Soovitused gripi A(H1N1)v-nakkuse koduseks raviks, põetamiseks ja vajadusel kiirabi kutsumiseks

Gripi A(H1N1)v-nakkuse (uus gripp, seagripp, pandee­mi­line gripp) kliiniline pilt mee­nutab tavalise sesoonse gri­pi pilti ja suurem osa ei va­ja ravimeid ega haiglaravi.

Gripp A(H1N1)v viirus kutsub esile samasuguseid kaebuseid kui teised gripivii­rused. Tavalisemad kaebused on kõrge temperatuur, kurguvalu, köha ja nohu. Gripp ei alga tavaliselt nohuga. Muud võimalikud haigusnähud on valu jäsemetes, peavalu, külmavärinad ja väsimus. Oksendamine ja kõhulahtisus ei ole tüüpilised kaebused, aga võivad esineda. Lastel võib olla kõhuvalu.

Nakkusohtu on võimalik vähendada järgmiste meetmetega:
• Kata köhides või aevastades oma suu ja nina ühe-kord­selt kasutatava taskurätiga. Viska kasutatud taskurätt prügikasti. Ära kasuta sama ühekordset taskurätti mitu korda.

• Kui sul ei ole taskurätti, aevasta või köhi kattes suu ja nina oma käise ülaosaga.

• Kui aevastad kätte, siis mitte pihku, vaid käeselga.

• Pese regulaarselt käsi vee ja seebiga või desinfitseeri alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega, tee seda kindlasti pärast seda kui oled köhinud või aevastanud. Vaata selle kohta jooniseid tervisekaitseinspektsiooni kodu­lehel www.tervisekaitse.ee või www.gripivastu.ee.

• Ära puuduta silmi, nina või suud, kui sa ei ole just käsi pesnud.

• Ära lähene teistele ini­mestele, kui sul on vaja köhida või aevastada, ära mine inimese lähedusse, kes parasjagu köhib või aevastab.

• Väldi rahvakogunemisi ja kätlemist ning lähedasi kontakte (alla 1 meetri).

• Võimalusel väldi sõitmist ühistranspordis või katsu seda teha mitte tipptunnil.

• Õpeta nakkusohtu vältivaid meetmeid oma lastele ning jälgi, et nad neid täidaksid.

Gripi põdemine kodus
• Kui sümptomid on kerged ja sa ei kuulu riskirühma, ei vaja sa ilmtingimata arsti diagnoosi ega ravi, vaid võid põdeda kodus. Väldi kontakte lähedastega ja püsi kodus kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad. 

• Informeeri oma perearsti oma haigusest talle helistades. Jälgi oma seisundit ja võta selle halvenemisel telefoni teel ühendust perearstiga. Konsulteeri oma perearstiga töövõimetuslehe küsimustes.

• Kui pead minema arsti juurde, kata suu ja nina ühe­kordselt kasutatava taskurätiga või maskiga (maske müüakse apteegis või tööohu­tuse vahenditega kaup­le­vates kauplustes; seda saad valmistada ka ise marlist).

• Kui oled haigestunud, siis võimalusel maga üksi.

• Puhkus ja piisav vedeliku tar­bimine on tähtsad. Pala­vik­ku ja lihasvalu võid ravida ta­valiste apteegist retseptita saa­davate ravimitega. Tava­li­selt võtab paranemine aega nädala.

• Ära mitte mingil juhul mine haigena tööle või kooli. Samuti ei tohi sa hoida väikseid lapsi haigena. Kui võimalik, leia keegi, kes käib poes ja teeb muid toimetusi. Kui sul ei ole võimalik vältida haigena näiteks poes käimist või teiste inimestega kohtumist, pea meeles, et sa võid olla nakkusohtlik ja käitu vastavalt (vt nakkusohu vähendamine).

• Informeeri kedagi lähe­das­test oma haigestumisest, eriti, kui elad üksi. Palu, et ta võimalusel sulle aeg-ajalt helistaks ja uuriks, kuidas sul läheb.

Kui põetad haiget
• Haige põetamisel järgi kindlasti nakkusohtu vähen­davaid meetmeid.

• Haiget põetagu võima­lusel üks täiskasvanud ini­mene, kes peab hoolikalt jälgima ka enda seisundit. Ris­kirühma kuuluv isik ei peaks põetaja olema. Kui kuulud riskirühma, kasuta maski.

• Haige seisundit tuleb jälgida, eriti, kui tegemist on lapsega või ka muidu abi vajava inimesega; pane tähele muutusi tema seisundis, uuri, kuidas ta ennast tunneb.

