Sõi­me­rüh­maõ­pe­ta­ja­te koh­tu­mi­ne Aeg­vii­dus

501
MAIA ALUMAA

MAIA ALU­MAA,
Aeg­vii­du Me­si­ta­ru las­teaia di­rek­tor

Sõi­me­rüh­ma õpe­ta­ja roll on äär­mi­selt olu­li­ne, kuid tih­ti jäe­tud ta­hap­laa­ni­le ning vä­he täht­sus­ta­tud. Sõi­me­rüh­ma õpe­ta­ja­tel tu­leb ju­ba esi­mes­tel päe­va­del ol­la „elu must­kunst­nik”. Kui­das ja­ga­da tä­he­le­pa­nu, tur­va­tun­net jne las­te­ga, kes on siia­ni ol­nud oma ema-isa pii­ri­tu tä­he­le­pa­nu all? Kui­das ai­da­ta va­ne­ma­tel toi­me tul­la en­da emot­sioo­ni­de­ga, sest ka nen­de elus on toi­mu­nud suur muu­tus? Kui­das hoi­da en­da füü­si­list ter­vist, sest sõi­me­rüh­ma õpe­ta­jad vee­da­vad pal­ju ae­ga põ­ran­dal män­gi­des, üs­na pal­ju on las­te tõst­mist nii riie­tu­mi­sel, po­ti­ta­mi­sel, söö­mi­sel jne? Kui­das hoi­da en­da vaim­set ta­sa­kaa­lu?

Sõi­me­rüh­ma õpe­ta­ja­te eri­pä­ra seis­neb eel­kõi­ge sel­les, et nen­del tu­leb seis­ta sil­mit­si kõi­ge pi­se­ma­te las­te­ga, kes tu­le­vad oma tur­va­li­sest pe­sast niiöel­da uut elu alus­ta­ma. Õpe­ta­ja­tel on suur vas­tu­tus pak­ku­da tur­va­list tee­kon­da alus­ta­va­te­le las­te­le ja ka va­ne­ma­te­le. Kui aia­rüh­ma­des väl­jen­da­vad lap­sed ju­ba ea­ko­ha­selt en­da tun­deid ja mu­re­koh­ti sõ­na­li­selt, siis sõi­me­las­te tun­ne­te väl­jen­dus­viis on ena­mas­ti nutt. Sõi­me­rüh­mas pan­nak­se alus su­he­te­le lap­se ja lap­se­va­ne­ma­te­ga. See on olu­li­ne alus­ta­la edas­pi­di­seks toi­me­tu­le­kuks aia­rüh­mas. Pe­re ja laps pea­vad tund­ma, et nad on oo­da­tud.

Sõi­me­rüh­ma õpe­ta­ja­te­le koo­li­tu­si prak­ti­li­selt ei ole, ena­mi­ku koo­li­tus­te foo­ku­ses on suu­re­mad aia­rüh­ma lap­sed. See­tõt­tu moo­dus­ta­si­me koos Pal­dis­ki las­teaia Nae­ru­lind õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Ivi Kol­lo ning Tal­lin­na era­las­teaia Mid­ri­maailm ju­hia­bi, õpe­ta­ja ja män­gu­te­ra­peu­di Mai­ve Skats­ko­vi­ga tu­gi­-g­ru­pi, mil­le ni­me­ta­si­me „Sõi­me­rüh­ma õpe­ta­ja­te idee­de pank“. Mai lõ­pus kor­ral­da­si­me Aeg­vii­du Me­si­ta­ru las­teaias Tal­lin­na ja Har­ju­maa sõi­me­rüh­ma õpe­ta­ja­te­le koo­li­tu­se, et va­he­ta­da oma­va­hel ko­ge­mu­si – ko­ge­mus­te ja­ga­mi­ne sar­na­ses­se sihtg­rup­pi kuu­lu­va­te ini­mes­te­ga on oma­moo­di koo­li­tus.

Esi­me­sel koh­tu­mi­sel osa­le­sid 9 ini­mest. Sel kor­ral oli foo­ku­ses kolm tee­mat: koos­töö lap­se­va­ne­ma­te­ga, muu­keel­sed lap­sed rüh­mas ja hom­mi­ku­rin­gi mõt­ted/ideed, mi­da kä­sit­le­ti lä­bi oma ko­ge­mu­se ning män­gu­de. Li­sa­boo­nus ko­gu päe­va­le oli matk las­teaiast Sõõ­rik­soo­le, kus toi­mus osa te­ge­vus­test. Kõik te­ge­vu­sed, ka söö­mi­ne, toi­mu­sid õues, et pro­pa­gee­ri­da õues te­gut­se­mi­se ning õp­pi­mi­se võ­lu­sid.

Koos­tööst lap­se­va­ne­ma­te­ga ja­gas ko­ge­mu­si Mai­ve Skats­kov, kes on ka­su­ta­nud eri­ne­vaid koos­töö­vii­se. Ta on koo­so­le­kuid vii­nud lä­bi va­ne­ma­te­ga met­sa­ra­da lä­bi­des. Ra­jal pea­tu­tak­se te­ge­vus­punk­ti­des, kus pa­ku­tak­se va­ne­ma­te­le või­ma­lust män­gu­lis­te te­ge­vus­te kau­du tut­vu­da, aru saa­da koos­töö põ­hi­mõ­te­test, kok­ku lep­pi­da olu­li­se­ma­tes as­ja­des.

