Ootame kõiki potentsiaalseid sotsiaalseid ettevõtjaid oma kodulehele. Kodulehele paneme üles ka materjalid, kui­das leida endast sotsiaalne ette­võtja ja millisel viisil oma tee­konda alustada. Lisaks võib Heateo kodulehel kohata pal­ju teisi spunkiotsijaid ja nen­dega oma spunki jagada. Me julgeme oma kogemusele tuginedes väita, et Eestis pole puudust mitte ettevõtlikkusest, vaid koostööst. Eriti va­ja­vad koostööd kõik sotsiaal­sed ettevõtjad. Koos jõuame rohkem.

Sotsiaalne ettevõtlus ongi spunk. Alguses on teda raske ära tunda, leida võib teda alati ja ikka enda kodu ukse eest ning leidmisel tabab leidjat suur rõõm. Heateo Sihtasutuse toetus aitab seda rõõmu veelgi rohkemate inimestega jagada. Täpsemalt loe www.hea­te­gu.ee.

Eelmine artikkelPõhja prefektuuri eakatele mõeldud projekt „Ole eeskujuks!“
Järgmine artikkelKuusalu vallavanemaks valiti URMAS KIRTSI