• Tee haige seisundi kohta endale märkmeid, mida saad kasutada, kui vaja konsul­tee­rida oma perearstiga või oled kutsunud kiirabi.

• Informeeri perearsti, kui põetatava seisund halveneb.

• Informeeri perearsti, kui sinu kodus haigestuvad ka tei­sed inimesed.

• Haige põetamiseks on parim viis, kui tema jaoks on eraldi tuba.

• Loo haigele võima­lused enese eest ise elementaar­selt hoolitseda (joogi võimalus).

• Eriti tähtis on kätepesu pärast haigega samas ruumis olemist või kokkupuudet, tema põetamiskohal toime­tamist, voodipesuga ja riietusesemetega kokkupuutumisel.

• Kõik pinnad, lauapinnad jm tuleb pühkida tavalise puhastusainega. Kasuta sel-leks võimalusel ühekordset lappi või pese see põhjalikult.

• Haige voodipesu, toidu­nõusid jm ei pea pesema eraldi ja erilisel viisil või vahen­di­tega.

• Ära kutsu külalisi, kui ko­dus on gripihaige.

• Tuuluta regulaarselt eluruume ja kööki, võimalusel ka wc-d ja vannituba.

Haige lapse põetamine
• Täida ka neid soovitusi, mis on kirjas eelmises osas. Tea­vita haigest lapsest pere­arsti.

• Hoolitse, et laps saaks piisavalt vedelikku (paku talle meelepäraseid jooke), eriti, kui tegemist on väga väikese lapsega (alla 1 eluaasta). Lap­sel, eriti väikelapsel, võib kergesti ja kiiresti tekkida kõrge palaviku, oksendamise ja kõhulahtisuse korral, kui ta ei saa küllaldaselt juua, vedeliku­puudus.

• Lapse, eriti alla 1 aasta vanuse lapse haigestumisest ja tema seisundi halvenemi-sest informeeri koheselt pere­arsti.

• Konsulteeri oma pere­arstiga hoolduslehe küsimuses.

• Kui laps ei söö, näiteks kurguvalu tõttu, anda suhkrut sisalda­vaid jooke, millest saab energiat. Magusat jooki  valmistada mee, siirupi või glükoosi lisa­mise­ga.

• Konsulteeri lapse luba­miseks/viimiseks lasteasutus­se pärast haiguse möödumist perearstiga. Last ei tohi viia lasteasutusse enne, kui tempe­ratuur on normaliseerunud ja teised sümptomid kadunud.

Lapse seisund on raske:
• Lapsel on hingamisras­kused.

• Lapse nahk on sinakas või hall.

• Laps ei joo piisavalt.

• Laps oksendab tugevalt või sageli.

• Laps ei ärka ega reageeri millelegi.

• Laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada.

• Lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas.

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult pere­arstiga, kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helista konsulteerimiseks perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.

Täiskasvanu seisund on raske:
• Tal on hingamisraskused.

• Tal on valu või raskustunne rinnus.

• Tal on tekkinud äkiline pea­uimasus (pearinglus) ja segane olek.

• Tal esineb tugev ja pidev oksendamine.

• Gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas.

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult pere­arstiga, kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helista konsulteerimiseks perearsti nõuande­telefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.

Riskirühmad
Kui sinul või sinu põeta­taval tõuseb äkki temperatuur üle 38, lisandub kurguvalu ja/või köha ning kuulud ühte allolevasse riskirühma:

• rasedad,

• lapsed,

• või isikud, kes põevad mõn­da neist haigustest:

• pidevat ravi vajavat sü­damehaigust (mitte kerget vererõhutõusu) või kopsuhaigust (pidevat ravi vajav ast­ma­haige) või diabeeti,

• kroonilist maksahaigust või neerude puudulikkust,

• vastupanuvõimet nõrgestavat haigust näiteks leukee­mia, lümfoom, HIV-nakkus,

• haigust, mistõttu saad vastupanu nõrgestavat ravi (elundi siirdamine, raku­blo­kaatorid, TNFalfablokaator, kortikosteroide > 15 mg/öö­päevas rohkem kui 2 nädalat, muu immuunvastupanu nõr­gestavat ravi),

• kroonilist neuroloogilist haigust või närvi-lihashaigust,

• haiglaslikku ülekaalu (BMI ehk kehamassiindeks on üle 40),

siis võta ühendust pere­arstiga või mine vastuvõtule, et saaksid teada, kas sina või sinu põetatav vajab gripiravi haiglas.