Sõõ­rik­sool rää­ki­si­me hom­mi­ku­rin­gi­de lä­bi­vii­mi­se idee­dest. Mai­ve tõi näi­teid, kui­das ra­hus­ta­da ra­hu­tuid lap­si. Lap­sel võib pa­lu­da ra­hu­tu­te kä­te kor­ral nen­de­ga hoo­pis en­nast pat­su­ta­da või pai­ta­da, ra­hu­tuid jal­gu võib si­li­ta­da. Veel ai­ta­vad lii­ku­mis­män­gud või ju­tu­vest­mi­sed koos lii­gu­tus­te­ga.

Rää­ki­si­me ka ru­tii­ni ja las­te­ga päe­va­ka­va üle arut­le­mi­se olu­li­su­sest, sest lap­sed ta­ha­vad tea­da, mis neid ees oo­tab. Nii saab rüh­mas ühelt te­ge­vu­selt tei­se­le üle­mi­ne­ku pe­rioo­dil lap­se­le hom­mi­ku­rin­gis rää­gi­tut meel­de tu­le­ta­da. Üld­ju­hul see ra­hus­tab last, sest ta loob seo­sed, et nüüd on­gi käes see hetk, kui ko­ris­ta­me ja hak­ka­me õue mi­ne­ma. Ühelt te­ge­vu­selt tei­se­le üle­mi­nek on las­te­le sa­ge­li ras­ke. See­tõt­tu on soo­vi­tav ka­su­ta­da eri­ne­vaid käe­mär­ke või hoo­pis lau­le, mis tä­his­ta­vad eri­ne­vaid te­ge­vu­si.

Ai­na enam puu­tu­vad õpe­ta­jad kok­ku muu­keel­se­te las­te­ga. Meie tu­gig­ru­pis osa­le­nu­test osad pool­da­sid lap­se­le te­ma ema­kee­les rää­ki­mist, kui õpe­ta­ja se­da val­dab, osad mit­te. Ja­ga­sin oma ko­ge­must sõi­meea­li­se lap­se­ga, kes pi­di las­teaias oman­da­ma ees­ti keelt nel­jan­da kee­le­na. Vii­bi­des iga­päe­va­selt ees­ti­keel­ses kee­le­kesk­kon­nas, hak­kas laps poo­le aas­ta­ga ees­ti kee­les rää­ki­ma, aas­ta­ga ju­ba üs­na so­ra­valt. See nõuab õpe­ta­jalt li­sa­tä­he­le­pa­nu, sest laps va­jab roh­kem kor­du­si õi­ge hääl­du­se ja kee­le kõ­la kuul­mi­seks, ning sõ­na­va­ra kin­nis­ta­mi­seks.

Kõ­ne­kas esi­le­ker­ki­nud tee­ma oli veel kee­ru­li­sed lap­sed rüh­mas ning õpe­ta­ja­te oma mu­re­de­ga ük­si jää­mi­ne. Siin on olu­li­ne taas rõ­hu­ta­da, et vas­ta­vaid koo­li­tu­si sõi­meea­lis­te las­te koh­ta ei ole või po­le neid pii­sa­valt. Sõi­me­rüh­ma õpe­ta­jad üt­le­sid, et käies aia­rüh­maea­lis­te las­te õpe­ta­ja­te­le mõel­dud koo­li­tus­tel, pea­vad nad iga kord kuul­du/näh­tu üm­ber mõ­tes­ta­ma sõi­me­rüh­ma kon­teks­ti ja mõt­le­ma sel­le­le, kui­võrd koo­li­tus­telt saa­dud tead­mi­si on üld­se või­ma­lik ko­han­da­da sõi­me­rüh­ma­le.

Sõi­meõ­pe­ta­jaid hu­vi­ta­vad koos­töö kol­lee­gi­de ja lap­se­va­ne­ma­te­ga, prak­ti­li­sed te­ge­vu­sed las­te­ga, toi­me­tu­lek kee­ru­lis­te las­te­ga, muu­keel­sed lap­sed rüh­mas, eri­ne­vad ra­hu­ne­mi­se tak­ti­kad, lap­se es­ma­kord­ne las­teae­da tu­lek, kui­das la­hen­da­da (konf­likt)si­tuat­sioo­ne, töö­kor­ral­dus­li­kud kü­si­mu­sed, hai­gu­sed, män­gud ja te­raa­pi­li­sed võt­ted, nu­ti­va­hen­did, väl­ja­sõi­dud las­te­ga.

Osa­le­nud tõ­de­sid, et oo­ta­sid koh­tu­mist vä­ga, sest sõi­me­rüh­ma õpe­ta­ja­te­le neid ei teh­ta või po­le ole­ma­so­lev in­fo nen­de­ni jõud­nud, ja aval­da­sid soo­vi kind­las­ti edas­pi­di jät­ka­ta. Eest­ve­da­ja­tel on plaa­nis komp­lek­tee­ri­da au­gus­tiks uus ja suu­rem grupp. Koh­tu­mi­si on pla­nee­ri­tud ko­gu õp­peaas­ta väl­tel. Iga järg­nev koh­tu­mi­ne leiab aset eri­ne­vas las­teaias, et nä­ha uu­si koh­ti, tut­vu­da uu­te ini­mes­te­ga ja viia an­tud idee laie­ma ring­kon­nani.

Eelmine artikkelLok­sal on Vi­sit La­he­maa in­fo­punkt ja pann­koo­gi­koh­vik
Järgmine artikkelTee­me ko­dud ener­gia­tõ­hu­saks!