Tõsielul põhinevates telesarjades on kaasa teinud ka kohalikud harrastusnäitlejaid.
Nii Kanal 2 „Saladuste“ kui TV 3 sarja „Suletud uste taga“ võtted on alates suvest toimunud paar-kolm korda kuus kehralaste kodudes ja sealsetes asutustes. Telesarjade Kehrasse tooja on sealne elanik Ene Tuuna, kes on töötanud mitmes Eesti telekanalis, alustas helirežissöörina 1977. aastal, on olnud ka näiteks „Kreisiraadio“ ja ETV suveprogrammi „Värskelt õhus“ produtsent.
„Saladuste“ juht Tuuli Roosma ja sarjade režissöör Rait-Ronald Veskemaa kutsusid mind appi ning teen nende juures kunstnikutööd,“ ütleb Ene Tuuna.
Ta selgitab, et „Saladused“ on lavastatud Eesti inimeste kirjutatud tõsieluliste lugude põhjal, „Suletud uste taga“ nimetatakse lugude rekonstruktsiooniks. Esialgu filmiti sarju peamiselt Tallinnas, tänavu hakkasid tegijad otsima uusi võttepaiku.
Võtted kodudes ja asutustes
Sarju näinud Anija valla inimesed on neis tundnud ära mõnegi koha, peale Kehra tänavate ja raudteejaama on salvestatud vallamajas, mõlemas koolimajas, tervisekeskuses, rahvamajas, palvelas.
Kõige rohkem on võtted toimunud Kehra inimeste kodudes. Küsimusele, kas inimesed lubavad võttegruppi meelsasti oma koju, vastab kunstnik: „Kehra rahvas on väga vastutulelik. Mõni ütleb kohe, et muidugi tulge, kui minu kodu sobib. Kuigi inimestega tuleb ka rääkida ja selgitada, miks tahame just tema korterisse tulla, mida seal teeme ja milline on lõpptulemus.“
Enamasti soovivad inimesed enne võõraste tulekut koristada. Ene Tuuna ütleb reeglina kõigile, et ärgu koristama hakaku: „Sest pärast sööki on kodudes sageli toidunõud pesemata, ikka on tolmu ja kardinad ei ole kogu aeg sirged.“
Kui inimesed kardavad, telerist võib jääda mulje, et nende kodu on väga segamini, siis tuleb saate huvides mõnikord segadust meelega tekitada. Tegijad püüavad koduomanikule selgitada, et pilt, mis läheb telesse, ei seostu temaga, vaid on vajalik loo jaoks.
„Eelmise salvestuse juures ühes Kehra korteris oli väga kõva häälega näitlejanna. Ta pidi ka esikus valjusti rääkima ja kui oli juba tunnike näidelnud, tulid kõrvalkorterist pahased naabrid küsima, mis juhtus. Et muidu on nii vaiksed ja toredad inimesed, aga nüüd on siin selline lärm,“ jutustab Ene Tuuna.
Üks Kehras salvestatud lugu rääkis koolipoisist, kes elas väga vaeses peres. Pärast seda oli Soomest helistatud toimetusse ning kohalike elanike hulgast Kehra kooli. Küsiti, miks on niisugune laps jäetud tähelepanuta ning sooviti teda aidata. Ene Tuuna rõhutab, et kuigi lood on väga realistlikud, ei tohi ühtki neist seostada kohaga, kus on see filmitud: „Kehras lavastatud lood pole kindlasti siit ning Kehra inimesi nendega seostada ei tohi.“
Ta sõnab, et peale selle sarjas „Suletud uste taga“ leitakse kõigile lugudele lahendus ja enamasti on need positiivse lõpuga.
Ka näitlejate hulgas on kohalikke
Tõsielusarjades on kasutatud ka kohalikke inimesi. Kui „Saladustes“ mängivad peaosi professionaalsed näitlejad, siis sarja „Suletud uste taga“ peamiselt harrastusnäitlejad. Selles sarjas on kaasa teinud ka Kehra rahvamaja näiteringi liikmed, viimati Kehras salvestatud „Saladustes“ kasutati Kehra gümnaasiumi näiteringi lapsi.
Näitlejad leitakse castingu kaudu, lõpliku valiku teeb režissöör. Et inimesel ei tekiks kaamerahirmu, selleks on Ene Tuuna sõnul professionaalne võttemeeskond, kelle ülesanne on panna osatäitja situatsiooni, kus tal ei oleks ebamugav: „Inimene, kes on juba võttele tulnud, kujutab ette, mis on näitlemine. Küll aga hirmutab neid mõnikord rolli harjutamise, teksti meeldejätmise ja võtete tempo.“
„Saladuste“ pooletunnine osa salvestatakse ühe päevaga, „Suletud uste taga“ on pikem ja selle ühe osa võteteks on kaks päeva.
„Mõni inimene on mul ise võtnud tänaval nööbist kinni ja öelnud, et tahab mängida. Mõne aja pärast siis helistan talle ja pakun: Sul on ilusad pojad, tule mängi koos nendega ja anna meile võtte jaoks ka oma korter,“ räägib Ene Tuuna ja lisab, et tänab abilisi.
