MAIA ALUMAA,
Aegviidu Mesitaru lasteaia direktor
Sõimerühma õpetaja roll on äärmiselt oluline, kuid tihti jäetud tahaplaanile ning vähe tähtsustatud. Sõimerühma õpetajatel tuleb juba esimestel päevadel olla „elu mustkunstnik”. Kuidas jagada tähelepanu, turvatunnet jne lastega, kes on siiani olnud oma ema-isa piiritu tähelepanu all? Kuidas aidata vanematel toime tulla enda emotsioonidega, sest ka nende elus on toimunud suur muutus? Kuidas hoida enda füüsilist tervist, sest sõimerühma õpetajad veedavad palju aega põrandal mängides, üsna palju on laste tõstmist nii riietumisel, potitamisel, söömisel jne? Kuidas hoida enda vaimset tasakaalu?
Sõimerühma õpetajate eripära seisneb eelkõige selles, et nendel tuleb seista silmitsi kõige pisemate lastega, kes tulevad oma turvalisest pesast niiöelda uut elu alustama. Õpetajatel on suur vastutus pakkuda turvalist teekonda alustavatele lastele ja ka vanematele. Kui aiarühmades väljendavad lapsed juba eakohaselt enda tundeid ja murekohti sõnaliselt, siis sõimelaste tunnete väljendusviis on enamasti nutt. Sõimerühmas pannakse alus suhetele lapse ja lapsevanematega. See on oluline alustala edaspidiseks toimetulekuks aiarühmas. Pere ja laps peavad tundma, et nad on oodatud.
Sõimerühma õpetajatele koolitusi praktiliselt ei ole, enamiku koolituste fookuses on suuremad aiarühma lapsed. Seetõttu moodustasime koos Paldiski lasteaia Naerulind õppealajuhataja Ivi Kollo ning Tallinna eralasteaia Midrimaailm juhiabi, õpetaja ja mänguterapeudi Maive Skatskoviga tugi-grupi, mille nimetasime „Sõimerühma õpetajate ideede pank“. Mai lõpus korraldasime Aegviidu Mesitaru lasteaias Tallinna ja Harjumaa sõimerühma õpetajatele koolituse, et vahetada omavahel kogemusi – kogemuste jagamine sarnasesse sihtgruppi kuuluvate inimestega on omamoodi koolitus.
Esimesel kohtumisel osalesid 9 inimest. Sel korral oli fookuses kolm teemat: koostöö lapsevanematega, muukeelsed lapsed rühmas ja hommikuringi mõtted/ideed, mida käsitleti läbi oma kogemuse ning mängude. Lisaboonus kogu päevale oli matk lasteaiast Sõõriksoole, kus toimus osa tegevustest. Kõik tegevused, ka söömine, toimusid õues, et propageerida õues tegutsemise ning õppimise võlusid.
Koostööst lapsevanematega jagas kogemusi Maive Skatskov, kes on kasutanud erinevaid koostööviise. Ta on koosolekuid viinud läbi vanematega metsarada läbides. Rajal peatutakse tegevuspunktides, kus pakutakse vanematele võimalust mänguliste tegevuste kaudu tutvuda, aru saada koostöö põhimõtetest, kokku leppida olulisemates asjades.
Sõõriksool rääkisime hommikuringide läbiviimise ideedest. Maive tõi näiteid, kuidas rahustada rahutuid lapsi. Lapsel võib paluda rahutute käte korral nendega hoopis ennast patsutada või paitada, rahutuid jalgu võib silitada. Veel aitavad liikumismängud või jutuvestmised koos liigutustega.
Rääkisime ka rutiini ja lastega päevakava üle arutlemise olulisusest, sest lapsed tahavad teada, mis neid ees ootab. Nii saab rühmas ühelt tegevuselt teisele ülemineku perioodil lapsele hommikuringis räägitut meelde tuletada. Üldjuhul see rahustab last, sest ta loob seosed, et nüüd ongi käes see hetk, kui koristame ja hakkame õue minema. Ühelt tegevuselt teisele üleminek on lastele sageli raske. Seetõttu on soovitav kasutada erinevaid käemärke või hoopis laule, mis tähistavad erinevaid tegevusi.
Aina enam puutuvad õpetajad kokku muukeelsete lastega. Meie tugigrupis osalenutest osad pooldasid lapsele tema emakeeles rääkimist, kui õpetaja seda valdab, osad mitte. Jagasin oma kogemust sõimeealise lapsega, kes pidi lasteaias omandama eesti keelt neljanda keelena. Viibides igapäevaselt eestikeelses keelekeskkonnas, hakkas laps poole aastaga eesti keeles rääkima, aastaga juba üsna soravalt. See nõuab õpetajalt lisatähelepanu, sest laps vajab rohkem kordusi õige häälduse ja keele kõla kuulmiseks, ning sõnavara kinnistamiseks.
Kõnekas esilekerkinud teema oli veel keerulised lapsed rühmas ning õpetajate oma muredega üksi jäämine. Siin on oluline taas rõhutada, et vastavaid koolitusi sõimeealiste laste kohta ei ole või pole neid piisavalt. Sõimerühma õpetajad ütlesid, et käies aiarühmaealiste laste õpetajatele mõeldud koolitustel, peavad nad iga kord kuuldu/nähtu ümber mõtestama sõimerühma konteksti ja mõtlema sellele, kuivõrd koolitustelt saadud teadmisi on üldse võimalik kohandada sõimerühmale.
Sõimeõpetajaid huvitavad koostöö kolleegide ja lapsevanematega, praktilised tegevused lastega, toimetulek keeruliste lastega, muukeelsed lapsed rühmas, erinevad rahunemise taktikad, lapse esmakordne lasteaeda tulek, kuidas lahendada (konflikt)situatsioone, töökorralduslikud küsimused, haigused, mängud ja teraapilised võtted, nutivahendid, väljasõidud lastega.
Osalenud tõdesid, et ootasid kohtumist väga, sest sõimerühma õpetajatele neid ei tehta või pole olemasolev info nendeni jõudnud, ja avaldasid soovi kindlasti edaspidi jätkata. Eestvedajatel on plaanis komplekteerida augustiks uus ja suurem grupp. Kohtumisi on planeeritud kogu õppeaasta vältel. Iga järgnev kohtumine leiab aset erinevas lasteaias, et näha uusi kohti, tutvuda uute inimestega ja viia antud idee laiema ringkonnani.